[rehepapp]

Suur mure. Kuidas nimetatakse sellist meetodit kus metalldetaili on tekkinud pragu ja see sillatakse selliste spets lukustitega. Puuritakse avad ja saetakse avade vahe lahti ja lüüakse see tift sisse. Nimelt pressil pragu sees ja vaja kuidagi kokku tömmata. Kuna pressil suur jõud tõmbele siis vaevalt et keevitus aitab. Igal juhul on jäänud kusagilt silma ja körva see tiftimise meetod.
Ootaksin juhendamist ja häid nöuandeid.
Lisan selgitavaks paar pilti ka:

[Lauri_L]

Metalock

https://www.finmetalock.com/

[Marko]

https://forum.automoto.ee/showthread.php...#pid568183

Siin oli just natuke aega tagasi juttu sellest tehnoloogiast. 
Vaatasin pilte ja tibake kahtlen, et kas ikka saab piisavalt tugev nii tähtsas kohas oleva prao remont?

[tõnn]

Selle mõra võiks lahti lõigata, metalli kuumaks ajada ning elektroodiga kinni keevitada.

[Lauri_L]

https://forum.automoto.ee/showthread.php...#pid568183

Siin oli just natuke aega tagasi juttu sellest tehnoloogiast. 
Vaatasin pilte ja tibake kahtlen, et kas ikka saab piisavalt tugev nii tähtsas kohas oleva prao remont?

Metalock tehnoloogia jaoks ja sealsete meeste jaoks on selle prao tegemine soojenduseks, enne kui tõsist tööd hakkavad tegema. Nagu fotolt aru saan, siis see pragu ei ole veel väga pikk seal.

Olen näinud, kuidas sama asutuse mehed õmblevad kokku 10000kW võimsusega diiselmootori ploki, kus pragu jookseb läbi ploki väntvõlli liinist nukkvõllini. Tavaline asi, et lapivad mootorite plokke, kust pea poole meetrise diameetriga kolb on küljepealt koos kepsuga välja tulnud jms. Väga peen asi igatahes ning tehnikahuvilisele hea vaadata.

Küsimus on antud juhul selles, et kas rahaliselt ära tasub. Seal kõik eesti poisid ees ja saab uurida. Kohapeal nad midagi suuremat ei tee. Tööriistad on kõik portatiivsed ja võetakse kaasa. Tean neid hästi ja olen neilt nii mõndagi tellinud. Usaldusväärsuses ei maksa kahelda. Arvan, et juba antud fotode alusel suudavad öelda, et kui perspektiivikas mis lahendus on.

Keevitamise kohapealt ei oska kommenteerida. Kui lahti lõikad, siis metalock enam vaevalt aitab. Sellise tööriista puhul peaks asjatundjatega konsulteerima, et kindla peale lahendus leida.

[rehepapp]

Suur tänu juhiste eest!
See oleks jah päris suur väljakutse. Prao pikkus pea jooksev meeter. Iseenesest midagi väga keerulist ei ole. Aga palju aega vist läheb.
Raske öelda selle vastupidavuse osas. Samas on samba sees ka päris korralik pingutus-leevenduspolt miski 60mm läbimööduga. Alt üles välja.
Vöib olla päevast päeva tööd enam vastu ei pea, aga ehk aastas mönituhat lööki ikka kestaks. Krt! Presside hinnad on ikka rövedalt kallid.
Igal juhul SUURED TÄNUD!
Hakkan siis maad kuulama nende materjalide saadavuse kohta.
Head mötted on teretulnud!

[Marko]

 
Vaatasin pilte ja tibake kahtlen, et kas ikka saab piisavalt tugev nii tähtsas kohas oleva prao remont?

Metalock tehnoloogia jaoks ja sealsete meeste jaoks on selle prao tegemine soojenduseks, enne kui tõsist tööd hakkavad tegema. Nagu fotolt aru saan, siis see pragu ei ole veel väga pikk seal.

Olen näinud, kuidas sama asutuse mehed õmblevad kokku 10000kW võimsusega diiselmootori ploki, kus pragu jookseb läbi ploki väntvõlli liinist nukkvõllini. Tavaline asi, et lapivad mootorite plokke, kust pea poole meetrise diameetriga kolb on küljepealt koos kepsuga välja tulnud jms.

Ma ei kahtlegi meeste oskustes, kaugel sellest. Mõte liikus umbes nii, et kui täies ulatuses monoliitne malm on pooleks tõmmatud, siis kas prao pindalas ligikaudu 1/3 (1/5?) asemele tekkiv eriteras ikka veab välja? 
Aastat 30 tagasi tehti meil üks veski korda, kuhu segastel asjaoludel oli plasti asemel terast sattunud, see jäi küll pidama. Oli mingi demovärk noores vabariigis, tegijat ei mäleta. Praegusel juhul on tegemist rämedale tõmbele töötava jupiga. Parima vastuse annavad ilmselt selle suurepärase tehnoloogia valdajad.

[Lauri_L]

Mõte liikus umbes nii, et kui täies ulatuses monoliitne malm on pooleks tõmmatud, siis kas prao pindalas ligikaudu 1/3 (1/5?)

See on täiesti õige tähelepanek ja õigustatud kahtlus. Mõtlesin ise ka selle peale. Muidugi tehnoloogia on selline, mille rakendamisel olen alati suu lahti kõrvalt vaadanud ja imestanud, et mida kõike siin maailmas teha suudetakse. Üksikasjad on mulle teadmata, sest olen alati kliendi rollis olnud. Nagu eelnevas postis tõin näite, et suudetakse kokku õmmelda ca 160 tonni kaaluva diiselmootori plokk, mille keskelt jookseb otseses mõttes pragu... Oli avariiremont ja jäi ka pidama. Mingi aja pärast muidugi vahetati plokk turvakaalutlustel välja. Samas FinMetalock ampluaa on palju suurem, kui arvata võib. Ei õmmelda vaid metalli kokku, vaid taastatakse kõikvõimalikke pindu jms. Kui ise teha ei suuda, siis päris kindlasti teavad, kes teeb. Imre, kes seal paraadi juhatab on vägagi asjalik ja kogemustega tegelane. Õige mees kellega sellise praokese osas nõu pidada ja õige suund kätte küsida.

[Mahno]

Keevitamise osas võib küsida spetselektroodis emba-kumba Indrekut ja rääkida lugu ära. Kui seda saab ja on mõistlik keevitada, siis nad pakuvad tehnoloogia ja materjali välja.

[olli]

Youtuubis tegutseb üks asjalik austraallane kes igasugu rasketehnikat remondib. Sekka ka malmist korpuseid. Tal üsna peened võtted malmi keevitamiseks ja tundub, et teab asjast mõndagi. Soojendab ette ja taha, ühelt poolt ja teiselt poolt jne. Aga iga kord ikka ei õnnestu. Jahtumise käigus hakkab praksuma ning tõmbab uutes suundades mõrad sisse. Et sellega ilmselt peab keevitamise teed minnes igal juhul arvestama. 50-50 võimalus päris ära rikkuda. 

Üks näide: https://youtu.be/IoL2kqel46U?si=n4N5qApcRzZOigRW

[Jesper]

Malme ja teraseid on väga erinevaid, seetõttu on raske mingeid konkreetseid numbreid pritsida, aga see tõmbetugevuste vahe 1/3 või 1/5 viimase kasuks ei ole üldse ebareaalne. Tõenäoliselt on lood isegi paremad, et suurt pressi ei ole tehtud kõige eksootilisemast malmist ning kikilipsud on tehtud vägagi ülemise riiuli terasest.