Mõistusevastased manöövrid liikluses

Olid ajad, kui elamine otsiti töökohale võimalikult lähedale - tööliste elamud tehase kõrval. Seoses autode leiutamisega on töö- ja elukoht järjest kaugenenud teineteisest. Mõnel juhul ületanud riigipiiri - Eesti-Brüssel jm. Ega siin lahendust ei paistagi. Näiteks mesilased lahendavad ruumikitsikuse sülemlemisega. Inimesed - sõdadega.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(05-09-2024, 16:47 PM)stretch Kirjutas:  
(05-09-2024, 16:11 PM)Peeter2 Kirjutas:  "Kvaliteetse linnaruumi" printsiibid võivad olla inimestel erinevad.

No automehi kotib üldjuhul ainult nende liikumistrajektoori alg- ning lõpp-punkti välisruumi kvaliteet, "Erinevad" ongi need printsiibid nendel inimestel, kes juhtuvad selle trajektoori teistes punktides elama (nt Tallinna kesklinn).
Soovitan tutvuda: https://strateegia.tallinn.ee/

mina kõnnin väga palju jala, olen 10000 sammu kõndimist üsna tõsiselt võtnud aastaid. sellegi poolest ei nõustu ma enamiku "kvaliteetse linnaruumi" (sellisena nagu seda eelkõige oravapartei, sde ja muu woke rahvas näeb) põhitõdedega kvaliteedist. Enamasti on nende kvaltieet selles, et tänava läbilaskevõime autodele kunstlikult sandistatakse, tänav koormatakse üle igasuguse visuaalselt värvikireva ja hipsteritele meeldiva kilakolaga ja mina end seal küll mugavalt ei tunne ei jala ega ühegi liiklusvahendiga. Võibolla kui oleks kastirattur siis oskaks austada.. aga autojuhi või jala pigem ei.
Vasta

(05-09-2024, 16:47 PM)stretch Kirjutas:  
(05-09-2024, 16:11 PM)Peeter2 Kirjutas:  "Kvaliteetse linnaruumi" printsiibid võivad olla inimestel erinevad.

No automehi kotib üldjuhul ainult nende liikumistrajektoori alg- ning lõpp-punkti välisruumi kvaliteet, "Erinevad" ongi need printsiibid nendel inimestel, kes juhtuvad selle trajektoori teistes punktides elama (nt Tallinna kesklinn).
Soovitan tutvuda: https://strateegia.tallinn.ee/
Kuna ma näen seal esilehel kastiratta pilti, siis ausalt öeldes tekib tõrge ja ma ei taha sinna süveneda.

Kopeerin siia teksti, mille autoriks on usutavasti meie oma ksf Marvin:

Mul on päris mitu jalgratast ja ma isegi sõidan nendega vahel. Tõsi on, et ka autosid on mitu ning nendega sõidan ma rohkemgi veel ja üks tsikkel on ka veel alles. Elukohtigi on mitu - Tallinnas, Tallinna serva taga ja paarkümmend kilomeetrit linnast väljas. Sellegi poolest usun end ühelt poolt kvalifitseerit sõiduõpetajana ja teiselt poolt välja õppinud majandusmatemaatikuna olema pädev midagi Tallinna liiklusest arvama.

Enne kui hakkame ehitama arvamustel ja emotsioonidel põhinevat otsustusprotsessi, võiksime proovida mõelda natukene suuremas plaanis. Näiteks võiks mõelda sellele, miks linnad tekkinud on ning missugust väärtust nad ühiskonnale pakuvad. Tõenäoliselt on need põhjused objektiivset laadi. Püstitan hüpoteesi, et linnad ei tekkinud mitte eikusagil asuvate külade suureks kasvamise tõttu, vaid selle tõttu, et need kohad juhtusid olema millegi poolest erilised.
Erilisuse üks põhjus võib olla see, et selles kohas oli mingit ressurssi, näiteks maa sees või metsas või vees. Kui nii, siis linn saab linnana toimida siis, kui seda ressurssi kuhugi müüa õnnestub. Müümise eelduseks on võimalus see ressurss tarbimiskohta toimetada. Seega on selle hüpoteesi puhul võtmetähtsusega transpordi olemasolu. Jah, on oht, et selline linn on monofunktsionaalne ning ressursi ammendudes sureb välja, aga igatahes on transport linna tekkimise eeldus.
Erilisuse teine põhjus võibki olla see, et linna asukohas kohtuvad ressursside liigutamiseks vajalikud transporditeed. Tartu näiteks on kohas, kus mitmekümne kilomeetri ulatuses üles- ja allavoolu on ajalooliselt olnud sood - aga Tartus saab üle jõe. Tallinn on kohas, kus Narva, Tartu ja Viljandi poolt tulnud kaubad saavad laeva peale minna. Tallinnat ei oleks, kui see võimalus puuduks. Transport on ka sel puhul linna eksistentsi eeldus, lausa põhjus ise.
Kui linn juba kord tekkinud on, siis hakkavad sinna koonduma mingid teenused, mis omakorda loovad rikkust. See rikkus vajab, et nendele teenustele oleks ligipääs. Taas - linn vajab transporti. Ilma linna ei ole.
Kui me nüüd mingil põhjusel linnas transporti kägistama hakkame, ei saa linn linnana toimida. Asjad ei lähe tuksi korraga, küll aga kindlalt. Kui piirata ligipääsu mingitele linnaosadele, hakkavad need getostuma. Tallinna puhul ei pea väga nutikas olema, et näha seda protsessi vanalinnas. Peksame transpordi eemale, teeme selle linna tuleku kalliks - ja linn ei ole enam linn. Mõnda aega on muuseum, pisut hiljem geto, päris lõpuks varemed. Linn teenuste vahendamise kohana sureb välja.
See kõik tähendab, et linn vajab transporti kui õhku. Vähem transporti on vähem linna - meeldigu see meile või mitte. Just seetõttu PEAB linn keskenduma transpordi arendamisele. Mitte kastirataste, vaid selle päris transpordi, mis linna linnana hoiab. Kui sellest aru saada, saab juba edasi mõelda.
Tallinna probleemiks on linna juhtimine mitte linna kui keskkonna, vaid mõne võimu juures olemist nautiva kildkonna huvidest lähtudes. See on halb, sellega tuleb võidelda. See muidugi ei tähenda, et keskkonna peale mõtlema ei peaks, aga alustada võiks arusaamast, et transporti saab kägistama hakata alles siis, kui seda on rohkem, kui linnana toimimiseks vaja on. Me oleme sellest Tallinnas aga väga kaugel.
Linnale on seega vajalik, et Tallinna transport toimiks võimalikult hästi. See tähendab lisaks muule ka seda, et transpordikoridorid tuleb määrata ning teha nii võimsaks kui võimalik. Samuti tuleb muidugi määrata ka kergtranspordi koridorid, aga kergtransporti ei saa käima lükata päris transpordi arvelt, sest siis jääb linn seisma. Praktikas tähendab see seda, et Tallinn peab hakkama transpordis tegema odavate ja populistlike otsuste asemel kalleid - näiteks viima südalinna liiklusest suure osa maa alla. Ilma selleta maa peal elukeskkond paremaks ei lähe - kui me just välja surevat linna mingiks edulooks ei pea. Ajalugu kindlasti ei pea Smile.
Vasta

(05-09-2024, 21:36 PM)xa88 Kirjutas:  
(05-09-2024, 16:47 PM)stretch Kirjutas:  
(05-09-2024, 16:11 PM)Peeter2 Kirjutas:  "Kvaliteetse linnaruumi" printsiibid võivad olla inimestel erinevad.

No automehi kotib üldjuhul ainult nende liikumistrajektoori alg- ning lõpp-punkti välisruumi kvaliteet, "Erinevad" ongi need printsiibid nendel inimestel, kes juhtuvad selle trajektoori teistes punktides elama (nt Tallinna kesklinn).
Soovitan tutvuda: https://strateegia.tallinn.ee/

mina kõnnin väga palju jala, olen 10000 sammu kõndimist üsna tõsiselt võtnud aastaid. sellegi poolest ei nõustu ma enamiku "kvaliteetse linnaruumi" (sellisena nagu seda eelkõige oravapartei, sde ja muu woke rahvas näeb) põhitõdedega kvaliteedist. Enamasti on nende kvaltieet selles, et tänava läbilaskevõime autodele kunstlikult sandistatakse, tänav koormatakse üle igasuguse visuaalselt värvikireva ja hipsteritele meeldiva kilakolaga ja mina end seal küll mugavalt ei tunne ei jala ega ühegi liiklusvahendiga. Võibolla kui oleks kastirattur siis oskaks austada.. aga autojuhi või jala pigem ei.

See on muidugi kurb, kui arusaam linnaruumi kvaliteedist piirdub poliitikute esitatud propaganda ning ainult "hipsterite kilakolaga" nägemisega. Misasi see viimane üldse on? Seda Sa muidugi ei adu, et nende tänavate ääres, mille läbilaskevõimet "kunstlikult sandistatakse", elavad muuseas ka inimesed. Ise muidu tahaksid elada tänava ääres, mille läbilaskevõime on ikka piisav ning kus autojuht end hästi tunneb? Noh, nagu näiteks Liivalaia?


PS kastirattur tuli ikka ka ära, see on alati mõjuv argument...
Vasta

(06-09-2024, 09:06 AM)Peeter2 Kirjutas:  
(05-09-2024, 16:47 PM)stretch Kirjutas:  
(05-09-2024, 16:11 PM)Peeter2 Kirjutas:  "Kvaliteetse linnaruumi" printsiibid võivad olla inimestel erinevad.

No automehi kotib üldjuhul ainult nende liikumistrajektoori alg- ning lõpp-punkti välisruumi kvaliteet, "Erinevad" ongi need printsiibid nendel inimestel, kes juhtuvad selle trajektoori teistes punktides elama (nt Tallinna kesklinn).
Soovitan tutvuda: https://strateegia.tallinn.ee/

...Kui me nüüd mingil põhjusel linnas transporti kägistama hakkame, ei saa linn linnana toimida. Asjad ei lähe tuksi korraga, küll aga kindlalt. Kui piirata ligipääsu mingitele linnaosadele, hakkavad need getostuma. Tallinna puhul ei pea väga nutikas olema, et näha seda protsessi vanalinnas. Peksame transpordi eemale, teeme selle linna tuleku kalliks - ja linn ei ole enam linn. Mõnda aega on muuseum, pisut hiljem geto, päris lõpuks varemed. Linn teenuste vahendamise kohana sureb välja.
See on lahe, kui sõiduõpetaja urbanistiks hakkab. Mis see linna jaoks oluline "päris" transport täpsemalt on? Ühe inimesega sõiduautod? 
Laias laastus on tal muidugi õigus, kuigi see käsitlus on pisut utreeritud, sest keegi pole rääkinud transpordi väljasuretamisest. Lõpuks tõdeb ka ise, et probleemile tuleks läheneda metoodilisemalt määrates näiteks erinevate transpordiliikide koridorid, millest minu arust ka nagu päris palju räägitud on.
Selektiivse analüüsivõimega autoentusiastid suudavad muidugi märgata ning mäletada ainult piiranguid.
Vasta

(06-09-2024, 09:15 AM)stretch Kirjutas:  See on muidugi kurb, kui arusaam linnaruumi kvaliteedist piirdub poliitikute esitatud propaganda ning ainult "hipsterite kilakolaga" nägemisega. Misasi see viimane üldse on? 
See on see, et kui vaatad instagramis või facebookis mitte_tallinn kanalit ja võrdled tema piltidel enne ja pärast olukorda Smile
minu postitus oli täpselt samas stiilis ja meelega kergelt provokatiivne nagu üldistused eelnevalt kõigi autojuhtide suunal.
Vasta

(06-09-2024, 09:56 AM)xa88 Kirjutas:  
(06-09-2024, 09:15 AM)stretch Kirjutas:  See on muidugi kurb, kui arusaam linnaruumi kvaliteedist piirdub poliitikute esitatud propaganda ning ainult "hipsterite kilakolaga" nägemisega. Misasi see viimane üldse on? 
See on see, et kui vaatad instagramis või facebookis mitte_tallinn kanalit ja võrdled tema piltidel enne ja pärast olukorda Smile
minu postitus oli täpselt samas stiilis ja meelega kergelt provokatiivne nagu üldistused eelnevalt kõigi autojuhtide suunal.

Ja eelpool viidatud rahvaalgatus oma retoorikaga ei ole provokatiivne?
Vasta

https://www.delfi.ee/artikkel/120319788/...otorrattur

Siia jätan põhjusel, et artikkel lõpeb labase valega. Sääraste arutute päästmine pole teiste liiklekjate võimuses. Vaadake, kus seisab kiirabiauto ja kus on tsikli jäänused...

See kurv on küll järsk, aga lubatud kiirusel probleemideta läbitav. Lõigul Tartu maanteelt Kernuni olen aastate jooksul teepervele sõitmisega pidanud päästma mitukümmet enese võimeid üle hinnanud tsiklile istunud ignoranti. Kahel juhul rehvi lõhkumise hinnaga. Ei tunne, et ma peaks rohkem tegema.
Vasta

(06-09-2024, 09:28 AM)stretch Kirjutas:  
(06-09-2024, 09:06 AM)Peeter2 Kirjutas:  
(05-09-2024, 16:47 PM)stretch Kirjutas:  
(05-09-2024, 16:11 PM)Peeter2 Kirjutas:  "Kvaliteetse linnaruumi" printsiibid võivad olla inimestel erinevad.

No automehi kotib üldjuhul ainult nende liikumistrajektoori alg- ning lõpp-punkti välisruumi kvaliteet, "Erinevad" ongi need printsiibid nendel inimestel, kes juhtuvad selle trajektoori teistes punktides elama (nt Tallinna kesklinn).
Soovitan tutvuda: https://strateegia.tallinn.ee/

...Kui me nüüd mingil põhjusel linnas transporti kägistama hakkame, ei saa linn linnana toimida. Asjad ei lähe tuksi korraga, küll aga kindlalt. Kui piirata ligipääsu mingitele linnaosadele, hakkavad need getostuma. Tallinna puhul ei pea väga nutikas olema, et näha seda protsessi vanalinnas. Peksame transpordi eemale, teeme selle linna tuleku kalliks - ja linn ei ole enam linn. Mõnda aega on muuseum, pisut hiljem geto, päris lõpuks varemed. Linn teenuste vahendamise kohana sureb välja.
See on lahe, kui sõiduõpetaja urbanistiks hakkab. Mis see linna jaoks oluline "päris" transport täpsemalt on? Ühe inimesega sõiduautod? 
Laias laastus on tal muidugi õigus, kuigi see käsitlus on pisut utreeritud, sest keegi pole rääkinud transpordi väljasuretamisest. Lõpuks tõdeb ka ise, et probleemile tuleks läheneda metoodilisemalt määrates näiteks erinevate transpordiliikide koridorid, millest minu arust ka nagu päris palju räägitud on.
Selektiivse analüüsivõimega autoentusiastid suudavad muidugi märgata ning mäletada ainult piiranguid.

Vot mina oma suures piiratuses ja harimatuses (ei ole kõrgelt haritud linnastrateeg) ei suuda jällegi mõista, miks peab kergemaltliikujate heaolu tagamiseks autojuhte peedistama. Muutes magistraaltänavate läbilaskevõime väiksemaks, ummistab see ju ka kvartalisesed tänavad ära, sest hakatakse alternatiivseid marsruute otsima. Juba praegu Tallinnas Waze järgi liigeldes juhatatakse kiiremat marsruuti otsides sellistele tänavatele, kuhu võõral üldse asja ei tohiks olla.

Mina omas lolluses läheneks just vastupidi - magistraalidel (Liivalaia, Tartu-, Pärnu-, Narva maantee, Endla jt suuremad tänavad) tekitaks autoliiklusele võimalikult sujuvad tingimused liikumiseks, samas kui kõikvõimalikud kvartalisisesed tänavad (Uue Maailma kant, Kassisaba, Kristiine sisekvartalid) muudaks hoopis õuealaks või vähemalt läbivaks 30 tsooniks ja joonistaks jalgrattateed ka sinna. Oleks ju oluliselt paindlikum lahendus, laiem tänavavõrgustik kergliiklejatele (kuhu autojuhid läbivaks liikluseks ei tahakski ronida, ainult siis kui mõnda konkreetsesse kvartalisse asja on), samas saaksid kergliiklejad oluliselt puhtamas ja müravaesemas keskkonnas ja palju ohutumalt oma sõidud teha.
Vasta

Eilne kohtumine jalgratturiga. Minu soov oli külastada Pärnu mnt Hesburgerit. Kiirus oli antud kohas ca 50, sest fooristrükkel klappis. Taga oli teine auto ning enne ümber reastamist ei näinud otsest vajadust kiirust maha ka tõmmata. Püüan liigelda ikka selle loogika järgi, et ära tee teistele seda, mida ei taha, et sulle tehakse.

Igatahes suund sees reastun ja olin valmis juba kiirust maha tõmbama, et Neste tankla juurest sisse pöörata. Õues juba pime ka. Ja täpselt mu reastumise manöövri hetkel otsustas mingi vend süstida kõnniteelt jalgrattaga diagonaalis üle sõiduraja jalgratta punasele ribale. Ajastus täpselt selline, et minul reageerida polnud võimalik. Tüüp tegi vist viimasel hetkel lenksuga paremale, et mitte mu auto tagumist otsa tabada. Kodanik oli oma enda manöövrist seevõrd üllatunud, et nägin peeglist, et võttis ratta kätte ja tassis kõnniteele tagasi...

Tegelikult väga ohtlik koht. Täiesti arusaamatu mida kellelegi annab selle punase riba maalimine sellesse konkreetsesse kohta. Võibolla ainult jalgratturitele võltskujutelma turvatundest? Jalgrattur eeldas, et keegi ei reastu sellele kiirendusrajale. Mõtles et kuni jalgratta teeni võib vabalt vaatamata sõita.

[Pilt: dBjWFMy.jpeg]

Jawa 360 + Velorex 560, 2x Vaz 2121, ETKVL autoroller
Vasta

Ma urisen jalgratturite peale , teile muudkui luuakse tingimusi et kui kaugelt ja millise külgvahega ning millise kiirusega üldse tohib teist mööda sõita , olge siis niipalju kenad autojuhtide vastu et  , tehke end nähtavaks ehk siis sõites teel kus on ka autoliiklus pange rattale taha punane tuli mis ka põleb , vilgub , kama kaks , nüüd kus varjud pikad pole teid näha , eriti kui olete tumedates riietes , neoonrohelised kingad on vähe .
Vasta

Üsna hiljuti sain load ja juba sain ka kogemuse enesetapuklouniga, kelle sõiduvahend olid Bolti elektritõukeratas. 
Mul oli peatee. Kloun lendas ristmikule tänavalt, kus tema ees oli "anna teed" märk ja ta tuli mööda sõiduteed. Nii mina kui tema saime napilt pidama, õnneks kontakt jäi ära. 

Njah. Jalakäija või ratturina neid Bolti saradega liikuvaid hulle vaadata on veidi leebem, kui mõnd sellist ise autoroolis olles kohata.
Vasta

(06-11-2016, 12:29 PM)mossepower Kirjutas:  ....
Teine geenius (heleda luukpära Almeraga) aga keeras Viiratsi keskuse teepealt Trt-Viljandi maanteele  ringtee poole otse suure kaldega allapoole tee peale ette (samamoodi ootas ja ootas nagu laseks läbi ja siis ette) ja hakkas ka 20-30 km/h mäest Alla Veerama kui mina 70-80 km/h (lubatud kiirusega) alla tulin. Õnneks seal tee kaherealine ja sain kõrvale sõita ja avariid vältida (oleks smasse ritta jäänud siis tagant sees). Mingi ülbe pime vanapapi oli roolis ning vaatas aint otse ette ja kulges 20-30 km/h edasi...
Selgub, et tegu pimejuhtide meeliskohaga, nüüd suutis üks kaubikujuht samas kohas ja samamoodi kaugliinibussile sisse keerata, seega tegu vist üldise ohtliku ristmikuga, kus tasub kõigil igaks juhuks (võimaluste piires) ettevaatlik olla: https://sakala.postimees.ee/8104076/vilj...-liinibuss
Vasta

Ka Haapsalu maanteele tehakse tee keskele 3 sõidurada. Vaatasin olukorda, "tagareast".
Tervitaks Mersu ML reg. numbriga 222ART kes selle tekitas.

Oli autode rivi ühe, sõiduauto taga - kes ilmselt viib linna omale talvepuid, sest paar nädalat tagasi sai ka selle koorma taha satutud ...
Käru oli puid täis ja ülekaalu tõttu ilmselt üle 75 ... 80 ei julge sõita Smile. Tema taga, olematu pikivahega, muidugi need kes, mööda sõita ei julge.

Neid oli seal 5 ...6 autot. Tüübil viskas ilmselt üle, et üks Länkar tast mingl hetkel möödus ja ta pidi pidurdama, et tema ette reastuvale autole ruumi teha, siis ta võttis "südame rindu" ja sõitis kogu rivist mööda."Ainult" 2 vastutulevat autot pidid teeserva tõmbama.
Vasta

Liigne liiklusviisakus on ohtlik , nimelt  : Tallinn - Rannamõisa vahelisel teel kus kummaski suunas 2 sõidurada on ringidelt mahasõitudel jalgsi liikujatele tee ületuskohad ,  mis pole liiklusmärkidega tähistatud , nüüd kui püüdlikult viisakas juht  ( kes ringilt maha keerates suunda muidugi ei näita ) annab jalakäijale teed ja peatub siis kõrval sõidurajal sõitev juht reeglina ei peatu ning selliselt satub teed ületav jalakäija reaalselt ohtu , sellised olukorrad on korduvalt nähtud  , ning see ajendas kirjutama .
Vasta

(11-10-2024, 17:09 PM)edvard Kirjutas:  Liigne liiklusviisakus on ohtlik , nimelt  : Tallinn - Rannamõisa vahelisel teel kus kummaski suunas 2 sõidurada on ringidelt mahasõitudel jalgsi liikujatele tee ületuskohad ,  mis pole liiklusmärkidega tähistatud , nüüd kui püüdlikult viisakas juht  ( kes ringilt maha keerates suunda muidugi ei näita ) annab jalakäijale teed ja peatub siis kõrval sõidurajal sõitev juht reeglina ei peatu ning selliselt satub teed ületav jalakäija reaalselt ohtu , sellised olukorrad on korduvalt nähtud  , ning see ajendas kirjutama .
Ringil mahasõitmine on manööver (pööre) ja siis peabki teed andma jalakäijale ka ülekäigukohal:
Ülekäigukohas teed ületades ei ole jalakäijal eesõigust sõidukijuhi suhtes. Eesõigus on vaid juhul, kui ülekäigukoht jääb sõidukijuhile pöörde peale. (Viide)

Lisaks minu teada peab ka jalgratturile sellises olukorras teed andma ning olgu ta rattapeal või ratas käekõrval, sõidutee ääres või kõnniteel. Manöövrit sooritav autojuht peaks kahjuks või õnneks igatepidi teeandja rollis olema kui jalakäijad, ratturid, tõuksijuhid jms. "kergliiklejad" manöövri käigus ette jäävad. Parandage mind kui ma mingis osas eksin.
Vasta

Mina pole nüüd õige hindama kuidas seadusega see asi kokku käib , halb on see , et jalakäijad satuvad ohtu , kõik juhid võiks ikkagi olukorrast üht moodi aru saada ja vastavalt käituda , see on muidugi palju tahetud .
Vasta

Enne Tammistet coopi juures veel enne asulat on ka ülekäigu koht, kus juhtuski õnnetus. Puksiiri mees ei osanud arvata, et mõni püüdlik seal teed annab ja sõitis tagant sisse, see omakorda lendas tee ületajale otsa.
Samasugused kohad on ka Laagrist Harku poole minnes
Vasta

(11-10-2024, 21:04 PM)edvard Kirjutas:  Mina pole nüüd õige hindama kuidas seadusega see asi kokku käib , halb on see , et jalakäijad satuvad ohtu , kõik juhid võiks ikkagi olukorrast üht moodi aru saada ja vastavalt käituda , see on muidugi palju tahetud .

Järgneb tige torin ülalkirjutatu kohta:

iga juht liikluses peab teadma, kuidas "see asi" liiklusseadusega kokku käib. 
LS mõte ongi see, et kõik juhid ühtemoodi asjadest aru saaksid. 

Enne ka seda soovitanud, aga vähemalt kord aastas tasuks LS rahulikult ja mõttega läbi lugeda.
Esiteks lihtsalt mäluvärskendus, teiseks on seal aegajalt ka olulisi muudatusi.
Vasta

Nii , värskelt vaadatud koht üle ja : teeületuskoht on siiski enne ringi , seega sõiduk liigub otse ,  või kuidas ? Ringilt "maha" pöörates on asi ühene , kuigi ...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 5 külali(st)ne