[diselist]

Vene rahvusel on sitaga eriline seos,tundes venelasi nii siit kui sealt poolt narvat,siis on see neil üks ühine nimetaja ,sitast tehakse juttu palju.See on hea lugu kõikides versioonides.

[mlsluik]

September-päevad muutuvad lühemaks, ööd pikemaks ja jahedamaks, lehed puudel hakkavad värvi muutma, lapsed on alustanud kooliteed, telekastidesse hakkavad jõudma uued saated mis üldiselt sama sisutud kui kõik eelevad, saagikoristus tööd hakkavad ühele poole saama, põllumees loeb kokku tänavuse hooajaks miinuse ja mõtleb elu üle järgi, suve lõpp on käega katsutav ja talv koputab uksele, maksud jätkavad tõusmist nii absurdses tempos et kedagi enam ei huvitagi, autotootjad tutvustavad oma uusi mudeleid Frankfurdi näitusel mis siiski näevad üldiselt välja sama hädised ja üksluised nagu viimased 30 aastat, tsiklimehed saavad kokku et lõpetada hooaeg ja naasta hallik metallik diislite juurde...

Aga mis sellel kõigel pistmist muusikaga?  Kui aus olla siis ega polegi.
Aga septembriga meenuvad kaks omavahel seotud kurba fakti nii muusika kui tehnikaajaloost. 

1 september 2008 lahkus meie hulgast ääretult andekas muusik ja näitleja Jerry Reed. 10 aastat hiljem 6 september 2018 järgnes talle Burt Reynolds kes vist samuti ei vaja pikalt tutvustamist.

[mlsluik]

[mlsluik]

Kris Kristoffersoni muusika ei olnud pelgalt meloodia, vaid elufilosoofia, Kristofferson oli legend kes oli legendide loojaks... 

 
Legendaarsed Highway man'i Johnny Cash, Waylon Jennings ja Kris on nüüdseks läinud, jäänud on ainult Willie Nelson...

[Aspelund]

Taas kolapoe leidus. Eric Malmberg.

[Aspelund]

29 aastat tagasi kuulasime sellist muusikat.

[E303]

29 aastat tagasi kuulasime sellist muusikat.

Sinu 90 muusikaga tuli meelde selline  muusika mida tollal 90- nendatel nimetati saksa sülditecnoks  . See polnud ka õige  nn kvaliteetne vaiba kloppimine tantsusaalidest vaid sellist  omamoodi saksa süldimuusikat  lasi VIVA  muusikakanal  kus see siis mulle ka silma jäi .Need saksa keelsed laulud  mis omal ajal  tundusid päris naljakad  siis nüüd  natuke vintis olles   , kutsuvad kohe õllepudelit haarama et siis mõttes mälestusi tollest 90 pöörasest elust meenutada .

[Aspelund]

[Aspelund]

26.novembril Helitehases Vasja Oblomov

[aavu]

Падари нам санта пресидента,
нового, в коробке не быу,
чтобы был приличным человеком,
чтоб стояла дата и печать,
чтобы по гарантией и с чеком,
эсли что могли обратно здать,
пусть он будет грамотным умельцем,
честным и красивым как в кино,
а того что нам подарил ЭЛЬЦИН,
мы уже испортили давно

Mulle meeldis: https://www.youtube.com/watch?v=MHB7Gn99AII 
Вася Обломов - Письмо Санта-Клаусу

[Aspelund]

[E303]

Selle sügise hit mis on kõrva jäänud .

[Aspelund]

Kübeke briti iseäralikke moosekante.

[Aspelund]

[Aspelund]

[Aspelund]

[kass]

Tere!
Muidugi hea teema, head postid! 
Aga mind, kui mitteeritimuusikaalset, ütleme subjekti (kuigi olin noores õrnas eas, kui ei olnud veel vaimselt täiesti välja arenenud, psüühika polnud veel ...jne, sunnitud osalema Rapla Keskkooli (kuigi oli veel pikk tee sinna keskmisse kooli) poistekooris aastatel 1970 - 73 ja muuhulgas esitama erinevatele auditooriumitele tollaseid hitte a la "suur leenin ta oli üllas, meid lapsi ...ja ma ei julge isegi siin esitada, mis seal edasi oli, lapspornograafia, pedofiilia jms, mis praegu ei ole enam nii tolereeritud, kui tollal, millal  mina, kui sellane  peoleo ja lauluööbik erinevatel tribuunidel sel ajal neid viise ja tekste ilmekalt esitasin....) teeb rahutuks kahtlus, et kas on ka siinses voorumis adekvaatne moderaator (terminaator), kes on objektiivsel tõesti võimeline hindama, kas esitatud muusikapala on tõesti HEA automobiilis kuulamiseks, või eie ole seda mitte! 
Teema autor on väga lugupeetud ksf! ja modereerija, väga  paljud (ma üldse ei kahtle, et väga head automobiilis kuulamiseks sobilikud) muusikapalad on siin ka tema poolt üllitatud, aga siiski, minu, kui mitte eriti, no ütleme, mitte üldse mitte eriti mitte mingisuguse ... poolt tekkib ikkagi kahtlus, kas kõik siin esitatud muusikapalade kajastused on ikkagi piisavalt head autus kuulamiseks?   Ja kas siin voorumis on keegi teine piisavalt objektiivne moderaator - terminaator, kes tunneb piisavalt teemat ja on võimeline antud (tõesti väga head ja sobilikku, ohtralt kajastatud ja postitatud) teemat modereerima? Vb tuleks teha mõni uus moderaatori ametikoht, kes teema autorit veidi lihtsalt viisakuse poolest kaasa kiidaks või mingi viiulivõtme või mingi moderaato tempo vms kohalt veidi manitseks?

tervitades, Priit (Rapla Keskkooli poistekoor, 1970 - 73)

[E303]

Muusika teema üldiselt ei vaja modereerimist sest lihsalt inimeste maitsed on nii erinevad muusika osas. Kui päris roppusi täis laule  siia postitama ei hakata siis on kõik OK.

[Aspelund]

Kilde kirjutamata memuaarist…
 
Ülgemetsa kolmeklassilises algkoolis viljeleti kooli matemaatikaõpetaja Herbert Koidukiire eestvedamisel koorilaulu. Arseni laulis kooris kolm aastat ning selle ajaga sai paika tema muusikalise maailmavaate alustala: Georg Otsa poolt kuulsaks lauldud „Olgu jääv meile päike“. Pärast kolme aastat visa õppimist astusid koolinoored selle lauluga ülesse kolhoosi lõikuspeol. Esinemist saatis suur edu: laud oli viinast lage juba enne noorte lahkumist klubi püünelt. Soe tunne edukast esinemisest saatus Arsenit aga ka edaspidises elus ja nii süttis sära ta silmas iga kord, kui Georg Otsa mahe hääl tuttava palaga raadio- või tele-eetrist kõrvadesse pihustus.

Arseni muusikalist maitset mõjutas aga kõige rohkem naaberküla Akordioni-Juss, üle külanõukogu pillimees, kes mängis siis, kui paluti ja ka siis, kui ei palutud. Kui tema oma Weltmeistrile (veel sõjatrofee, ühesilmselt sõjaveteran Vassililt pudeli viina eest ostetud) sõrmed takka ajas, tegi see pill samasugust imelist häält nagu indlevad mullikad kolhoosi karjamaal. Ja mõjus samamoodi: kõik küla vallalised ja vallatud kogunesid Jussi ümber nagu võluväel. Ning kui veel Juss oma suu lahti tegi ja laulma hakkas, et „eit oli all ja taat oli pääl, rege rautasid nad sääl, mina nurgas teki all, vagusi kui lambatall“, võinuks Jaak Joala ennast näost roheliseks kadestada: populaarsemat moosekanti siinpool Uuraleid polnud kohe kindlasti. Või siis vähemalt Türi-Paide-Tammsalu raudtee teise ja kolmanda kilomeetri vahel.

Kuigi Arseni pilli mängida ei osanud, siis Jussi tekstid jäi mälukurdude vahele paremini kui ükskõik milline koolis nõutud kohustuslik luuletus. Eks seal oli väike omakasu ka: Arseni oli veidi häbelik poiss ja seetõttu lootis ta, et laenatud lembelüürika kasutamine tagab õrnema soo juures suurema edu. Aga ikkagi jäi midagi puudu. Naise Arseni lõpuks ikka sai, aga see käis oodatule pigem vastupidiselt: mitte Arseni ei võtnud naist, vaid naine võttis Arseni.

Jussi laulud aga jäid ning Arseni ümises neid vahel endamisi, kui mõned Kuldsed Odrad või Žigulid noorpõlvemälestusi ajukurdude vahelt pinnale uhtusid. Avalikult ta neid esitada enam ei julgenud, sest veidi vindisena ämma 50ndal sünnipäeval algatatud ühislaulmine lõppes abikaasalt saadud kolmenädalase disklahviga. Naise kinga jälge oma turjal kandis Arseni veel pikalt kui väärikat tunnusmärki ühiselt saavutatud kodurahust.

Sellest tingituna oli Arseni oma sõprade ringis tuntud kui ekspert muusika, naiste hinge ja torutööde alal. Tavaliselt polnud pärast teist ringi vaja enam kellelegi tõestada, et Meie Mehe „Settekaevu sultan“ ja Mati Nuude „Seitse kivist inglit“ on kohaliku muusikaajaloo vaieldamatud tippteosed. „Kui ikka mune märjaks ei võta, pole tegu õige muusikaga!“ oli ekspertidest võttegrupp veendunud. Neljanda ringi järel tuli aga Arseni naine ja saatis ekspertgrupi tegelema astronoomiaga. See tähendab siis kuu peale.

Õnnetu ekspert taandus aga oma kunstnikerdustega esmaabikappide kollektsiooni keskele, mediteerima Fred Jüssi Ööülikooli loengu „Vaikus kui loodusvara“ üle. Vaikus saabus küll alles siis, kui naine magama läks. Loodusvara oli aga peidus 1936.aastal Saksamaal Opeli tehases toodetud kolmevärvilise metallist esmaabikapi taga. Kirja „Vankrimääre. Tökat“ kandev pudel sisaldas kõike vajalikku, et siseneda John Cage legendaarse pala „4.33“ maailma. „Ei mõisteta moodsal ajal ikka õige muusika ilu,“ mõtles Arseni ja hakkas omaette ümisema: „Olgu jääv meile päike, olgu jääv meile taevas, olgu jääv meile ema, olgu jääv minu rõõm!“

Rõõm aga loksus vaikselt klaasis.
 
NB! Kõik sarnasused reaalsete isikute, kohtade ja olukordadega ning Viktor Astafjevi raamatuga „Kurb detektiiv“ on juhuslikud ja autori väljamõeldis.

[kass]

Tere!
Tänan kõiki minu murepostitusele vastanuid, eriti ksf! Abselundi! Oskame küll kirjutada, kui tahame, isegi ajakirjanikud saavad hakkama! 
Käisin just Konsumis, kuna inventuuri käigus jäi silma, et esmatarbeproduktid on otsakorral... tagasi jõudes märkasin, et ei ole kusagil võtmekimpu majja tagasi pääsemiseks!   Viskasin koheselt poodeldud 4 pudelit Ehedat Viina lumehange ja tegin restardi Konsumisse, paraku võtmeid selle käigus ei õnnestunud leida. Aga juba tagasiteel loova mõtlemise tulemusena püstitasin üboteesi, et vb ma ei võtnudki võtmeid kaasa ? 
No nii oligi ja juba olles toas pärast läbielatud sokki ja selle tagajärgede leevendamiseks manustatud ravimi mõjuma hakkamisel hakkasid ka tarvitatud medikamentide kaasmõjuna näpud sügelema...
Niisiis ksf! Apselundilt väga hea post! Aga kas oli ikkagi vaja meie väitlusse kaasata ka lgp. Georg Otsa? Ja ka sm. Ostrovski ja Osanini laulus õhku visatud mõtted on minu, kui Ülgemetsa, sorri, Rapla Kekskooli poistegoori vilistlase arvates kõigiti õiged ja inimlikud?
https://www.youtube.com/watch?v=S3zfs-Q7ivo
Edasi jällegi ei saa ma nõustuda ksf! Mati Nuude ja Aivar Riisalu (viimaselt ka laul Sinine Vilkur, vanaveoautode kollektsioon jne jne) kerge naeruvääristamisega!   Nende panus eesti rahvalaulu pärandisse ja maa( ja ka linna!) inimeste identiteedi tugevdamisse ja üldse kogu eesti rahva konsolideerimisse ei ole muidugi sama suur ja võimas, kui Koidulal (100.- ) ja Jakobsonil (500.-), aga ei ole üldse mitte väike! Kindlasti palju suurem, kui kõigi siinsete maeiteaisegimitte, mitme registreerunud üle 10000 ksf - l! 
Nii et ei ole see voorum ega elu niisama lihtne nagu mõni ajakirjanik seda on võimeline kirjeldama, kolhoosi lõikuspidu pole ka tegelikult vaja siin välja naerda, inimesed tegid tööd, nägid vaeva ja kui elu juba pidu pidada lubas, siis seda ka tehti!
Meil virmas oli ka eelmine reede uue hoone avamispidu, teada oli, et joogiga saab olema kitsas ja ma ei osalenud, aga ikka mõni keevitaja suutis pea lõhki kukkuda ja oli olnud tore pidu!
Ja ma ei teagi üldse, kes see John või Rasmus Kage on ja need lääne mõttetud "muusikapalad", mida siin suure entusiasmiga positsioneeritakse, kui autus kuulamiseks eriti mõnusad heliteosed on minu jaoks kas mõttetu kagohvoonia või lihtsalt liigvalju lärm!

tervitades, Priit
Türi - Paide - Tamsalu raudtee alguse vahetust lähedusest, 
(olles selle raudtee trassi jalgrattal läbi sõitnud)
Muide, kui kellelgi on Opeli tehases valmistatud 3 - värvilist esmaabikappi pakkuda, siis kirjutage PS!