Metsaveo haagis traktori taga. Hüdro tuleb traktori kiirliidetest. Traktoris fikseerin jagaja ära sisselülitatud asendisse ja siis tõstuki küljes oleva jagajaga toimetan. Tõstuki jagajast tuleval tagasivoolu voolikul on vahel tagasivoolu klapp. Arusaadav, selleks et tõstuki jagajasse valepidi survet peale ei saaks anda. Aga probleem. Nimelt tagasivooluklapp on kokku ühendatud kiirliidesega, mis ühildub traktori hüdroväljavõttega. Aga nende liideste eripära on see, et neid surve all ühendada pole võimalik. Ja paratamatult jääb kiirliite ja tagasivooluklapi vaheline osa surve alla, kuna sealt ju surve pärast tõstuki lahti haakimist enam välja ei pääse (tagasivooluklapp sealt jagaja poole õlil minna ei lase). Hetkel ainuke variant tõstuk uuesti traktori hüdroga kokku ühendada on see, et keeran kiirliite ja tagasivoolu klapi omavahel nii palju lahti, et keerme/tihendi vahelt natuke õli välja pääseb ning siis saab supsti ära ühendada. On kellelgi ideed, kuidas seda olukorda parandada? Kas niiöelda liinitööl on tagasivooluklapp lihtsalt minema visatud? Ja jääb juhi vastutatada, et hüdrot vale pidi peale ei annaks. Või mingi mugavam variant, kuidas kiirtiite ja klapi vaheline torustik survest vabastada.
Kopsad kiirliite otsaga miski sobiva asja pihta, et törts õli ummuksist välja pääseks. Kui surve just 100+ bar ei ole, siis peaks piisama. Mõni rippsüsteemi keermesvarras ikka määrimist vajab
Kui on sile ots, siis pead mõnda nukki/polti tabama klapi südamikuga.
Kas traktoril vaba tagasivoolu otsa ei ole? Kui võtta surveta tagasivoolu ots viimasena lahti, ei peaks takistama jääma.
Variant on ka panna kolmik ja kuulkraan, kuivõrd tagasivoolu surve on olematu. Või täpsemalt filtri jagu ehk mõni baar.
Pigem teeks ringi nii palju et tagasivool otse paaki ja see tagasivoolu klapp sealt minema, pole miskit muret, õli kuumeneb ka vähem, kuna teda ei solgutata tagasi läbi jagaja.
Eraldi tagasivoolu liides oleks küll kõige asjalikum variant tõesti jah. Samas konkreetsel trakal eraldi hüdropaaki pole. Käigukasti õli on otsapidi hüdrosüsteemis. Kuhu täpselt selle tagasivoolu ühendada saaks, ei oska hetkel pakkuda, peaks uurima. Kolmik ning kuulkraan oleks samas vist kõige kindlam variant. Seal on see asi, et kui haagis seisab, siis tugijalad on jäetud üles asendisse (sest mõnikord on vaja haagist niisama liigutada ilma hüdrot ühendamata) ja vägisi tahavad oma raskusega alla poole vajuda. Kuna tugijalgade silindritel eraldi surveklappe vahel pole ja jagaja ilmselt 100% tihe ei ole, siis see tugijalgade surve aja jooksul tagasivoolu voolikusse jõuab. Seega see veel ei päästa, kui lahtiühendamise hetkel tagasivoolu voolik survevabaks jääb. Olen proovinud koputada kiirliite otsale, aga sellest ei piisanud. Ehk proovisin liiga nõrgalt lihtsalt. Kui niisama koputamisega surve maha saab, siis pikemalt ilmselt enam ei mõtlekski.
(28-06-2024, 09:22 AM)olli Kirjutas: Eraldi tagasivoolu liides oleks küll kõige asjalikum variant tõesti jah. Samas konkreetsel trakal eraldi hüdropaaki pole. Käigukasti õli on otsapidi hüdrosüsteemis. Kuhu täpselt selle tagasivoolu ühendada saaks, ei oska hetkel pakkuda, peaks uurima. Kolmik ning kuulkraan oleks samas vist kõige kindlam variant. Seal on see asi, et kui haagis seisab, siis tugijalad on jäetud üles asendisse (sest mõnikord on vaja haagist niisama liigutada ilma hüdrot ühendamata) ja vägisi tahavad oma raskusega alla poole vajuda. Kuna tugijalgade silindritel eraldi surveklappe vahel pole ja jagaja ilmselt 100% tihe ei ole, siis see tugijalgade surve aja jooksul tagasivoolu voolikusse jõuab. Seega see veel ei päästa, kui lahtiühendamise hetkel tagasivoolu voolik survevabaks jääb. Olen proovinud koputada kiirliite otsale, aga sellest ei piisanud. Ehk proovisin liiga nõrgalt lihtsalt. Kui niisama koputamisega surve maha saab, siis pikemalt ilmselt enam ei mõtlekski.
Kui eraldi paaki pole, siis tuleb tee leida käigukasti korpusesse. Kõige kolhoosnikum variant on täiteava punn või misiganes seal on paaridada vastava hüdrolukuga. Edasjõudnum variant on originaal jagaja äravoolu vaadata ja sinna mõni kolmik lisada, siinkohal oleks isegi orig. jagaja ja filtri vahel tagasivoolu klapp omal koha. Eeldusel, et jagajast äravool ikka läheb filtrisse otse, nagu igal normaalsel süsteemil. Sel juhul suunataks igal juhul tõstuki liinist tagasi tulev õli ka läbi filtri paak ehk siis korpusesse. Tugijalad võib näiteks ketiga fikseerida, siis ei saa nad allapoole vajuda ajapikku, kuid on ka juhuseid kus kuuma ilmaga, vahet pole, kas on surve maha lastud eelnevalt või mitte, õli piisavalt palju paisub, et ühendada ilma lukku korraks lahti keeramata on võimatu. Aitab katuse all parkimine, et päike voolikuid kütta ei saa.
Sellistel pillidel tavaliselt vabavool kasti kuskil taga osas,otsi pimedat korki mille asendad stutseriga.
Seisval kärul tõmbad käpad nt. koormarihmaga kokku et alla ei vajuks.
Ei hakanud uut teemat tegema aga küsimus selline. Kas praegusel ajal on majanduslikult mõttekas ise võsa lõigata ja see kokku vedada et hakkimiseks müüa .Või on kasumlikum lasta metsafirmal kogu võsa lõikamisest kuni hakkimiseni ja kas siis üldse endale midagi kätte jääb. Võiks mingid hinnad siia kirjutada kui keegi on võsalõikusega viimasel ajal tegelenud .Võsane maa asub Lõuna-eestis , mida saaks majandada.
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
(10-11-2024, 17:55 PM)E303 Kirjutas: Ei hakanud uut teemat tegema aga küsimus selline. Kas praegusel ajal on majanduslikult mõttekas ise võsa lõigata ja see kokku vedada et hakkimiseks müüa .
...
Kas Sul on vajalik tehnika olemas?
Kas metsa/põllu võsast puhastamine on Sulle hobiks?
Kui jah, siis on lootust isegi plussi jääda, kui oma tööle hinda ei rehkenda. Masinakulud võiks ikka tagasi saada.
Kui tehnikat või puhastushobi ei ole, siis lase metsafirmadel pakkumised teha. Siis otsustad, kas tasub jännata või mitte. Sõltuvalt "võsa" paiknemisest ja asjaoludest võib ka metsaühistult toetust saada... Tasub uurida. Kindlasti saavad nad sarnaseid töid kimpu müües paremat hinda kaubelda.
Oleneb võsast ja asukohast ju ka. Veel oleks alternatiiv valgustusraie teostada ja ülejääk maha jätta. Luues sellega eeldused hoopis metsa tekkeks. Seda tööd on võsasaega lausa lust ise omale kuuluval maal teostada.
(11-11-2024, 20:17 PM)olli Kirjutas: Oleneb võsast ja asukohast ju ka. Veel oleks alternatiiv valgustusraie teostada ja ülejääk maha jätta. Luues sellega eeldused hoopis metsa tekkeks. Seda tööd on võsasaega lausa lust ise omale kuuluval maal teostada.
Üldiselt nõus, aga eeldab võsasae olemasolu ja selle kasutamise oskust Ning kindlasti kalduvust metsas füüsilise tööga tuleviku kujundamiseks panustamist nautida.
(Seda postitust muudeti viimati: Eile, 00:11 AM ja muutjaks oli ak75.)
Midagi kindlat selle teema juures pole. On mitmeid asju, millest palju oleneb. Mõnedele asjaoludele juba eespool viidati, aga lisaks siia:
a) kui suure hunniku tekitada saad ja viitsid?! Hunnik, millest töotab tulla 500+m3 haket peaks tagama olukorra, kus hakkijatel on huvi tegema tulla. Väikeste sutsakatega võid jäädagi pakkuma kui ei joppa mõne suurema pakkujaga vahetus naabruses paiknema su virn.
b) juurdepääsutee ja selle läbitavus erinevates oludes. Veokite manööveramisruum hunniku läheduses.
c) hakke turuhind müügi hetkel.
d) kokkuveotraktori saadavus ja hind sinu asukohas.
Omal võiks olla tööks sobilik riietus (turvasaapad + kaitsevõrgu- ja klappidega kiiver miinimumprogrammina), võsasaag (mis töö kiiruse ja operaatori motivatsiooni säilitamise eesmärgil võiks omada võimet lõpuni puusse lastes mitte maha surema hakata) ning mingi väiksem/keskmine mootorsaag.
Nn oksapoiss võiks ka olla, mis on täiendav kulu. saab ka ilma, aga pead arvestama, et paned iga vähe aja tagant võsaka seisma ja virnastad kimpudesse.
Tasub ise teha, kui:
1. on elus hetk, kus midagi targemat teha pole
2. miinimumpalka teenides ilmselt tasub samuti ise teha
3. 1500+ eurot muul alal netona teenides ilmselt on juba mõistlikum oma põhitegevusega tegeleda.
