[41Degree]

Tõrva olen kasutanud rattapoltidel enamasti ja veel mõnes kohas, pole kunagi probleemi, et neid järgmine aasta lahti ei saa või et velg on rattarummuga ühtlaseks metallimassiks muutunud talvega.

Kusjuures paar päeva tagasi rääkisin ühe mehaanikuga sellest asjast, sest ma panen ka tõrva, olles eelnevalt velje-rummu puhtaks teinud, aga hooaja lõpus rattaid ilma prussi ja suuremat masti vasarata ei saa. Ta soovitas tõrva asemel kasutada kerevaha, pidi hea saama. Eks siis teen loomkatseid pisut, sest vaevalt et halvem saab.

[v6sa]

Kusjuures paar päeva tagasi rääkisin ühe mehaanikuga sellest asjast, sest ma panen ka tõrva, olles eelnevalt velje-rummu puhtaks teinud, aga hooaja lõpus rattaid ilma prussi ja suuremat masti vasarata ei saa. Ta soovitas tõrva asemel kasutada kerevaha...

Mille poolest kerevaha parem oleks? Lihtsam peale kanda, kleebib paremini, lõhnab meeldivamalt?

Olles ise peamiselt AKF! Marko segatud törva tarvitanud, siis kinni jäävad ainult töökojas arutult kinni täristatud poldid-mutrid, oli seal siis tõrva varasemast all või mitte.

[muska71]

Kutsetunnistusega autotehnikud räägivad,et rattapoltidele ei panda mingit määret,määrid siis pidavat ka suurema jõuga vaja kinni kruvida olema.Nii olla koolis räägitud.Ise olen kasutanud plekkvelgedel vasemääret ja pingutan kuni 110NJ ja järgmisel korral tulevad kärriga ludinal lahti.
Suusatõrva sai juba vene ajal nt katusel antenni poltidele pandud vahele ja tulid hiljem kenasti lahti.

[Mahno]

Kutsetunnistusega autotehnikud räägivad,et rattapoltidele ei panda mingit määret,määrid siis pidavat ka suurema jõuga vaja kinni kruvida olema.Nii olla koolis räägitud.Ise olen kasutanud plekkvelgedel vasemääret ja pingutan kuni 110NJ ja järgmisel korral tulevad kärriga ludinal lahti.
Suusatõrva sai juba vene ajal nt katusel antenni poltidele pandud vahele ja tulid hiljem kenasti lahti.

Ma olen eluaeg rattapolte määrinud. Vanasti grafiitmäärdega, siis vahepeal nimetatud ksf tõrvaga ja paar viimast ring kiirelt vaskmäärdega, sest lihtsalt see oli käepärast ja valesti määritud kipub ikkka parem olema, kui päris kuivalt. Siiani pole ükski rattapolt veel ennast lahti kerinud. Ei plekk- ei valuveljel. Sestap ma kaldun arvama, et õpetatud meestel on teoorias õigus, aga praktikas risk ei realiseeru. Eriti arvestades, kui vähe rattaid dünamomeetrilise võtmega kinni keeratakse.

[isandpauk]

Määrida või mitte määrida? Internet on täis selleteemalisi vaidlusi
Ma ütleks, et kui pole konkreetset juhist, et määrida või mitte määrida (nagu näiteks silindripea poltide puhul), siis laske käia ja tehke nii nagu endale mugavam on.
Olen eluaeg rattapolte määrinud ja lahti on jooksnud ainult need, mis ma ise olen unustanud kinni keerata. Enda autol varem määritud polte/mutreid panen ilma määrimata tagasi, iga kord pole vaja lisada. 
Ise keeran üldjuhul rattapoldid üle momentvõtmega vahemikus 120-160Nm sõltuvalt masina suurusest ja kõhutundest. Momentvõtme puudumisel keeran hariliku 1/2 narrega, peaaegu nii kõvasti kui jaksan. Selle narre konstruktsioon ja lühike saba tagab, et ei saa rämedalt kinni keerata ja saab ka teeääres lahti.
Vahel tuleb meelde kasutada ka spetsiifilisele väändele seadistatud 1/2 narre pikendust, mille kunagi ostsin riistamarketist. On teine 120Nm peale arvestatud ja üle selle väänet rakendades hakkab ta läbi painduma. Keegi külalis-mehhaanikutest keeras selle pikenduse mul hiljuti kõveraks, kuna ei olnud selle otstarbest eelnevalt informeeritud.
Letinimega "momentvars", saada on 5 eri varianti 90-135Nm ja suht ok hinnaga. Näiteks https://tööriistamarket.ee/et/momentvars-1-2-120nm.html
Ideaalis peaks see momentvars koostöös löökmutrikeerajaga tagama õige pingutuse. Löök kulub lihtsalt väändele. Samas testinud ma seda ei ole....
Kui aega saan, siis proovin. Näiteks keeran 120Nm momendiga rattamutri kinni ja vaatan, kas löökmutrikeeraja selle pikendusega edasi keerab jne.

[13piisab]

Mittemäärimine pole tõesti nn määrdeteemas teema.

Kuna aga väide on mu jaoks jabur, siis mis loogika (st füüsika) see on, et määritud rattapoldid peab tugevamalt kinni keerama?
Poldi keerab hiljem lahti avamisjõud. Mis on suurem või võrdne jõuga, millega poldid kinni keerati.
200Nm-ga kinni keeratud polt on keeratud kinni 200Nm-ga sõltumata sellest, kas teda millegagi määriti või mitte.
Lihtsalt õige määrdega määrituna on tõenäolisem see polt mõne aja pärast nt 250Nm jõuga lahti saada. Ning 190Nm-ga keeldub see määritud polt lahti tulemast.

[Jesper]

Ma ei tea, mis kutsetunnistus mehaanikutel oli, võib-olla ehituskooli oma, aga keerme määrimine ikka vähendab õigeks kinnikeeramiseks vajalikku momenti. Eesmärk on saavutada ettenähtud pinge piki polti, mis tuleneb otseselt keemesammust ja pingutamisel keeratud nurgast, keerme sisene hõõrdejõud on seal juures tarbetu nähtus. Standardsed poldipead on juba projekteeritud nii, et pea alune hõõrdejõud hoiab polti piisava tugevusega kinni, rattapoltidel kui veidi keskmisest kõrgemate nõudmistega kohas on selleks enamasti koonus, nende määrimisest võiks ideaalis hoiduda.

[41Degree]

Kuna siin edasine arutelu toimus poltide määrimise ja mittemäärimise teemal, siis ma igaks juhuks mainin, et ma pidasin silmas istu rummul. Tulles küsimuse juurde:

Mille poolest kerevaha parem oleks?

Pool aastat pärast paigaldust pole vähemalt minu käsutuses olevast tõrvast rummu peal suurt mõhkugi järel. Kuhu see kadus, ei tea, aga selge on see, et ka need jäänused, mis alles on, pigem naksuvad sõrme all kui et oleks mittenakkuvad. Kui on mingeid eliittõrvasid, mida peaks mul kasutada oleva lihtsureliku tõrva asemel soetama, võib ka seda soovitada.

EDIT: kerevaha eelis pidi olema see, et see ei kuiva kleepuvaks (mis on tõsijutt).

[muska71]

Ma ei tea, mis kutsetunnistus mehaanikutel oli, võib-olla ehituskooli oma,

Eks ikka autotehnik tase4 ja autodiagnostik tase 5 kutsed ja tõesti ka varasemast ehituskooli elektriku oma mis enam ei kehti(5a möödas)...

[Telc]

Rattapoltide määrimisest - lugesin just ukrainlaste sotsmeediast Sorento "Folk" järelkaja, kus enne auto võitlejatele üle andmist oli töökoda avastanud, et paremal pool rattamutrid lahti.

Tallinnas tõrvaõliga määritud ja 160nm peale pingutatud. 2200 km kohale sõitnud, meie käes ka viimasel sealoldud päeval probleemideta sõitnud.

Kohalikega vaidlema ei hakanud, aga ise usun ühte kolmest:
- töökoda pügas väites, et roostesed mutrid kerivad lahti ja müüs uued mutrid.
- kohaliku tibla kuri käsi 
- tõlkeprobleemid ja lahti mõni muu oluline mutter veermikus.

[Jesper]

A mis Sorentol ette nähtud moment on? Ma otsingust vaatan et 100Nm tuuris, 160Nm tundub selle kõrval juba üsna korralik ülepingutus - kui poldile liiga suur pinge peale keerata, siis hakkab igasugu põnevaid asju juhtuma. Polt ise võib venida, samuti mõni keere deformeeruda jne. Eriti kui tegu pole uue autoga ja seal on rooste ja igasugu muud protsessid juba aastaid oma tänamatut tööd teinud.

Toonitan igaks juhuks üle, et pingutusmoment ei ole see, mis rattaid kinni hoiab, vaid pinge piki poldi telge - me kasutame pingutusmomenti selleks, et seda on lihtne mõõta, aga see on mõneti umbmäärane suurus. Tehas ei anna juhendit kuivalt-märjalt mitte selleks, et määrimine otseselt halba teeks, vaid lihtsalt selleks, et samal lehel asuv pingutusmoment oleks antud samadel tingimustel toimuva pingutuse kohta - kui paned 60% rohkem momenti ja veel määret ka, võib pinge vabalt olla näiteks kahekordne võrreldes ettenähtuga.

[honkomees]

... Eesmärk on saavutada ettenähtud pinge piki polti, mis tuleneb otseselt keemesammust ja pingutamisel keeratud nurgast, keerme sisene hõõrdejõud on seal juures tarbetu nähtus. ...

Rattapolte olen eluaeg määrinud ja määrin siiani grafiitmäärdega eesmärgiga hõlbustada järgnevat lahtikeeramist, määret on varus. 
Aga mu poolt boldiks tehtud väite osas julgeks kahelda - miks on siis nn isekontreeruvatel mutritel keerme sisese hõõrdejõu suurendamiseks plast vahel (ise panen vahel sellistesse kohtadesse kui pole käepärast isekontreeruvat mutrit ümber poldi tüki kilet ja siis mutri otsa, jääb ka pidama).
Ja roostes poltidel hoiab kinni ikka suurenenud keerme sisene hõõrdumine, ei miskit muud või saan ma millestki väga valesti aru?

[honkomees]

Rattapoltide määrimisest - lugesin just ukrainlaste sotsmeediast Sorento "Folk" järelkaja, kus enne auto võitlejatele üle andmist oli töökoda avastanud, et paremal pool rattamutrid lahti.

Tallinnas tõrvaõliga määritud ja 160nm peale pingutatud. 2200 km kohale sõitnud, meie käes ka viimasel sealoldud päeval probleemideta sõitnud.

Kohalikega vaidlema ei hakanud, aga ise usun ühte kolmest:
- töökoda pügas väites, et roostesed mutrid kerivad lahti ja müüs uued mutrid.
- kohaliku tibla kuri käsi 
- tõlkeprobleemid ja lahti mõni muu oluline mutter veermikus.

ma lisaks veel ühe variandi vanade masinate puhul - velje tihe ist roostel rummul, mõnikord ei lähe nõutud momendiga pingutades päris oma kohale, pikema sõiduga loksub paika aga siis poldid lahti. (no ja vastupidi kui talv läbi soolas sõidetud, siis keerad poldid lahti aga velge rummult kätte ei saa mingi valemiga)

[Jesper]

Ma saan aru, et mingil põhjusel olen mina su "eritähelepanu" all, igal võimalusel tuleb vastu joriseda, aga antud juhul sa ju kirjutad iseendale vastu - määrid keeret, et keerme hõõrdejõudu vähendada, samal ajal ütled, et keerme hõõrdejõud on oluline, et polt lahti ei tuleks.

Katsu kõigepealt endas selgusele jõuda, millele sa vastu vaidled, siis on mõtet selgitustega edasi minna.

[Walter]

Tasuks läbi lugeda auto kasutajajuhend - paljudel on sealkirjas, et rattapoltide/mutrite määrimine on keelatud. Ilmselt põhjusega.

[hobiautod]

Võtsin käsiraamatu ette ...    

[muska71]

Ma oma autol olen küll määrinud ja määrin ka edaspidi rattapolte.Kui poldid lõdvenevad siis kõigepealt hakkab anomaalia ehk kõrvalised hääled tekivad ja neile häältele tõhelepanu koheselt pöörates avastad ju kohe lahtised poldid,kui puhuistlikult edasi rallid siis jah lõpuks ratas paneb jehat...Ja need kõrvalised helid tekivad  pööramisel.

[hobiautod]

MikiHiire maal mehed räägivad, et terasveljega pole probleemi määrimisel. Alu veljega võivad tekkida paisumised ja kahanemised.

[v6sa]

Tasuks läbi lugeda auto kasutajajuhend - paljudel on sealkirjas, et rattapoltide/mutrite määrimine on keelatud. Ilmselt põhjusega.

Jep.

Seal on ka kirjas, et mootritule süttimisel pöörduge viivitamatult volitatud teenindusse ja muud sellised olulised hoiatused. Loomulikult on rattamutrite õlitamine ohtlik, see võib viia ootamatute tagajärgedeni. Määrimise positiivse mõju avastanud inimesel võib tekkida veel kohatuid küsimusi auto hooldamise kohta. Halvemal juhul võib äkki isegi ise hooldamagi hakata. Ja kus siis selle häda ots, kui asja taipama hakanud omanik äkki hakkab autot säästlikult pidama ning see juhtubki kestma aastakümneid. Selmet eeskujuliku kodanikuna iga mõne aasta tagant järjekordne ohver maailmamajanduse altarile tuua autovahetuse käigus.

Sellest oli juba juttu, et võtmeklõpsuga kinnitatud pingutusmoment ise sellisena ratast all ei hoia. Selleks on poldi telgpinge tekitatud hõõrdumine velje ja rummu vahel, nagu õigesti viidati. Õnnetuseks ei ole meil ühtegi head praktilist viisi, kuidas seda pinget reaalelus hõlpsalt mõõta. Ning kuigi Jesperil on täielik õigus ja ratta allpüsimise mõttes ei oma hõõrdejõud keermes mingit tähtsust senikaua, kuni nõutud pinge püsib, siis praktilises rakenduses lahtikeriv mutter/polt vajaliku pinge paraku kaotab koos sellest tulenevate järelmitega.

Probleem pole terav uute ja seega puhta keermega liidete korral. Lõbusamaks läheb aastatega, kui keermele kogunevad tolm ja rooste muudavad lõtku väiksemaks ja selle tulemusena hakkab suurenema hõõrdumine keermesühenduses. Siis tekib olukord, kus 110 Nm kinni tõmmatud liide äkki ei annagi enam algset tõmbepinget välja, sest vajaliku pöördenurka peale liites kontakti tekkimist enne klõpsu ei saavutatud. Sest algse soovituse aluseks olnud puhta keermesliite 110 Nm pingutamise tekitatud  tõmme poldis täiendava hõõrdumise Y Nm tõttu keermes ei ole enam eeldatud ZX N, vaid ZX-R N ja liitesse tekkiv pinge jääb saastunud keerme takistuse ületamiseks vajaliku täiendava momendi Y tõttu R N võrra väiksemaks. Kuigi võtmega seesama 110 Nm peale rakendatakse. Tulemusena pole pinge piisav ja ratas saab rummul hakata libisema ning sellest omakorda tekivad AKF! Muska71 kirjeldet järelmid koos võimalusega pääseda ajakirjanduse esikaaneuudiseks.

Olen kõigil oma autodel (vanused aastakümnetes, mitte aastates) käinud peale ostmist poldid/mutrid keermelõikuriga üle. Kõigil on tulnud sodi keermest sedapalju, et peale ülekeeramist jooksevad tüki lõbusamalt ning momentvõtme klõps tuleb hoopis konkreetsemalt kätte. Samuti võimaldab rõõmsalt jooksev laast kahtluseta visata romuämbrisse venimahakanud poldid.

Ehk endiselt ei näe ma peale liigettevaatliku turuduse ja juriidika ühtegi insenertehnilist põhjust, miks ei peaks kasutatud masinatel rattapoltide/mutrite keermeid mõneaastase vahega määrima. Iga kord vast tõesti pole mõtet - liide ise ju annab määde vajadusest avamisel märku.

Ning üleüldse on see teemaks vaid vastutustundetult ja keskkonnavaenulikult vanu autosid liiga kaua pruukides. Seaduses määratud pretensionide esitamise aja kestavad rattaid all hoidvad liited määrimata muretult ära ja sealt edasi viib keskkonnateadlik tarbija auto volitatud käitlejale ja soetab asemele hoopis kastiratta.

[Jesper]

Ma arvan, et raamatusse ei panda määrimist kirja, sest a) lihtsam on ära keelata ja vastutust mitte võtta kui tegelda tuhandete juhtumitega, kus kogu polt teflonmäärde sisse uputati vms täisidiootsused ja b) tehas otseselt ei vihka vanade autode tarbijaid, aga Kia salongis ei maksa keegi rohkem auto eest, mille poldid 20 aasta pärast hästi käivad, seega selle peale projekteerimisel ka ei mõelda.