Mõistusevastased manöövrid liikluses

eks nende ülekäigu kohtade ja ülekäigu radadega on see lugu, et need peavad ajas muutuma kui selleks on vajadus
aga kas muutuvad või millal on omaette küsimus.
ehk kui kunagi oli teeääres põllud üksikute hoonetega ja lihtsalt kergliiklustee ja sõidutee s.t. vajadus ehk koormus ülekäigule väike ongi loomulik, et seal on ülekäigu koht.
aga kui liikluskoormus kasvab ehk inimesi rohkem jala ja autodega siis peaks ka ülekäigu kohast saama mingist punktist ülekäigu rada ?
kus see piir jookseb peavad muidugi mingid analüütikud arvutama.

lisaks välgatus:
teadsin, et autojuhina pean teed andma jalgratturile kui olen ise pöördel ja kui sõites meie teed ristuvad
oli silme ees alati pilt klassikalisest nn. nurgaga ristmikust.
heureka tuli siis kui sain aru, et ka ringteelt väljdes pean jalgratturile teed andma   Toungue
Vasta

https://www.err.ee/1609374524/tallinn-su...s-liikluse

Võtan härduses maha oma mütsi ja lihtsalt seisan, pea maas ja soni pihku surutult tee ääres. Linnaisade tarkus on üüratu, selle vastu ei vaidle ilmselt keegi. Pole põhjustki. Seega siis üritus, mis arenenud riikides kestaks pikema nädalavahetuse, plaanitakse meil kibekiirelt pooleteist aastaga ära teha. Ilmselt on veel kuhugi kotinurka veidi euroraha ununenud.

Loomulikult käivad kibekiired ettevalmistused, et lisada Pärnu maanteelt Vääna/Tähetorni tänavale suunduvale rajale eraldi foor ja pikendatud fooritsükkel.
Elron plaanib selleks ajaks rongiliikluse päeval täielikult peatada ja alustada öise tihendatud graafikuga, et igavene ummikukolmnurk ja Hiiu-Nõmme raudteeületushorror likvideerida.
Linn omaltpoolt on palganud veel 200 tantsutüdrukut, kes teeveeres ameerikamaa stiilis uperpalle viskavad ja plakatitega "Sa näed välja juba päris närb, aga umbes kaks tundi läheb veel, naerata!" ja "Teid tervitab uus linnapea(kes?)ja ka vana, igal juhul Me hoolime!" jne.
Omaltpoolt pakuks veel ühe kaalumisväärt mõttena künda üles ja istutada sel ajal täis vähemalt üks Kadaka pst sõidurada ning teha tee algul ühesuunaliseks, hiljem täielikult rekultiveerida põllukultuuridega. Kokkuhoid tuleks teehoolduskuludelt ja õhukvaliteet paraneks.
Vasta

(19-06-2024, 07:49 AM)alfredo Kirjutas:  Seega siis üritus, mis arenenud riikides kestaks pikema nädalavahetuse, plaanitakse meil kibekiirelt pooleteist aastaga ära teha.
Äkki oskad mõne konkreetse näite ka tuua, kuskohas täpsemalt viadukte nädalavahetusega ehitatakse (jätame siit välja vana lammutamisele kuluva aja)?
Vasta

(19-06-2024, 09:36 AM)stretch Kirjutas:  
(19-06-2024, 07:49 AM)alfredo Kirjutas:  Seega siis üritus, mis arenenud riikides kestaks pikema nädalavahetuse, plaanitakse meil kibekiirelt pooleteist aastaga ära teha.
Äkki oskad mõne konkreetse näite ka tuua, kuskohas täpsemalt viadukte nädalavahetusega ehitatakse (jätame siit välja vana lammutamisele kuluva aja)?
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/694234...48-tunniga Ega seda tärminit saa kõigi liiklejate jaoks "nädalavahetusena" võtta, kuid võimalik on teha kiiremini kui poole aastaga.
Vasta

(19-06-2024, 09:36 AM)stretch Kirjutas:  
(19-06-2024, 07:49 AM)alfredo Kirjutas:  Seega siis üritus, mis arenenud riikides kestaks pikema nädalavahetuse, plaanitakse meil kibekiirelt pooleteist aastaga ära teha.
Äkki oskad mõne konkreetse näite ka tuua, kuskohas täpsemalt viadukte nädalavahetusega ehitatakse (jätame siit välja vana lammutamisele kuluva aja)?

https://www.youtube.com/watch?v=btOE0rcKDC0

esimene näide, mis ette sattus.

tegelikult meenub, et aastaid tagasi tehti sama trikk ära ühes Laagri-Saue vahelises raudteeületuskohas. Nii et saab küll, kui tahtmist on.
Muidugi, hetkel linnas toimuvate remonditööde kulgu ja tähtaegu ja valmimisi vaadates jääb vägisi mulje pigem selline, et kui midagi üldise teedelagunemise kõrval ka tehakse, siis oleks juba nagu eeldus, et seejuures võib rahulikult biomassil ajusid nikastada.
Vasta

Mõlema näite puhul valati betoonkonstrui objekti vahetus läheduses varem valmis. Kadaka pst viadukti puhul ei näe eriti vaba ruumi, kus sarnast operatsiooni läbi viia saaks.
Vasta

strech, maailmas ei ole lahendamatuid asju.

Kui nüüd suuri plaane vaadata, siis uus viadukt tuleb vanast umbes poole väiksem. Küll oleks ka antud ruumi leidnud soovi korral. Aga jah, mida siin nii väga interpoleerida, eks targemad pead tea paremini, kuidas masside elu pikema ajaperioodi vältel edukalt ruineerida. Ma muidu ei viitsiks siia ühte tähte ka antud teemal trükkida, kui oma kahjud mängus poleks : )

Kui nüüd suuremat pilti vaadata, siis on Tallinna linna teed ja tänavad aja ja käegalaskmise tuules (EU) keskmisest tunduvalt ohtlikumaks muutunud. Võib mõista küll ida-aladelt saabujate õhkamist - ehh, kak u vas zdes vsjo tak krassiivo, kakoi parjaadok, kuid vaevalt tasub antud südamest tulevat sõbralikku õlalepatsutust euroopalikus mõistes endale eesmärgiks seada. Saad lihtsalt aru, et kuskil on veel hullem, varastatakse veel rohkem. Nojah. Ometi on tegu meie pealinnaga, riigi visiitkaardiga. Ja see teema pole kindlasti sarnane pseudeprobleem, nagu antud Kadaka viadukti väidetav "ohtlikkus", mis tehti omalajal arvestusega lõputult voorivate tankikolonnide raskuse kandmiseks.

Pakuks siinkohal lugupeetud TTJA ametnikele välja võimaluse julgelt kaks kolmandikku kohalikest teedest liiklusele sulgeda, sest sügavad vaod, eriti suuremates ristumiskohtades, klassikastiilis "parandatud" sõidurajad, mis algavad ja lõppevad eikuskil, kaootilised lipid-lapid, lõputult vajunud kaevuluuke ja muud taolist on küll tore vaadata, kuid küllaltki ohtlikud nii autojuhtidele ja eriti jalgratturitele. Linnaviletsus on küll mingil määral astunud samme antud probleemi kavalaks lahendamiseks sõidukiirusi alla tuues, kuid pikas perspektiivis ei aita ka 20km/h kiiruse kehtestamine. See rong on läinud. Isegi kui vana linnapea diivani seest leitaks viis tonni kulda ja kartulikotitäis briljante ja kohe homme suurema teedeehituskampaaniaga pihta hakataks, vaevalt see asi enam toimiks. Autoomanikel on küll variandid enda sõiduoskuste täiendamiseks off-road kursustel ja võimsama õhkvedrustusega auto soetamisega, kuid jalgrattur on sama kaitsetu nagu sõiduteele heidetud imik. Tuleb taaskord tsiteerida kuldseid sõnu, et maailm liigub prsekursil.
Vasta

Nende "aga mujal maailmas"-võrdluste häda on selles, et absoluutselt iga Eesti elu aspekti kohta on võimalik leida kuskilt mingi riik, kus see on paremini, aga sealjuures on kerge libiseda üle faktist, et iga kord on see "võrdlusriik" või isegi piirkond erinev. Näiteks teede osas, enamik kupatab Poolast mööda kiirteed risti läbi ja kiidab, et vohh vot kus on seal ikka teed, aga kohe kui sa mingil põhjusel sealt maha keerad ja päris-Poolas ringi sõidad, muutub pilt palju kirjumaks. On piljardilauana siledaid külavaheteid, on selliseid pool-põhitrasse (nagu meil mingi Imavere-Viljandi vms), kus hoiad hinge kinni, et mitte rattaid ära kaotada. Ja samuti need kiirteed ise, ilgem klots on magama pandud, aga palju mingil tavapoolakal sellest kasu on, et Varssav-Lodz otsa tunnikesega ära lasta saab, ta tahab vbl 40km järgmisesse linna sõita enamasti, kui see võtab samamoodi tunni, siis...

Põhimõtteliselt suht sarnane seis on Kreekas ja Prantsusmaal, seal on kiirteed muidugi tasulised, ilmselt siis mingil määral ka isemajandavad, aga kõik mis sellest kõrvale jääb, laguneb täie pasaga. Tüüpiliselt on enam-vähem korda tehtud linnade turistipiirkonnad ja ärikvartalid nagu Tallinnas Maakri kant, a sealt 4-5 versta eemal on kiirusepiirang autoturisti jaoks juba üsna akadeemilise tähtsusega number, reaalselt ei taha vajutada seda 50 või 70 rauda, sest tahaks nagu terve autoga koju ka jõuda kunagi. Kohalikud muidugi põrutavad nagu homset poleks, ja neil ei ole džiipe ja õhkvedrustusi, tavalised Fiati/Peugeoti/Kia poekärud.

Piirkiiruste ja liikluskorralduse osas, ühest küljest on see kõik tõepoolest tüütu, aga teisest küljest on meil maailma üks madalaimaid liiklussurmade suhtarve ning neistki on suur osa seotud lihtsalt debiilse käitumisega, stiilis sõidan rongile ette või joon pudeli viina ära ja siis lähen Tõrva vahele driftima vms. Selliseid hukkunuga õnnetusi, kus üks osapool ei pinguta kõigest väest selle nimel, et õnnetust esile kutsuda, on haruharva.

Ja lõpuks teeremontide poolelt ei oska ma ausalt öeldes samuti kurta, et Eestis asjad kuidagi silmapaistvalt halvad oleks. Eks alati leiab selle ühe võrdluse, aga isegi Saksamaal ja Austras kui teoreetiliselt justkui ilge ordnungiga riikides pannakse alatasa mingeid kiirtee suundi ettevalmistavalt kinni, ilma et seal mingeid töid toimuks, või siis hakatakse viadukti remontima ja ümbersõit ei mahuta liiklusvoolu ära jne. Ja siis läheb ikka tunde, Tallinnas kisatakse raadiost ummikut kui mingi stiilis Tammsaare tee läbimiseks kulub 15min Smile

See kõik ei tähenda, et asju ei saaks ja peaks paremini tegema, aga selleks peabki asja kätte võtma ja midagi tegema. Koolid on lahti, teedeehitust-liiklusplaneerimist õpetatakse, jne. Niisama suusoojaks on ju tore näpuga näidata, et "see tankisild käib ju veel küll", aga kui sina oled see insener, kes peab andma oma allkirja ning kolm tilka verd, et tõepoolest käib, siis maailm ei tundu enam nii lihtne ja mustvalge. Isegi kui otseselt vangi ei panda vms, siis ei taha ilmselt mitte keegi elada teadmisega, et tema valehinnangu tõttu on inimesed surma saanud.
Vasta

Hm ,  nüüd on saabunud lõpuks hetk , kus saan Jesperile "kolakat" anda , möla maha : minu isiklik kogemus Tammsaare teel hommikul kell 07:50 Kadaka Selveri juurest Järvevana tee raudtee ületuskohani 12 juunil sel aastal kulus 40 minutit , kusjuures polnud ühtegi teel "surnud" Ladat ega Opelit või liiklusõnnetust mis oleks liiklust takistanud , ka oli aktiivselt kasutuses teiste liiklejate poolt Sõpruse puiesteest kuni Retke teeni  KOV i poolt liikluskorralduvahenditega korrektselt tähistatud ühissõidukirada , muu jutu juurde , liiklustalitusel või kuidas seda nüüdsel moodsal pehmode ajastul kutsutakse pidi olema "uus vigur" millega ühissõidukiraja kuritarvitamist fikseerida .
Vasta

(21-06-2024, 15:08 PM)edvard Kirjutas:  Hm ,  nüüd on saabunud lõpuks hetk , kus saan Jesperile "kolakat" anda

Ühinen.
Lisaks. Imavere-Viljandi lõik halva tee näitena esile tõsta.. no ei nõustu. Tegemist on väga ok maanteelõiguga.
Vasta

(22-06-2024, 14:05 PM)ak75 Kirjutas:  
(21-06-2024, 15:08 PM)edvard Kirjutas:  Hm ,  nüüd on saabunud lõpuks hetk , kus saan Jesperile "kolakat" anda

Ühinen.
Lisaks. Imavere-Viljandi lõik halva tee näitena esile tõsta.. no ei nõustu. Tegemist on väga ok maanteelõiguga.

Loe uuesti. Mitte poole sõnagagi ei väida eelkirjutaja, et Viljandi-Imavere kuidagi halb oleks, pigem vastupidi.
Vasta

https://www.kauppalehti.fi/uutiset/insin...lehti:29c3&utm_source=iltalehti.fi&utm_medium=almainternal&utm_campaign=kiintea_kauppalehti_ohjausboksi&utm_content=ohjausboksi

Siin on jutuke 50m kõrgest raudteesillast, mis 2 nädalat peale vana õhkimist peab ronge kandma. Selles vaates on selle jalakäijate tunnelile kulutatav aeg ebamõistlikult pikk loomulikult.
Kõike saab võrrelda, see on õige ja peabki võrdlema! Huvitav oleks näha eelkalkulatsiooni kuipalju kallim oleks kõrvaleehitamine ja nihutamine võrreldes klassikalise mämmerdamisega.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tunnistas. Ka mul tekib küsimus, kuidas me suutsime seda nii korraldada. 
https://www.err.ee/1608758320/kolvart-um...rraldasime
Vasta

(23-06-2024, 00:07 AM)ZIL 131 Kirjutas:   Kõlvart tunnistas. 

See on 2 aastat vana jutt, milleks sellele tähelepanu pöörama peaks?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(21-06-2024, 15:08 PM)edvard Kirjutas:  Hm ,  nüüd on saabunud lõpuks hetk , kus saan Jesperile "kolakat" anda , möla maha : minu isiklik kogemus Tammsaare teel hommikul kell 07:50 Kadaka Selveri juurest Järvevana tee raudtee ületuskohani 12 juunil sel aastal kulus 40 minutit , kusjuures polnud ühtegi teel "surnud" Ladat ega Opelit või liiklusõnnetust mis oleks liiklust takistanud , ka oli aktiivselt kasutuses teiste liiklejate poolt Sõpruse puiesteest kuni Retke teeni  KOV i poolt liikluskorralduvahenditega korrektselt tähistatud ühissõidukirada , muu jutu juurde , liiklustalitusel või kuidas seda nüüdsel moodsal pehmode ajastul kutsutakse pidi olema "uus vigur" millega ühissõidukiraja kuritarvitamist fikseerida .

Mis uuest vigurist jutt? 

Puhtteoreetiline küsimus kas buss ikka jõuab kiiremini läbida lõigu Mustamäe teest Retke tee bussipeatuseni kui nimetatud Sõpruse-Retke vahelisel lõigul 3 rea liiklusvoog kaheks kokku pressida?

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta

Kõikide ristmike häda on ju see et sõidetakse ristmik umbe , kes sõidavad , ikka need kes juhikohal on .
 Kas buss kiiremini jõuab ei tea , kuid liikluskorraldusvahendite nõudmised on täitmiseks .
Vasta

(23-06-2024, 00:18 AM)Marko Kirjutas:  
(23-06-2024, 00:07 AM)ZIL 131 Kirjutas:   Kõlvart tunnistas. 

See on 2 aastat vana jutt, milleks sellele tähelepanu pöörama peaks?
Sest peale otsuste tegemist jõutakse teeehituseni alles aastate pärast.
Vasta

(22-06-2024, 22:47 PM)Marko Kirjutas:  Kõike saab võrrelda, see on õige ja peabki võrdlema! Huvitav oleks näha eelkalkulatsiooni kuipalju kallim oleks kõrvaleehitamine ja nihutamine võrreldes klassikalise mämmerdamisega.

Kõrvaleehitamine saaks toimuda suure tõenäosusega kõrghaljastuse arvelt ning eeldaks ka kergliiklustee ajutist sulgemist.
Mingid puud ja kergliiklejad on antud piirkonda ainult läbisõiduks kasutava keskmise automehe jaoks ilmselgelt pseudoprobleem, kohalike elanike ning alternatiivseid liikumisviise harrastavate kodanike jaoks mitte nii väga.
Vasta

Taaskord kinnitus maailma ümmarguseks olemisest.

https://www.err.ee/1609399525/via-baltic...sai-valmis

Pakuks, et 99%valmis oli see koht asi juba kuskil eelmise ise aasta lõpus või hiljemalt kevadeks. Kui tahetud oleks, siis ka tunduvalt varem. Ülejäänud töö on seisnenud ajutiste märkide ümbertõstmises ja pikalt piiratud sõiduradade vahel olevate torbikute püstitõstmises.
Viimane läbisõit sealt näitas kohati juba lagunemise märke. Nii et jällekord selline paras üllatus, kuidas küll asi nii kiiresti valmis sai. Oleks tähtajaks viiekas antud, jagataks juba miskeid kapitalistliku töökangelase märke asjaosalistele. Nüüd plaanitakse teispool Pärnut samamoodi kaks aastat palehigis tööd vehkida.

Siinpuhul lisaks veel ühe kommantaari antud suuna kohta. Olen viimased korrad euroopa poole vihmase ilmaga liikuma sattunud ja need ei olnud lõbusad kogemused. Suures piires Peale Kernut hakkab pihta salakaval rööbastee, mis kuiva ilmaga miskit raskust ei pakugi, kuid tugevama vihmaga, vähemalt isikliku arvamuse järgi, üliohtlikuks muutub, kui rööpad vihma täis valguvad. Terve tee ei saa ka neist meeleheitlikult kõrvale hoida ja nii mitugi korda olen vesiliugu sattunud. Ja näinud ka, kuidas vastutulevad autod kahtlaselt vänderdavad. Liiklustihedus sel teel aga on nagu teadagi äärmiselt kõrge. Ega ole antud olukorras enam suurt midagi teha, kui kurvis millimeetri jagu eksinult vastusõitvale rekkakolonnile ette libised. Vaevalt et hiljem keegi lilligi toob ; )

Arusaadavalt imekspandav, et asjaomased organid süvenevat olukorda käed põlvedel rahulikult pealt vahivad, kuigi ega see kõik nüüd päevapealt pole tekkinud. Ilmselt oodatakse ära, kuni mõni koolilapsi täis buss õnnetusse satub ja saab kurva näoga käsi laiutada - raha ju pole. Olukord lahendatakse elegantsiliselt muutsuunalise liikluskorraga. Paaris kuupäevadel sinnapoole, paaritutel tagasi.
Vasta

Ehk on kuskil mujal viga, kui vihmavees tee peal?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 8 külali(st)ne