[mrt36]

Kena lugemine ja edu!

PS! See punane vein täitsa hea

[Jesper]

Kuna kõiki huvitab selliste projektide puhul rahaline pool (mis seal salata, ennast ka) ning teiseks oli mul juba päris alguses kindel plaan seda asja ajada mitte tüüpilises "kõik läks ära ja jäi puudugi" ja "tee eelarve ning korruta see kahega"-vaimus, siis tegin korraliku eelarve ja hoidsin seda niivõrd-kuivõrd jooksvalt korras. Laialt on ju teada, et üllatusi ei too mitte suured asjad, vaid igasugu pisike kribukrabu, seega panin kõik tšekid kenasti tallele. Täna tekkis lõpuks natuke aega ja see hunnik lauanurgal hakkas närvidele käima, võtsin kätte ning lõin kogu kupatuse kompuutrisse.

Päris kõiki asju ei suutnud enam sendi täpsusega leida ja päris iga tšekirida tabelisse ei pannud (kui kogu tšekk oli pmst sama teema vidinad, siis panin kirja stiilis "lülitid ja seonduv", kui sama tšeki peal oli mitme teema asju, siis tagusin need eraldi, nt need termokahanevad). Samuti ei viitsinud neid ridu kokku üheks lüüa, kui ma sama asja mitu korda ostsin. A mingi pildi saab vast ette suurusjärkudest.

   

Endal oli peamine põnevus, et kuidas jooksvalt peetud eelarve ja tšekkide baasil saadud kontrollsumma kokku lähevad, nagu selgus, siis päris hästi - jooksvalt sain summaks siiamaani 2854€ ja tšekid näitavad 2472€, seega lausa ülejääk 382€ ehk 13% Peab vist hakkama autoprojektide eelarvestamise teenust pakkuma neile "korruta kahega"-tüüpidele, tasu 50% ja mõlemad on võidus

Noh, realistlikult, küllap sealt mõned sajad ikka tanklatoidu, kütuse ja värska peale ära kulusid, aga selliste asjade kulu ja projektiga seotuse protsenti on raske hinnata. Ja seda ei kujuta ettegi, mis ma ilma Depota teinuks - kui iga kruvi jaoks peab minema kuhugi manguma ja kintsu kaapima ja "hinda tegema", siis tõenäoliselt poleks viitsinud ja numbrid oleks hoopis teistsugused.

Algne suht laest võetud plaan kogu kupatus bussi ostuhinna, ehk 3500€ sisse mahutada, ei tundu küll enam päris realistlik, aga noh, siin on tegelikult juba see ka mängus, et enda soovid on aja jooksul natuke peenemaks läinud. Põhimõtteliselt võiks seina äärest paar tahvlit vineeri vaheseinaks kinni liimida, üle võõbata ja projekti lõppenuks kuulutada, aga noh, nii pole ju pooltki nii huvitav - igasugu elektroonika ja vidinatega jändamine on vähemalt mulle palju põnevam kui vineeri tükeldamine-lihvimine-kruvimine.

Suures plaanis on hetkel mõtete kogumise paus, eks see õues bussi ehitamine on tahes-tahtmata natuke hooajaline töö - keevituse ja relakaga möllamine poleks probleem, a mingit liistu või klemmi paika nikerdada väga ei viitsi.

[honkomees]

... Peab vist hakkama autoprojektide eelarvestamise teenust pakkuma neile "korruta kahega"-tüüpidele, tasu 50% ja mõlemad on võidus  ...

  vinge, sa oleks pidanud seda teenust pakkuma nt Rail Balticu projekti tellijatele. 
Mina olen RB senise 4-kordse kallinemise valguses ja seniste muuseumi arenduste kogemustele toetudes ka meie ideerohketele daamidele öelnud, et võtke iga planeeritava nö atraktsiooni kohta eelpakkumine ühelt pakkujalt, liitke kõik kokku ja korrutage neljaga ning siis hoidke pöialt, et mahute selle eelarve sisse. Seni on alati välja mõeldud igavesti vinge ekspo põnevate tehniliste lahenduste jms aga siis saabub reaalsus elik nende rätsepaülikonna-lahenduste hinnad löövad eelarve lõhki ja selle vinge ekspo asemel tekib mingi lahja lurr... 
Parem juba kohe välja käia teostatavad lahendused kui nuditud ja mannetu algse särava idee teostus

[Jesper]

A ei, need on natuke erinevad asjad - see minu 2854 ei tähenda, et ma oleks märtsis enne ehitusega alustamist sellise detailsusega kõike ette näinud ja teadnud, vaid lihtsalt eelarve oli koguaeg elav dokument ning muutus selle võrra järjest detailsemaks, mida rohkem mu plaan täpsustus. Asja mõte ei olnud kõike ette näha, pigem et koguaeg oleks pilt ees, palju juba kulunud on, palju veel kulub ning kas ma olen oma esialgsest hinnangust ees või taga, ehk kas ma saan näiteks lubada kuhugi mingeid kallimaid asju osta, midagi rohkem teha või vastupidi, peab koomale tõmbama Ehk põhimõtteliselt see sama asi mida sa kirjeldad, kui selgub et miski on kallis, tuleb vähemaga leppida et eelarve piires püsida, mitte tuimalt edasi raiuda. Kui mul poleks vabadust kõike iga kell oma äranägemise järgi muuta, siis oleks see palju keerulisem.

Muidugi RB-s nad vist ka tõmbasid plaani juba osaliselt kahe rööpapaari pealt ühe peale, loodetavasti järgmine samm ei ole see, et kahe rööpa asemel üks

Päris alguses olid ikka veidi ümaramad numbrid, aga kui eesmärk olnuks totaalselt minimaalse hinnaga teha, siis ilmselt oleks see kahe numbri vahe pigem veel suurem, aga noh, päris tihti annab pisike lisakulu suure võidu kvaliteedis. Ja samas vastupidi on ka, kerge on ehituspoes sattuda ilusate ja kallite lahenduste lõksu, sest ehitan ju endale ja tahan parimat, aga see raamistik aitab pea selge hoida ja keskenduda olulisele.

Samas miks ma sellest üldse räägin on see, et kui kunagi see vanlife läbuteema oli, siis põrgatati seal igasugu numbreid, alates sellest et "tonnaga saab hakkama" kuni "alla 30k pole mõtet mõeldagi" - ma tahaks lihtsalt ühe konkreetse andmepunkti maha panna, et sellise mahu ja eesmärkidega projekti saab sellise raha eest vot täpselt nii kaugele. Siit edasi on juba natuke maitseasi ka, näiteks kui lähed ja ostad täislaksu Victroni siniseid kaste elektriga kõike tegema ning ise väga asja ei jaga ja veel paigalduse ka tellid, siis ilmselt tuleb arve ühe nulli võrra suurem kui minul plaanis on. Aga samas kindlasti on see ka rohkem väärt, vastupidavam, mugavam jne, kas kümme korda, see on iseasi, aga igaühe enda otsus. Samamoodi pole mul veel kütet, hiinlane maksab soti, Webasto maksab tonni.

Kui majaehitust analoogiks tuua, siis värvitud seintega karp on püsti, aga küttesüsteem, köögitehnika tootja ja teleka tollid on veel lahtised - samas sajatolline telekas või viiesuunaliselt reguleeritava pöördõhuga ahi ei tähenda, et maja ise tingimata parem/halvem/odavam/kallim oleks

[Jesper]

Et jutt veidi vähem kuiv oleks, siis tegin kiire kuvatõmmise ka töödokumendist endast, see muidugi reaalselt läheb veel pikalt edasi, aga vast saab süsteemile pihta:

   

C tulba esimest kahte rida pole mõtet vaadata, seal oli alguses "unistuste summa", aga hiljem ma leidsin, et tahaks asjadest alternatiive samas tabelis hoida ja hetkel on see summa aiateibad. D tulba esimesed kaks rida on kulumata, aga planeeritud summa ning kulutatud summa.

Edasi A tulp on vidina kirjeldus, B on link, C ja D on hinnad, aga nende vahel liigutan numbrit vastavalt sellele, kas ma olen otsustanud konkreetse asja ära osta või on tegu alternatiiviga/unistusega vms. E on kaal, aga selle jälgimisest loobusin suht kiiresti, kandevõimet jätkub. F tulpa paned "x" neile asjadele, mis on juba ostetud, siis läheb selle hind D1 alt D2 alla.

[spitfire]

• Ilmselt tuleks vedrustus ja veermik ka üle käia, iseenesest on sellega võimalik harjuda, et külgtuul liikumistrajektoori veidi loksutab, aga kui kõrval teised sama suured bussid panevad mööda nagu rööbastel, 
  

Külgtuul loksutab seda tegelast korralikult. Aga annab parandada kui raskuskeset muuta. Külgtuule mõju on seda väiksem mida lähemal teineteisele on raskuskeskme punkt ja nn purjepinna kesk punkt. Nende kahe punkti vahe moodustabki jõuõla, mida suurem see erinevus on, seda rohkem loksutab. 
Päris hea info saab ÜV punktis, näeb ära silla kaalud ja saab pildi ette palju kilosid on vaja kuhu (arvatavasti taha) poole nihutada.

[Jesper]

Mhmh, kõik õige, aga kui mingi lehtvedru või õõtsa puks seal külgjõu peale uusi asendeid võtab, siis see on... noh, ütleme et kõige madalamal rippuv õun

Aga eks see ole kõigi kaubikute õnn ja õnnetus korraga, et kõige paremini sõidavad nad koormatuna - minu kola on liiga kerge. Kui asjad kraanikausini jõudma peaks kunagi, siis veepaakide paigutamisel tuleb selle peale kindlasti mõelda, kuigi kardetavasti lähevad lõpuks ikka sinna, kus kõige vähem jalus on, mitte sinna, kus kaalujaotuse suhtes optimaalne.

[spitfire]

Kui varuratas paigutada tagumisele uksele ja veepaak taha varuratta endisele kohale, mis on põhja all, tagasillast taga pool, võiks anda päris tuntava vahe. Kg mis õnnestub paigutada tagasillast tahapoole on kõige produktiivsem, kuna annab samas miinus kg-id esisillale, tekib nn kangi efekt.

[Jesper]

Kuna kuidagi on kaardid lauale kukkunud sellisel moel, et Transit on hetkel mu ainuke ülevaatusega igapäevakühvel, siis sai nädalavahetusel tehtud esimene pikem talvine tiir Peipsi äärde ja tagasi (kontekstiks neile, kes vbl kunagi tulevikus loevad, tänavu sadas esimene korralik lumi maha jaanuari esimestel päevadel, enne oli maa must ja plusskraadid). Mõtlesin et jagan mõningaid muljeid, ärgu vanad kaubikuhundid pahandagu pika postituse üle eimillestki, aga minu jaoks on see kõik nii uus ja elamusi pakkuv Ja pärast endal ka huvitav lugeda värskeid ja ausaid muljeid, mitte oma peast ette manada selliseid, kus kõik ebameeldiv on meelest läinud ja ainult meeldiv alles jäänud.

Põhiline hirm oli siin teisi teemasid lugedes, et äkki see võrrimootor ei jaksa kogu tuba soojaks kütta, vaheseina ju enam pole ning kardinat selle asemel veel pole. Aga asjatu hirm, noh muidugi miinust ei olnud ka meeletult, äkki mingi 5-7 kraadi, aga Põhja-Tallinna auulist Kurna Decathloni jõudes võis juba jope nagisse riputada, natuke hiljem pidi lausa soojenduse nupust lehmakella nac koomale timmima, et palavaks ei kisuks, nii et see vahuballoonidega ringi aelemine tasus ikka täiega ära. Lisaks ma tavalises autos timmin alati neid värske õhu klappe, et umbseks ei kisuks, aga ilmselt tänu suuremale õhuhulgale või tont teab millele seda probleemi ei olnud, hea ja õdus oli olla, nagu toas. Mitte, et Transitil neid klappe nagunii kuskil oleks Ventikat ei pidanud ka täiskiirusel kräunutama, 3/4 seades kõik toimis ja kõrvad olid tänulikud.

Külmasillad ei olnud ka probleemiks, kõik metallosad olid käega katsudes parajalt leiged, mitte jääkülmad, mul muidugi tuli alles 120km järel pähe neid katsuda, niiet ei tea, kui kaua see aega võttis. A olen üsna kindel, et kui selle Hiina diiselpuhuri kunagi tuppa saab ning garaažile seina ette, siis kõlbab kupatus ka talvel öömajana kasutamiseks - vbl mitte sellel ühel ööl Lõuna-Eestis, kus -35 kellale viskab ja elektripostid pilbasteks plahvatavad, aga noh, tavalisel ühe- või nõrga kahekohalise miinusega talvel.

Muidu kui ma vaatan neid ehitusi netist, siis kõik panevad diiselpuhuri lihtsalt salongis sooja õhku ringi puhurdama, ehk õhuvõtt on näiteks eesistuja jalgade juurest ja siis puhub istme selja tagant välja, aga sellest pole veel aru saanud, kas sellel on mingi sügavam mõte ka, miks nii teha, või lihtsalt laiskus paigaldamisel? Ma oma aruga teeks ikka nii, et puhur võtab õuest värsket õhku, soojendab selle, puhub salongi ja siis ventilatsiooni väljavooluavadest läheb "tarvitatud" õhk jälle välja - kui viimased on põranda lähedal, siis peaks koostöös konvektsiooniga tekkima ilus "ringliiklus", kus soe ja värske õhk läheb lae alla, jahtub seal vaikselt maha, vajub alla ja lõpuks väljub õue, võttes kaasa igasugu aroomid, CO2, niiskuse jne. Neid puhureid toodetakse mitmes võimsuses, vist oli 2kW, 5kW ja 8kW, kui puudu jääb, saab suurema kuvalda võtta, kuigi ei usu eriti, et isegi 2kW puhul jääb... Ja pigem vbl on mugavuse ja ühtlase soojuse mõttes parem, kui väiksema võimsusega puhur töötab ühtlaselt, mitte see, et mingi 8kW reaktiivmootor seal vastu termostaati plõksib, stiilis 1 minut sauna, 3 minutit normaalsust, 3 minutit jahedamapoolsust, kordus.

Kui bussist endast rääkida, siis puhas kuld on esiklaasi soojendus, sügavalt arusaamatu, miks ainult Ford neid läbivalt kogu mudelirivile paigaldab, ei tohiks ju mingi nii superlux asi olla, et ainult tippmudelitele ja lisavarustusena jne (vanasti neil oli patent, teised ei saanud jaole, aga see aegus juba ammu ära). Ma ei viitsi enam isegi harjaga õue minna, et endale sealt kõrge klaasi otsast lund kraevahele udjada, palju lihtsam on soojendus sisse panna, oodata kuni esimesed triibud tekivad ja siis kogu kupatus kojameestega oma teed saata. Muidugi sellega peab ettevaatlik olema ja enne kontrollima, et ega see kiht läbi jäätunud pole

Miinuspoolele läheb kirja see, et Nankang SL6 pole lumel ikka... noh, päris optimaalne valik Kuna kaubikurehvidel on kõik mudelid jms teised kui sõidukate omadel, siis ma muidugi ei osanud kuskilt otsida või uurida ka, et mida võtta, mida jätta, vaatasin et need olid Fixuses kõvasti alla hinnatud (mingi ~90€/tk asemel 42€ vms), kargasin kõhuli virna otsa et need ma võtan ja nii ta läks. Samas ega ma ju tegelikult ei tea, mismoodi see Transit üldse hea rehviga lumes sõitma peaks, või siis ma lihtsalt ei oska. Päris nii kinni pole veel jäänud, et peaks labida välja võtma (mitte, et seal hetkel kuskil oleks mingi labidas, mida võtta, ettevalmistuse praak), aga noh paar korda on saanud ikka edasi-tagasi nõkutada. Kõige hullem on, et bussis ei saa kõrgel ja kaugel istudes absoluutselt aru, kui üks ratas ringi käima hakkab, selle aja peale kui tahhokas jõnksu teeb, on differ juba ammu kogu jõu vile peale suunanud ning edasiliikumisega on, nagu rootslased ütlevad, jokkmokk. Oma osa on muidugi ka sellel, et veojõukontroll ei tööta, kahtlustan et tegelt ei tööta ABS ka ja vastav tuli on armatuuris läbi põlenud, aga päris kindel pole - liikluses väga ei taha katsetada ja vastav kaabel, millega karu kõhtu vaadata, on ka veel Amazoni laos.

Võimalik, et peaks suuremate seikluste vältimiseks mingid lumeketid hankima, aga kuna ma ei tea ka nendest absoluutselt mitte midagi, siis tõenäoliselt selleks ajaks kui pilt ees on ja poodi minna võiks, on juba vähemalt see lumi sulanud Näiteks esimene küsimus on mul kohe, et kõigil on ilusad pildid juures, kuidas lumeketti saab paigaldada lihtsalt ratast kallistades, ilma nende peale sõitmata, aga kas see ka praktikas õnnestub? Tõenäoliselt ma ju ei suuda ette näha, et vot sinna hange 20m kaugusel on kinni jäämine soolas ja neid ennetavalt paigaldada, vaid ikka sõidan kõigepealt raginal nii kaugele kui saab, siis jauran tükk aega edasi-tagasi, siis ohkan, mõtlen natuke elu üle järgi ning alles viiendana toon need ketid välja. A selleks ajaks on ju kogu ratta ümbrus paksult lund täis. Ja teistpidi, kui neid teisel pool hange maha võtta, siis see ju enam nii lihtsalt ei käi, sest igas asendis nad ära ei tule? Peab vist lahti tegema ning pealt maha sõitma? Kõik see on muidugi parem kui kevade ootamine, aga siiski, päris korralik ettevõtmine.

Mul pole Volvo all ka nagu mingeid erilisi huippu testivõtja rehve olnud kunagi, sealtsamast Fixuse sooduskorvist on kõik tulnud, viimati sattus vist Blizzak, aga ei tea kas auto on hea või juht, aga kuidagi on nii läinud, et päris korralikku kinni istumist pole vähemalt 10a jooksul ette tulnud. Oma labidat olen küll paljudele laenanud, vbl selles ongi asi, et kui labidas on kaasas, siis ei jää kinni ja vastupidi.

Muidu maanteel toimisid rehvid selles lumepudrus normaalselt, kindlasti mõnel "gepsu järgi pluss kümme"-spetsialistil natuke vererõhk tõusis kui pidi paar versta mingi valge kuudi taga tiksuma, aga ega ma neis tingimustes poleks Volvoga ka kiiremini sõita tihanud. Pmst tundub, et kui mingi enam-vähem ühtlane liikumine toimub ja muster end tühjendab, siis peavad normaalselt, aga kui selle hanges täis pakib ning kiirus pole piisav, et teisele poole välja jõuda, siis kaob pidamine nagu lülitist.

Tuled vajavad ka kindlasti vähemalt poleerimist, kui mitte üldse väljavahetamist - kui kaugtuli on enam-vähem, siis lähitulega küll rahule jääda ei saa. Anoh see on puhtalt kätte võtmise küsimus.

Projekti põhiliinis suurt millestki ette kanda ei ole, aga vähemalt sai garaažis valmis eraldi puutöö-nurk, et mitte kogu ülejäänud majapidamist saepuruga üle puistada. Tänaseks on pildiga võrreldes tööriistu seinale mõnevõrra rohkem siginenud, sest uskumatu kui palju puutööriistu ühe veendunud metallihundi varudest välja tuleb, kui igasugu kastid-karbid-kotid läbi sorida Aga nüüd enam vabandusi ei ole, varsti hakkab sealt laualt igasugu kappe ja seinu ja asju bussi kuuti tulema nii, et oi-oi-oi.

   

[speedsta]

OT: Taaskord Fordi omanikuna samuti sügav kummardus nendele inseneridele, kes võtsid nõuks traadid klaasi sisse panna. Koostöös Eberiga eriti mõnus veel. Jõudu ehitamisel!