[kass]

Ma ei oleks seda vana ja mõttetut teemat enam torkinud kui mitte see ajakiri poleks ette sattunud...
Mida kosta siis ksf! Sassi postituse peale?
No ei ole selle masina lahendused head ja originaalsed. Ja ei ole see masin (küllaltki suure tõenäosusega, 99,9%) Saare tehasega seotud. Vändad on aga lihtsalt tagaratta piduri lülitamiseks (puudub tagaratta piduripedaal). Lisaks on fotomaterjal petlik, pildilt võib jääda mulje, et ka esihark ei sobi selle raamiga kokku jne...Siin on lahenduseks minna kohapeale asja uurima.
Mida me oleme antud teema põhjal siis õppinud?
Et oli EW mootorrattaspordi kandepind ahtake, nende võrride kohapealt lausa väga nigel, seda praktiliselt polnudki.
Ja väita, et see võrr, millega Seeman sõitis, oli Saare tehase esindustsikkel, pole õige. Pole seda (tegelikku Saare oma) eriti kusagil reklaamitud kui Saare tehase toodangut, rohkem on mainitud, et Villiers 123 või 125 ccm masin. Ja Seemani ning selle Villiersi 123 ccm kohta on andmeid ainult 1937 - 39 aastatel, täpsemalt ainult 2 aasta jagu vist.
Ksf! Aspelund on siin kirjutanud toetudes Ksf! Märt Karu kogutud pärimustele Saare tehase tööliselt hr. Sõelsepalt, et........
"Võidusõiduratastest.
Siin ma refereerin Märt Karu teadmistepagasit.
Saare tehase endine mehhaanik Henno Sõelsepp kinnitas temaga peetud vestluses, et Saare tehases ehitati paar või mõned võidusõidumootorratast. Asja peamiseks eestvedajaks oli Leo Seeman. "

Mida arvata? Ehitati paar või mõned... Selge on, et ehitati vähemalt 1 123 ccm Villiers mootoriga "Tempo" analoog. Selle kohta on andmed olemas, pildid, kirjutised Seemani sõitudest. Kas oleks olnud vajadust selle lühikese Seemani sõitmise ajal ( 37 - 39) vaja ehitada 2 või paar analoogset aparaati? Ilmselt mitte. Ehitati väidetavalt Seemani initsiatiivil. On väidetud, et vana Saar polnud üldse tsikli või võrride tootmisest huvitatud olnud, et rohkem töötajate huvist oli asi toiminud. (lihtsalt väide, ei enamat).
Kas siis need väidetud 200 ja 250 ccm Villiers mootoriga tsiklit (millest üks täiesti säilinud on) ei ole tegelikult sinna "2 või mõned võidusõiduks ehitatud tsiklid" alla kuuluv? Mingiteks seeriatoodangu prototüüpideks (säilinud 250 ccm aparaadi põhjal) neid nagu arvata ei saaks? Ja milleks muuks neid oleks pidanud ehitama, kui võistlemiseks või tulevase toodangu prototüüpideks? (tehase kontekstis?).
Ja milleks üldse ehitati selle teema sündi põhjustanud aparaat, kui antud masina võistlusklasi kandepind oli niivõrd ahtake, kes seda tegi ja milleks? Selge peaks olema, et ilmselt pole sel asjal mingit seost saare tehasega, v. a. kui tõesti Seeman algselt tegi mingi aparaadi mingisuguse vanakooli raami baasil ja sai ehk tehase kaudu mootori ja pärast tegi teise võrri tehase raami, paagi, rataste ja kogu koostu baasil, sealt tuleks ka 2 või mõned. Aga sel juhul oleks ebareaalne, et algne (humoorikas ja koduvillane) variant oleks säilinud sellisel kujul meie päevini, vähemalt mootor oleks sealt maha võetud ja ära kasutatud kusagil mujal järgmise relva tootmisel ....

Mida kokkuvõtteks öelda?
Pole vaja vanades asjades sonkida, las jääda meile Ümera lahing, Saare võidusõidutsikkel jms rahvuslikud legendid!
Siia foorumisse kirjutagem rohkem õigetesse alafoorumitesse, nagu "naljanurk", ostan, müün ja vahetan ning sellest, kuidas pottsepaauto kongi soojaks saada. Keda huvitab aga antud võrr, minge kohapeale, suruge ksf! Emsa (kes pole igaks juhuks siia foorumisse peale novembrikuud sisse registreerinud) vastu seina, laske aparaadi kummid tühjaks ning võtke ventiilid ära....

[Raudpats]

Vana teema elluäratamise tingis asjaolu, et kohtasin ühte huvitavat tsiklit. Tsikli mark on vist Peugeot. Ja kuigi seda on väga raske uskuda, siis tsikli omanik väidab kangekaelselt, et just sellise tehnilise lahendusega see tsikkel kunagi tehaseväravast välja veeres.
           

 Aeg on teinud oma tööd ja teema juurest on kadunud seal algselt olnud pildid. Aga piltidel oli kummaline lahendus - mootoril oli käivitamiseks käivitusvänt ja samas ka ketirattaga pedaalid ja kumbagi ei olnud võimalik kasutada, kuna mõlemad segasid üksteist. See konstruktsioon tekitas poleemikat ja tundus paljudele ebamõistlik. Nüüd neid Peugeoti pilte vaadates tekib mõte, et äkki oligi selline süsteem kasutusel? Natuke on mulle küll selgusetu selle toimimine. Priit kusagil eespool kirjutas, et ketti ja pedaale kasutati tagapiduriga pidurdamiseks. Mingi loogika selles jutus ju võiks olla. Aga miks on siis vaja pedaale mõlemal poolel? Ja hammasratas on paremal (väga väike) , aga pidur vasakul pool? Ja vasakul on lisaks ka kanna-pidur? Kas Saare võidusõidutsikkel ei olnudki originaalse analooge mitteomava lahendusega?

[maaks]

Vana teema elluäratamise tingis asjaolu, et kohtasin ühte huvitavat tsiklit. Tsikli mark on vist Peugeot. Ja kuigi seda on väga raske uskuda, siis tsikli omanik väidab kangekaelselt, et just sellise tehnilise lahendusega see tsikkel kunagi tehaseväravast välja veeres.


 Aeg on teinud oma tööd ja teema juurest on kadunud seal algselt olnud pildid. Aga piltidel oli kummaline lahendus - mootoril oli käivitamiseks käivitusvänt ja samas ka ketirattaga pedaalid ja kumbagi ei olnud võimalik kasutada, kuna mõlemad segasid üksteist. See konstruktsioon tekitas poleemikat ja tundus paljudele ebamõistlik. Nüüd neid Peugeoti pilte vaadates tekib mõte, et äkki oligi selline süsteem kasutusel? Natuke on mulle küll selgusetu selle toimimine. Priit kusagil eespool kirjutas, et ketti ja pedaale kasutati tagapiduriga pidurdamiseks. Mingi loogika selles jutus ju võiks olla. Aga miks on siis vaja pedaale mõlemal poolel? Ja hammasratas on paremal (väga väike) , aga pidur vasakul pool? Ja vasakul on lisaks ka kanna-pidur? Kas Saare võidusõidutsikkel ei olnudki originaalse analooge mitteomava lahendusega?

Vändad kindlasti ei olnud edasi liikumiseks - pigem jalatugedeks ainult.
Internetist leitul sammoodi
EDIT: Hammakas "väntade" küljes oleks geniaaalne lahendus jalatugede asukoha/ kõrguse reguleerimiseks (siis peaks seal karbi all mingi vastus olema).

[kass]

Vändad kindlasti ei olnud edasi liikumiseks - pigem jalatugedeks ainult.
Internetist leitul sammoodi

Tere!
Prantslastega muidugi on nagu on ja ei ole mitte hästi, see on ammu teada...
Aga mina ksf! Maaksiga siin nõustuda ei saa! Kui vaadata ksf! Raudpatsi Peugeoti pilte, no see punase triibuga paagil, siis on selgesti näha, et esiratta rummul on hammasratas! Ja iga vähegi tehnikaga kursis olev inime peaks aru saama, et algselt oli väntade küljes olevalt väikeselt ketirattakeselt ettenähtud rullpukskett ülekanne esirattale. Esitatud piltidel millegi pärast on ketid puudu, ühel tsiklil koguni ketiratas vändamehanisni küljest ära. Aga see mind ei üllata, on ju kett, pedaalid ja sadulad kuluosad - ju on ketid lihtsalt ära kulunud! 

[maaks]

Vändad kindlasti ei olnud edasi liikumiseks - pigem jalatugedeks ainult.
Internetist leitul sammoodi

Tere!
Prantslastega muidugi on nagu on ja ei ole mitte hästi, see on ammu teada...
Aga mina ksf! Maaksiga siin nõustuda ei saa! Kui vaadata ksf! Raudpatsi Peugeoti pilte, no see punase triibuga paagil, siis on selgesti näha, et esiratta rummul on hammasratas! Ja iga vähegi tehnikaga kursis olev inime peaks aru saama, et algselt oli väntade küljes olevalt väikeselt ketirattakeselt ettenähtud rullpukskett ülekanne esirattale. Esitatud piltidel millegi pärast on ketid puudu, ühel tsiklil koguni ketiratas vändamehanisni küljest ära. Aga see mind ei üllata, on ju kett, pedaalid ja sadulad kuluosad - ju on ketid lihtsalt ära kulunud! 

See esiratta hammasratas ei ole mitte midagi muud kui et enne(sõja)aegse ABS-i signaalvöö    Ja ise tahab veel olla "tehnikaga kursis olev inime"   Aga aitab offtopicust.

[kass]

No ega mina ka kõike ei tea!
Aga Peugeot P53 vms 100 ccm mootoriga võrr ta ju ometi on, paneks ka pilti, aga enam ei oska, eile veel oskasin

https://30kmh.forumactif.com/t112-peugeot-p53


https://i.servimg.com/u/f37/19/38/59/78/peugeo80.jpg
https://i.servimg.com/u/f37/19/38/59/78/peugeo81.jpg

[kass]

 
Vändad kindlasti ei olnud edasi liikumiseks - pigem jalatugedeks ainult.
Internetist leitul sammoodi
EDIT: Hammakas "väntade" küljes oleks geniaaalne lahendus jalatugede asukoha/ kõrguse reguleerimiseks (siis peaks seal karbi all mingi vastus olema).

https://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=64002

[Raudpats]

Ma eriti ei saa aru, kuidas on viimasel lingil olev tsikkel eelnevaga seotud, aga Priit on siin korduvalt vihjanud minu kõvale peale. Niiet viga on ilmselt minus. Ja tagasi tulles Peugeot' juurde, ma ikkagi ei saa aru, mille jaoks seda väntade, hammasratta ja keti kombinatsiooni kasutati.

[tõnn]

Väntade kett ei läinud mitte tagumisse rattasse vaid käigukasti.
Eks seda kasutati käima väntamiseks või koju väntamiseks kui bensiin otsa sai.
Kuna see oli ebamugav siis eemaldati kett ja fikseeriti väntade asend käepäraste vahenditega.

[kass]

Ma eriti ei saa aru, kuidas on viimasel lingil olev tsikkel eelnevaga seotud, aga Priit on siin korduvalt vihjanud minu kõvale peale. Niiet viga on ilmselt minus. Ja tagasi tulles Peugeot' juurde, ma ikkagi ei saa aru, mille jaoks seda väntade, hammasratta ja keti kombinatsiooni kasutati.

See on (viimasel lingil olev tsikkel) AUTOMOTO (ilmselt saanud nime siinse voorumi järgi) 100 ccm võrr, Peugeot P52 koopia.
https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=58301
Kõva pea küll, aga ilmselt vähemalt saba Sul ei ole? Aga kindlasti on, või on olnud, pimesoole ussjätke? Ja nagu inimestel, nii ka masinatel ilmneb vahel nähtus nimega atavism ning ma kahtlustan, et just millegi sellisega on meil siin Peugeoti võrri lahkamisel tegemist.
Ksf! Tõnn, Sul ei ole jälle õigus! Käigukasti ei lähe teemas näidatud Peugeotil mingisugust ketti, üldse kahtlustan, et ka pesumasina silikoonitamine ei ole hea mõte, pean vist kõik Su postitused üle lugema ... 

....mille jaoks seda väntade, hammasratta ja keti kombinatsiooni kasutati? (küsib Sander) Aga miks Sander arvab, et kombinatsioonis oli ka kett? Ei ole me ju seda kusagil P52, 53, 54, 55 pildil näinud (ja ei saagi nägema, ma julgen arvata)

[kass]

Kuna ma saan nüüd jälle piiramatul hulgal voorumit reostada, siis teen veel ühe posti - millest kõik see Peugeoti 100 ccm 2-taktilise võrri jama 1931 algas - mudel P50 ja seal on näha, milleks algselt need vändad, kett ja ketirattakesed olid mõeldud (muide, kopeeriti see Peugeoti võrri kettide mäng Gauja Riga 2 1960 pealt, sama sisteem)...
Siin on mõned ülevaatlikud pildid
http://www.investment-bikes.com/stock/so...-p50-1931/

[tõnn]

Jah, tuleb tunnistada et nad on väntamise väga ebameeldivaks teinud kui mõlemad vändad on korraga ettepoole.

[kass]

Jah, tuleb tunnistada et nad on väntamise väga ebameeldivaks teinud kui mõlemad vändad on korraga ettepoole.

Jah, tuleb tunnistada ka minul - olles küll vähe käinud, vähe näinud ja veel vähem nähtust aru saanud, siiski oma pika ja mõttetult elatud elu jooksul on üht - teist nähtud, tõsi küll, mitte ühtegi elusat prantslast pole siiani näinud (ja loodan, et ka elu viimasel veerandil läheb õnneks...)
Aga siiski olen näinud, kuidas tulevase nõukogude eliidi (punaohvitseride) vormimise käigus menetletavad subjektid marssisid nii, et käsi ja jalg käisid korraga. Tegijatele voorumlastele selgituseks, et ustavi järgi ja ka Eesti Kaitseväe hea tava kohaselt peaksid asjad käima nii, et koos käivad eri poolte jäsemed, aga vist Te nagu nii sellest jamast aru ei saa, see pole lihtne ja loomulik tegevus nagu Niva põhja uue pleki keevitamine... Kuid siit võib teha hüpoteesi, et vb prantslastel (kellede käitumisest ja tegemisest eesti talupoja ja ka saksa mõisavalitseja loogikaga midagi aru nagu nii ei õnnestu saada) ongi nii tavaks, et jäsemed käivad paaris, st alajäsemed ehk jalad korraga, ülajäsemed ehk käed samuti)? Nagu konnadel, hopp, hopp ja hopp, paaristõugetega, mitte nagu vene keisririigi alamatel, et - õled, heinad, õled, heinad (vasak, parem, vasak, parem)? 

[Raudpats]

https://i.servimg.com/u/f60/14/50/21/93/img_0810.jpg
 Kuna manuseid lisada ei saa, siis ei ole siia ka sobivat pilti enam võimalik panna, aga lingil oleval tsiklil on tõenäoliselt katte all ka kett olemas. Priit seda muidugi enne ei usu, kui on käega katsuda saanud, aga ma siiski kahtlustan, et kett on seal olemas.

[tõnn]

Kett võib olla kuid pole kohta, kuhu ta läheb.

[kass]

Hommik!
Ma ei usu seda ketti isegi siis, kui olen seda ketti ka käega katsunud!
Aga nüüd soovitan otsida võrgust materjali Peugeot P52, 53, 54 mootori kohta, vaadata pilte ja vilosohveerida edasi, kuhu see kett, mida ei ole, väntade ketirattalt edasi läheb! 
Mainisin siin voorumis hiljuti, et ühe tuttava onu käis (väidetavalt) läbi seinte, vb oli see tõde ja ka Peugeoti kett käib läbi kinnise mootorikarteri?   Maailmas on palju asju, mida newtoni mehaanika ja dialektilise materjalismi baasil seletada ei saa ...    Muide näide siit samast - mina mõtlen ja kirjutan, aga ksf! Tõnn juba tegutseb ja postitab mootori pildi... !)
Muide, manuseid saab juba vist lisada ka!

[tõnn]

Siin üks selgem pilt.

https://petochonsdulion.net/cpg/displayi...fullsize=1

[maaks]

Ärge andke alla, kui ikka asi näeb välja nagu vänt siis ta järelikult on vänt ja teda peab saama ringi vändata 
Seal pildil väidetavalt tegu sama isendi raamiga - see "sõlm" ei ole ringi ajamiseks ehitatud ja minu eelmine hüpotees (mitte see abs'i oma) ilmselt suht tõenäoline.

[tõnn]

Tegelikult tõde peitub detailides.
Kõik vahivad hammasratast kuid märkamata jääb hoopiski sellest seespool olev pilu ja mutter mis teeb selle asja reguleeritavaks vastavalt sõidustiilile.



Sportliku sõidustiiliga mehed reguleerivad need "vändad" tahapoole et vähendada tuuletakistust ning siis saab kõhuga paagipeal lösutada.
HD mehed jällegi soovivad "hark laiali" vändad ettepoole sõita.
Minioni mehed saaks jällegi täitsa ülesse seadistada.

Ketti jah polnud komplektis kuid selleks, et vältida liigseid küsimusi, tehti sinna peale kate, mis ka ülalpool ära mainiti.

[aavu]

https://i.servimg.com/u/f37/19/38/59/78/peugeo80.jpg 
Minule hakkas silma sealt "Permis de conduire" ja selle ees Pas de. Vene ajal vahetati juhiload just sellise kirjaga lubade vastu. Kas see "Pas de" võiks tähendada "ilma"? Siis pole selle tsikliga juhiluba vaja?