Vanad head "heureka"-hüüded mootoriõli teemal
#41

Mis ma oskan öelda - eks palju edu siis selle 1988.a. õli hankimisel - raske on, aga peab ära kannatama, sest asi pole ju õige, kui nukkvõlli õlikanalisse "miski" ei ladestu. Sest 1988. aastal ladestus.
Vasta
#42

(04-11-2024, 23:08 PM)Lauri_L Kirjutas:  Kõige lihtsam näide on täpsus, millega mootorid on disainitud, ehitatud ja kokku pandud. See, mida ja kuidas tehti 30-40-50-60 aastat tagasi on kaugel sellest, kui täpseks on asjad tänapäeval muutunud. Näituseks vanasti (viitame siis samale ajavahemikule 30-40-50-60 aastat tagasi) disainitud ja kasutusele võetud mootorite raam- ja kepsusaalede lõtkud ning tolerantsid olid tuntavalt suuremad, kui need on tänapäevastes mootorites. Ja peab silmas pidama, et need mootorid on tänaseks veel ka kulunud - erodeerunud kohtadest, mida iga remonditöökoda ka taastada ei suuda. Sellised vanemad mootorid sõltusid juba eos suurema viskoossusklassiga mootoriõlist ning õlipumbad olid mootori tootja poolt disainitud erinevalt tänasest suurematele vooluhulkadele ja madalamatele töörõhkudele. Täna, kus ettekirjutatud nõuded (eeskätt keskkonnanõuded) sunnivad mootoritootjaid suurema efektiivsuse (kasuteguri) ja ökonoomsuse suunas, mis omakorda tähendab vedelamaid õlisid, täpsemaid laagreid (väiksemaid lõtke) ja !vastupidiselt! suuremaid õlitussüsteemi rõhkusid ning vähendatud vooluhulkasid.

Mootoriõli on asi, mis müüjale toob head raha. Nagu paljude teiste hästimüüvate asjadega siin maailmas, püütakse mootoriõlide marke-nimetusi hoida tootmises, sest see müüb. Suur miinus selle asja juures on see, et nende õlide koostis (kuigi tarbijale nimi on sama) muutub ajas. Hea alternatiivne näide on Coca-Cola. Müüakse mine tea kui kaua, igas riigis müüakse, koostis on läbi aastate pidevalt muutnud ja erineb riigiti tänapeävalgi. Sama on õlidega. Mobil 1, Valvoline HP, Elf Competiton jpt on tootmises olnud aastakümneid. Aeg-ajal lisanduvad ja vahetuvad nime taga olevad sõnad (nt. Ultra, ESP, Super, Formula jt).

Rõõm on näha, et keegi viitsib süveneda ja on kodutöö korralikult ära teinud. Olen ka seisukohal, miks osta suvaline, kui sama raha (või odavama) eest saab õige.
Panen mõned enda tähelepanekud:
Ei ole halba ega head õli, vaid on sinu mootorile sobivad ja mitte sobivad.
Kalli õli head omadused, mis ta kalliks teevad, ei ole sinu vanale hobikale enamasti olulised.
Sama õli ei pruugi mõned aastad hiljem enam olla sama õli, (mis ei tähenda et ta ei oleks endiselt sinu motole sobiv). Nagu ülal Lauri_L on juba maininud.
Hobiautosse ma Racing märgistusega õli ei valaks, kuna see eeldab õli tihedat vahetust, seal puuduvad lisandid mis õli omadusi hoiaks. Kanku peal seda muidugi kirjas pole. 
Sama on tegelikult  põhjus miks ma olen hakanud vältima Classic märgistusega õlisid. Classic õli vahetusvälp on 6 kuud, mis on ka kanku peal kirjas. Ehk siis puuduvad lisandid mis õli omadusi pikalt hoiaks. Laisale persoonile mitte esimene valik.

Juba 50-nendate lõpul muide projekteeriti mootorid, mis nõudsid 10W30 õli. Mida siis veel ei eksisteerinudki. 10W30 õli hakati tootma konkreetselt GM tellimusel. Need mootorid läksid peale nii sõiduautodele, kastikatele, bussidele kui kämperitele. Alati tasub ikkagi vaadata mida tootja nõuab, erandeid on. 

Üks üldine tähelepanek kõvasti eespool olevatest postidest: näiteks (vedelam) 5W40, 10W40 ja (paksem)15W40 ei ole sama viskoossusega õlid võrrelduna omavahel samadel (ükskõik millistel) tempidel. Tegelik number on nähtav spetsifikatsioonil, mida on kahjuks võrdlemisi raske leida. See vahemik 40 markeeringul on päris lai 12,5 -16,3 aga jah, ilma spetsi uurimata, saab vihje esimesest numbrist.

Kõige olulisem ja väga rahustav teadmine on, et pea ükskõik milline õli täna poest võtta, on see ikkagi parem kui see millega ta omal ajal sõitis.
Vasta
#43

(04-11-2024, 22:09 PM)edvard Kirjutas:  Minu kogemus : Peale õlivahetust töötab auto mootor kuidagi siidisemalt / mahedamalt , mingi aja pärast see efekt kaob , kas siis halvenevad õli omadused õli saastumise tõttu , ei tea .

Siin tulebki välja kalli ja tuntud brändi, ning "kõige odavama" (sama viskoossusega) õli vahe. Õlile lisatud lisandid maksavad, ning tänu lisanditele püsibki õli kvaliteet kauem stabiilne.
Vasta
#44

(05-11-2024, 01:19 AM)Jesper Kirjutas:  Mis ma oskan öelda - eks palju edu siis selle 1988.a. õli hankimisel - raske on, aga peab ära kannatama, sest asi pole ju õige, kui nukkvõlli õlikanalisse "miski" ei ladestu. Sest 1988. aastal ladestus.

Classic õlisid toodavad päris mitmed tootjad, päris igas poes letikaup ei ole aga pigem on ikka suht vabalt saadaval.
Ma olen elus mitme mootori lahutamisel esiteks veesärgist igasugust soga kätte saanud, teiseks õlikanalistest ja karterist on musta mullalaadset sadet paraja topsitäie välja kaevanud. Ummistunud nukvõlli õlituslatte on ka nähtud, tagajärjeks paar mm madalamaks kulunud nukk. Samuti ei ole vanatehnika kontekstis korrektne sinu väide, nagu oleks kõik tänapäevased õlid on mäekõrguselt üle 80ndate omadest. Enamikest tänapäeva õlidest ei leia näiteks tsingilisandeid, mis kaitsevad tööpindasid suurte löökkoormuste eest.
Lisaks veel omast kogemustest erinevate sama viskoosusega õlidega katsetades auto mootorites võivad õlikulus päris suured erinevused välba jooksul olla. Bmw M52 mootorile näiteks ei meeldinud Mobil 1 õli, hüdrotõukurid kippusid tiksuma. Liquy Moly või Motuliga seda probleemi ei olnud.
Kokkuvõtvalt tänapäevase igapäevasõiduki kontekstis piisab jah kui tehase soovituse järgi õli sisse panna. VAnatehnika puhul tuleb vahest loomingulisemalt läheneda, eriti kui auto vahest näiteks ringrajal käib või kasvõi talverallist osa võtab.
Vasta
#45

(06-11-2024, 22:45 PM)Fox Kirjutas:  ...
Kokkuvõtvalt tänapäevase igapäevasõiduki kontekstis piisab jah kui tehase soovituse järgi õli sisse panna. VAnatehnika puhul tuleb vahest loomingulisemalt läheneda, eriti kui auto vahest näiteks ringrajal käib või kasvõi talverallist osa võtab.

Sellest lõigust oleks tegelikult kasu ka, kui siin oleks viide selle loomingulise lähenemise selgituseks. Muidu jääb suti mage maik maha...

Teeme näitlikult: millist õli peaks panema napi 400 kkm sõitnud M117.952 murelik omanik enne Talverallile minekut kindlustamaks mootori hea tervise?
Vasta
#46

(06-11-2024, 22:45 PM)Fox Kirjutas:  Ummistunud nukvõlli õlituslatte on ka nähtud, tagajärjeks paar mm madalamaks kulunud nukk.
Järgmine jauramine jauramise pärast - ma ei väitnud midagi umbes kanali kohta, ma väitsin seda, et olukord "tänapäevane õli peseb hästitöötaval mootoril millegi lahti ja see ummistab õlikanali" ei ole realistlik. See nukk oleks otsad andnud igal juhul ja iga õliga. Võibolla paremate pesuomadustega õli oleks ajapikku kanali lahti uuristanud, kui seal muda keskel veel mingi imepeen auk alles oli. Samamoodi kui sul on karteris muda nii palju, et see õlivõtturi ära ummistab, siis pole nagu erilist vahet, mida sisse valada. Legend ikkagi on spetsiifiliselt see, et "sõitsin pikalt odava mineraaliga/poolsündiga, siis valasin täissündi sisse ja mootor jooksis kokku".

Mis puudutab tsinki, siis ma isiklikult kahtlustan, et tegu on inglaste religiooniga umbes samast reast nagu jalgpall ja kuninglikud beebid, anoh samas mine tea, ilmselt kui mul oleks mingi vana Ferrari vms kallis eksootika, siis igaks juhuks paneks isegi. Ja noh olgu igaks juhuks öeldud, et ma ei pea end kõiketeadjaks või õlieksperdiks, lihtsalt mul on selle koha peal, kus vähe vihasema silmavaatega noored hoiavad Koraani, koduses riiulis Mihkel Naamsi teos "Autode määrdeained" (Tartu, 2012).

See lauslolluse, googletarkuse ja vanameesteheietuste kogus tehnikafoorumis ületab kohati kriitilise taseme ning sunnib sulge haarama...
Vasta
#47

Ma kasutan oma diiselaudil motuli õli 5W40 , täpsemalt pole meeles , mis valemid seal õlinõu peale kleebitud on , õlivahetuse püüan teha 7500 kilomeetri läbisõidu järel , see õli mis karterist välja tuleb , on must ja uus õli mis mootorisse saab muudab ka värvi 1500 kilomeetri läbimise järel , 10 000 diiselautol , eriti "eakal"  on minu arvates liiast . Igaühel on õigus oma arvamusele ,  igavesti ei kesta ükski masin , muidugi kiire sõidu harrastajatel on arvatavasti vaja spetsiaalõlisi oma autode mootoritesse  valada ning õli vahetada iga ralli läbimise järel .
Vasta
#48

Kiire sõidu harrastajal on veel eriti lihtne - valad selle õli sisse, mille sulle mootori ehitanud tüüp ette kirjutas ja moos Smile
Vasta
#49

Tsinki kallasin õlile lisaks, kui olin värskelt oma Chevy SBC kokku saanud. Flat tappet nukaga paljude gurude kohaselt must have asi nuka esmasel sissetöötamisel. Peale seda lãinud tavaline 5w40 ja pole nagu kotti jooksnud veel.
Vasta
#50

(06-11-2024, 23:13 PM)Jesper Kirjutas:  Mis puudutab tsinki, siis ma isiklikult kahtlustan, et tegu on inglaste religiooniga umbes samast reast nagu jalgpall ja kuninglikud beebid, anoh samas mine tea, ilmselt kui mul oleks mingi vana Ferrari vms kallis eksootika, siis igaks juhuks paneks isegi. Ja noh olgu igaks juhuks öeldud, et ma ei pea end kõiketeadjaks või õlieksperdiks,
Kahtlustad ja arvad aga esined millegipärast küll väga enesekindlalt... ja kipud oma osava jutuga oponente naeruvääristama. Hari siis parem lolle kaasfoorumlasi.

See tsingiteema on vanemate nn flat tappet nukaga mootorite puhul suht A ja O, kui ise oma targast raamatust otsida ei viitsi siis selgitan - tsingilisandid tekitavad kaitsva ja ehk isegi mingil määral lööki absorbeeruva lisakihi. Enamikest õlidest on see lisan tänapäeval eemaldatud kuna väidetavalt katalüsaatoritele ei meeldi see väga.  Racing ja classic kirjaga õlides on tsingilisandid sageli siiski sees ehk siis Ferrariomanikud saavad rahuliku südamega edasi sõita ning ei pea kasutama seda suvalist "mäekõrguselt paremat tänapäevast õli".
Vasta
#51

(05-11-2024, 01:13 AM)tõnn Kirjutas:  Igale mootorile on mootori tootja ette näinud millist õli sinna sisse peab valama.
... 1988a bellarussil on jällegi enda oma.
Kui soovid russile panna sisse tänapäevast õli siis tuleb ka filtrisüsteem ringi ehitada tänapäevaseks.

Miks ei puhasta tsentrifuug enam mingit keskmist 10W30 poolsüntõli? Ning mis on katki minu traktori tsenrifuugis, et sinna pasakiht ikkagi tekib? Mootoritootja on sinna kunagi ette näinud õlid M-8G kuni M-12G, millele tänapäevast vastet ei olegi. Lähim neile oleks vast SAE30.

Maailmamajandusele muidugi meeldib väga, kui olematute hooldusjääkidega tsentrifuugi asmele paigaldada igal vahetusel märkimisväärselt ohtlikke jäätmeid andev vahetatav filterpadrun.
Vasta
#52

Hea küll , mõnel ongi pikem kui teisel , noh looduse poolt antud , iga isik on talle personaalselt antud omapäradega , võtame siis mõne õli "molekulideks" , näiteks Motul 8100 X-clean ja Mobil Super 3000 , millised võiks peaks igapäevaliikluses kasutust leidvasse sõidukisse sobima , palun lahkesti neid lahata  , muidugi võib pakkuda neid omadustelt ületavaid õlisi , mis siiski hinnalt vastuvõetavad .
Vasta
#53

(07-11-2024, 10:31 AM)v6sa Kirjutas:  
(05-11-2024, 01:13 AM)tõnn Kirjutas:  Igale mootorile on mootori tootja ette näinud millist õli sinna sisse peab valama.
... 1988a bellarussil on jällegi enda oma.
Kui soovid russile panna sisse tänapäevast õli siis tuleb ka filtrisüsteem ringi ehitada tänapäevaseks.

Miks ei puhasta tsentrifuug enam mingit keskmist 10W30 poolsüntõli? Ning mis on katki minu traktori tsenrifuugis, et sinna pasakiht ikkagi tekib? Mootoritootja on sinna kunagi ette näinud õlid M-8G kuni M-12G, millele tänapäevast vastet ei olegi. Lähim neile oleks vast SAE30.
...
Nõukaajast tuntud õlide juurde minnes K. Aleskius ja A. Palu raamatus "Sõiduatod" soovitatakse nt. tsentrifugaalfiltriga sapaka mootori puhul kasutada (toor)õli Autool M8V ja mitte Žigulii õli M6z/12Gi kuna viimane oma "uudsete ja enneolematult heade" pesevate õlilisandite tõttu häirivat tsentrifugaalfiltri korrektset tööd.
Vasta
#54

(07-11-2024, 09:43 AM)Fox Kirjutas:  Kahtlustad ja arvad aga esined millegipärast küll väga enesekindlalt... ja kipud oma osava jutuga oponente naeruvääristama. Hari siis parem lolle kaasfoorumlasi.
Ma esinesin enesekindlalt viskoossuse teemal ja naeruvääristan seda, kui ilmselgelt laia pintsliga maalitud pöidlareeglile hakatakse lihtsalt põhimõtte ja kirjutaja isiku pärast vastu jaurama, stiilis "aga minul on kodus tsentrifugaalfiltriga kombain aastast 1939..."

Kui tsink su paati ujutab, siis milles probleem, sa ju nagunii ei hakka minu arvamuse peale oma eelistust muutma. Mina pole näinud mingit mõistlikku seletust, miks just vanaaegne ZDDP on hea, aga mitte moodsad sama eesmärgiga lisandid nagu MoS2 või WS2 näiteks, aga samas mingeid võrdlevaid katsetusi teinud ei ole ja mu vanatehnika ei sõida nii palju, et need võimalikud vahed välja tuleks.

See maagiline "flat tappet" on väga paljude 80ndate OHC igiliikurite konstruktsioon, Sierrad-Golfid-Kadettid jne, väga väheusutav, et need on kõik nüüd viimased 20a spets tsingiõlidega sõitnud - pigem vastupidi, vanale kronule vajutatakse see rüübe sisse, mis poes kõige odavam on ja moos.
Vasta
#55

ZDDP on kulumiskindlust suurendav manus (vt.post #30). Tegemist on lisandiga, mille aktiivsus kasvab temperatuuri tõustes ja tulemuseks on keemilise reaktsiooni tulemusel tekkiv kaitsekiht pindadele. Ehk sisuliselt pind füüsiliselt kahjustub, muutes selle vastupidavamaks kulumisele. Seda, miks see lisand ei ole soovitatav tänapäevastes mootorites (lisaks katalüsaatorite võimalikule kahjustumisele) on samuti kirjas postis #30. ZDDP ei saa koos õliga mootorist eemaldada, see on tema kasulik omadus, mis korvab suuresti ka seda, et hiljem on mootorisse valatud vähema ZDDP hulgaga mootoriõli.

MoS2 (molübdeen disulfaat) on hõõrdumiskarakteristikat muutev lisand. Ehk sisuliselt on tegemist pelgalt lubrikandi ülesannet ehk siis libisemisomadusi suurendava ainega. See aga ei tõsta muid meie jaoks kasulikke omadusi õlides. See ei reageeri, see ei imendu ega tee muid trikke. Sestap ei suuda ka MoS2 oma olemuslikult kuidagi korvata ZDDP-d ja on oma põhikasutusala leidnud hoopiski konsistentsete määrete koostisainena.

WS2 on aga palju huvitavam lisand ning see on tõepoolest aine, mis suudab asendada ZDDP-d. Tegemist on kulumiskindlust suurendava manusega. Siinkohal on tegemist nö nanolisandiga, mis ei reageeri mitte metalliga, vaid mille nanoosakesed tungivad metalli pooridesse ja kihtidesse. Moodustub kaitsekiht, mis on oma omadustelt kõvem ja kestvam võrreldes ZDDP poolt moodustatud kihiga. Erinevalt ZDDP-st võib WS2 tänapäevastes mootorites ohutult kasutada, sest ei teki hõõrdepindade vahelist keemilist reaktsiooni. Tänapäevastes mootoriõlides kombineeritakse üldjuhul ZDDP-d ja WS2 omavahel. See annab kirjanduse põhjal parima kaitse. ZDDP lisandid jäävad alla piiri, mis mõjuks kaasaegsele mootorile (sh.katalüsaatoritele) negatiivselt ning see valmistab tööpinna ette WS2-le. Väga jämedalt öeldes, muudab ZDDP metalli pinna !ohutult! pisut boorsemaks ja WS2 ronib sinna sisse pakkudes pikaajalist kaitset. 

Miks me ei räägi WS2-st kui lisandist, mis oleks pidanud koheselt ZDDP välja vahetama? Aga sellepärast, et ZDDP määrasid otsustati seoses keskkonnanõuete karmistumisega vähendada 80ndate teises pooles, esimesed testid WS2ga toimusid vististi alles 90ndate esimeses pooles. Lettidele õlisisese lisandina jõudis aine aga palju hiljem. Sisuliselt oli vahepeal ca 20 aastat, kui alternatiivsed manused tegid oma tööd enne, kui WS2 laiatarbelisandina õlidesse jõudis.
Vasta
#56

Ma lugesin seda posti #30 esimest korda täpselt niikaugele, kus oli väide, et "1990 aastatel kaob ZDDP lisandina enamustest mootoriõlidest". Nüüd siis hoopis selgub, et "tänapäeval kombineeritakse ZDDP ja WS2" Smile
Vasta
#57

https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=8679&highlight=ilma+%C3%B5lita+s%C3%B5it 
Üks diskussioon oli juba õlidega seoses. Isegi ilma õlita sõidud tehtud.

Mul küsimus: vahepeal räägiti uue auto sissesõidu õlist ja siis edasi harilik õli. Kas sellest "sissesõidu õlist" on loobutud?

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#58

Otseselt ei ole miski muutunud, aga minuteada tänapäeval tehakse see mootori esmane sissesõit juba tehases mingis stendis vms rakises ära, sest kunde tahab uue autoga kohe esindusest välja keerates ketsi lasta. Lisaks on 1000km hoolduse puudumine tõenäoliselt ka müügiargument. Tõenäoliselt on mingi roll ka silindriseina katetel, aga kuidas ning kuhu suunas need sissesõitu mõjutavad, seda ei tea - pole kunagi õnne olnud tehaseuue ploki sisse mootorit ehitada ja seda sisse sõita...
Vasta
#59

(07-11-2024, 12:47 PM)Jesper Kirjutas:  Ma lugesin seda posti #30 esimest korda täpselt niikaugele, kus oli väide, et "1990 aastatel kaob ZDDP lisandina enamustest mootoriõlidest". Nüüd siis hoopis selgub, et "tänapäeval kombineeritakse ZDDP ja WS2" Smile

Oleksin võinud paremini sõnastada küll. ZDDP kadus kui peamine kulumist vähendav lisand mootoriõlidest 90ndatel. Lisandi mahtu vähendati autode mootoriõlides oluliselt.

Aga kindlasti tuleks sulle kasuks, kui sa kogu minu posti uuesti ja mõttega läbi loeksid. Leiaksid aega fakte kontrollida ning pisut süveneda ja saada ette terviklik pilt, mida ksf edasi anda üritas. Teemast on kõige rohkem kasu vaid siis, kui saab kasutajatele sisukat ja korrektset teavet (koos põhjendustega) jagada. Kui midagi on väga valesti, siis tuleks seda esile tõsta viisakalt, usutavalt ning põhjendatult. 

Peace
Vasta
#60

No jään eriarvamusele, ma olen inglise foorumitest neid ZDDP-teemalisi heietusi elu jooksul niigi lugenud rohkem kui ühele inimesele tervislik on - koguaeg ikka see sama vana itk, et vanasti oli kõik parem ja looduskaitse on pähh ja nii edasi ad nauseam. Sinu jutt refereerib suht ilmselgelt ka mingeid sarnaseid allikaid, iga järgmise kordamisega see rahvaluule süveneb ja elab oma elu, aga tolku on sest vähe, sest päeva lõpuks ma seisan poes riiuli ees ja pean sealt midagi korvi panema.

Ma ei ole seda tabelit pähe õppinud, aga suurusjärgus on pilt selline, et "vana hea" ja "moodsa ja pähh" õlistandardi lubatud ZDDP-sisaldus erinevad kuskil kolmandiku jagu ning selleni on ka jõutud järk-järgult, iga mõne aasta tagant uue standardiga piiri allapoole tuues, ehk ZDDP ei ole kunagi kuhugi kadunud ega ära keelatud. Aga tootjal ei ole standardi täitmiseks kohustust seda maksimummääras lisada, kui samad omadused saavutatakse mingit teist teed mööda, siis see on nende valik ja vabadus.

Sisukaks saab minna siis, kui jätta kõrvale igasugu lipukirjad ja 39nda aasta kombainid ning võttagi ette mingi konkreetne mootor konkreetse tehasepoolse õlisoovitusega ning hakata sellele õlitootja tabelite järgi tänapäevast asendust otsima. Ülisuure tõenäosusega on selle protsessi tulemuseks kõige tavalisem keskmine täissünt Smile aga no kindlasti on erandeid, mõnedele peenematele markidele on segatud lausa margikohaseid õlisid jne.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne