[honkomees]

...
Ma ei näe ühtegi teist põhjust peale salongi soojashoidmise, miks peaks koha peal töötava diiselmootoriga autol mootori temperatuuri rangelt 90 peal hoidma praeguse 70 asemel.
...
Sellest ka ennetav küsimus, et kas meil tõesti on tegemist esimese mootorilembiga, kes tõesti muretseb ettenähtust madalamal jahutussärgi temperatuuril tühikäigul töötava mootori käekäigu pärast.
...

Alustan järjekordse OT-ga.

• Ma ei usu eales, et koha peal töötava DIISELmootori jahutusvedelik saavutab 70 kraadi! Mõõtnud muidugi pole kuid sooja õhku soojendusest tulema ei hakka isegi plokisoojendusega eelsoojendatud mootorist, vaevalt leiget. Ma ei saanud küll teemapüstitaja tekstist aru, et sel mootoril on tühikaigul 70 kraadine "vesi". ennem usun, et selle vee temp on kusagil 30-40 kraadi kandis.
  
• Kusagilt kooliajast on meelde jäänud, et alla 70 kraadise jahutusvedelikuga (vee) töötav mootor kulub kiiresti, st tuleb kiiresti saavutada vähemalt 70 celsiust
  
• Mina olen küll selline mootorilemb, kes muretseb miks miinuskraadidega sõites ei saavuta mootori jahutusvedelik sama temperatuuri kui suvel ja kui kahjulik see on mootori tööeale?
  

Selgitan kuis oskan viimast probleemi: Kraade pole kusagilt mõõtnud, kuid lähtunud armatuurlaual olevast näidikust, millel on 3 valget kriipsu ja 1 punane kriips. Kui nüüd see näidiku ala jagada 10 võrdseks mõtteliseks osaks siis 0 on esimene kriips, kus seier seisab külmal mootoril, koha peal töötava mootori puhul tõuseb seier esimese mõttelise punktini, 5 on keskmine kriips mille peal on seier töösoojal mootoril suvel (see võiks ju olla norm töötemp) ja 10 on viimane valge kriips. 9 peal on punane kriips, see vist tähendab ülekuumenemist. Aga talvel ei lähe seier mingi valemiga üle mõttelise 4, ennem jääb 3 ja 4 vahele, ei aita radiaatori papiga kinnikatmine ega miski muu nõidumine. St et mootor ei saavuta normaalset töötemperatuuri, millised on need näidud kraadides jääb teadmata. Esindus kunagi ammu kinnitas probleemi ja ütles, et ka termostaadi vahetus ei olevat seisu muutnud sellele mootoril.  Seejuures salongi puhub täitsa kuuma õhku, sellega probleemi pole.

[ivo86]

Diiselmootoriga auto. Täna. õues -5'C. Ca 30 min käis kohapeal, enne oli jahtunud niipalju, et temp seier ei näidanud midagi alguses.
Pilt on nurga all. Seier enam vähem selle keskmise kriipsu peal ikka.

[Lauri_L]

Diiselmootoriga auto. Täna. õues -5'C. Ca 30 min käis kohapeal, enne oli jahtunud niipalju, et temp seier ei näidanud midagi alguses.
Pilt on nurga all. Seier enam vähem selle keskmise kriipsu peal ikka.

Täienduseks lisan siia selle, et see keskmine "kriips" ei viita alati kindlale temperatuurile, vaid sageli temperatuurivahemikule. Näiteks BMW, kus seier püsti tähistab temperatuurivahemikku, kus termostaat on avanenud ning mootor töötab tootja poolt ettenähtud töötemperatuuril. St et termostaat on aktiivne ja reguleerib mootori jahutusvee temperatuuri. Seier püsti tähendab sealjuures eelprogrammeeritud temperatuurivahemikku - näiteks 75-110 kraadi C. Kui seier keskelt kaldub ühele või teisele poole, tähendab et kuskil on selleks mõjuv põhjus (väga külm väliskliima, mootori koormamine tavalisest enam, tehn.rike jms). 

Meie kliimas kasutatavad, st külmas kliimas, termostaadid avanevad sõltuvalt tootjast vahemikus 84-92 kraadi (jällegi erandeid leidub), sooja kliima termostaadid on teadupärast madalama avanemistemperatuuriga. Minu diiselmootoriga autol (bmw m51d25) ei ole talvel miinuskraadidega mingi probleem saavutada mootori normaalne töötemperatuur kohapeal tiksudes ja ka termostaat avaneb (sees mäletamist mööda 88 kraadine termostaat). Tuleb tõdeda, et pole just kõige kaasaegsem diiselmootor, kuid ei saa päris maha kanda ka. Salongis on seejuures Taškent.

Ma ei ütle, et iga diiselmootoriga auto peab saavutama kohal tiksudes töötemperatuuri. Lihtsalt näide elust enesest, et see on võimalik.

[honkomees]

Minu diiselmootoriga autol (bmw m51d25) ei ole talvel miinuskraadidega mingi probleem saavutada mootori normaalne töötemperatuur kohapeal tiksudes ja ka termostaat avaneb (sees mäletamist mööda 88 kraadine termostaat). Tuleb tõdeda, et pole just kõige kaasaegsem diiselmootor, kuid ei saa päris maha kanda ka. Salongis on seejuures Taškent.

Ma ei ütle, et iga diiselmootoriga auto peab saavutama kohal tiksudes töötemperatuuri. Lihtsalt näide elust enesest, et see on võimalik.

Minu isuzul ei avane külmaga termostaat ka 100 km läbisõidul, radikas on on katsudes külm ja seepärast ei aita ka radika papiga soojustamine, seier ei saavuta seda asendit, mis suvel. Vaevasin end sellega siis, kui salongist ostsin ... praegu 15 a hiljem lihtsalt sõidan ja mõtlen, miks see mootor nii vähe sooja eraldab?

[v6sa]

Läheb tänane viimane postitus, aga olgu. On sedapalju väärt arutelu tekkinud. 

Üllatavalt suur osa mootoris kütuse põlemisest tekkivast soojusest lihtsalt hajub läbi mootori välispinna minema nüüdisaegsest mootorist. Kui -5 juures pole vahet, siis -20 juures on selge vahe näiteks 66 kW 1,6 Berlingo kasutamisel. Radikas on külm, aga katmata ninaga autol mootor töötemperatuuri sõites ei saavuta, kaetud radikaga mootor saavutab. Sellega on seotud ka salongisoojenduse tõhusus - jahedam mootor tähendab lahjemat kütet. Konkreetsel isendil on radikas ühtviisi külm nii kaetud kui katmata ninaga.

Kaheklapikaantega ja heitmekontrollilisadeta malmplokil lihtmootorite jahtumine läbi välispinna on oluliselt aeglasem. Nüüdisaegsed tõhusad, optimeeritud pritse ja terve müriaadi mootori välispinda suurendavate heitmekontrolliseadmete alla mattunud mootorid jahtuvad kiiresti.

Autod on väga erineva ehitusega, seetõttu tulebki märkida täpne mootorimudel. Lauri_l tegi seda kiiduväärselt. Lisame siia juurde, et BMW üldiselt ei ole optimeeritud mitte prantsuse kaubikute moel iga kütusepiiska efektiivseimal moel ära tarvitama, vaid pakkuma optimaalset dünaamikat mõistliku kütusekuluga. Lisame siia juurde üledimensioneeritud (tänapäeva mõistes) soojendusradiaatori ja hea salongiventilatsiooni ning tulemuseks on tõhus soojendus.

Enne armatuuris olevale indikaatorile (see odav näidik pole kellegi termomeeter!) tuginedes trakside plaksutamist tasub teha väikesi mõõtmisi infrapuna või kontakttermomeetriga otse mootorilt. Võite üllatuda Seesinane Berlingo mootor oli otse maanteel peatudes radika poolt 20 kraadi jahedama pinnaga, kui salongi poolt. Tõele au andes on meie isendil küll armatuuris näidatav temperatuur üsna täpselt sama, mis anduri pealt mõõdetud välistemperatuur. Vahe on jäme 5 kraadi.

Ning eriti IR puhul peate andma seadmele aklimatiseerumiseks aega. Kui seadme sisetemperatuur on oluliselt erinev keskkonna temperatuurist, võib vähemalt odavamatel IR-termomeetritel näit mõnekümne kraadi ulatuses vale olla vahetult taskust võttes tulistades. Enamusel säärastele aga miinuskraadidel keskkonnas mõõtmist üldse lubatud ei ole...

Siit kaarega tagasi algse küsimuse juurde: kuidas saada nüüdisaegne diiselmootor mootor koha peal 90 kraadini tühikäigul, siis aus vastu vastus kõlab: ei saagi. Kas annad 1200 pööret või kütad millegagi juurde. Päris statsionaarsel masinal (tiksub tunde koha peal mõne töö tegemise ajal) on mõeldav ka mootoriruumi (auto nina) kapseldamine papi, jope või kilega. Mida külmem, seda suurem on efekt.

Ning ikkagi huvitab, kas tõesti küsiti mootori tervise huvides 90 kraadini kütmist või oli ikkagi toas külm

[ivo86]

Diiselmootoriga auto. Täna. õues -5'C. Ca 30 min käis kohapeal, enne oli jahtunud niipalju, et temp seier ei näidanud midagi alguses.
Pilt on nurga all. Seier enam vähem selle keskmise kriipsu peal ikka.

Enne kui keegi äksi rohkem täis läheb lisan igaks juhuks vihjena ära, et loomulikult ei lähe diisel ise selle ajaga kohapeal töötemperatuurini. Kero aitab. Ilma lisasoojenduseta diisel on.. ****. Hea kui sõiteski soojaks läheb.

[Kult]

Transit mk7 2.2 mootoriga ei hakka kuidagi sooja puhuma koha peal(võibolla leiget), arvuti järgi olles näitas 38C jahutusvedeliku temperatuuriks, seier ei tõuse kuhugi poole. Kui sõitma hakata siis läheb soojaks küll. Kui teha kiire tankla kohvipaus, siis praeguste ilmadega jahtub juba nii palju maha et seier jälle alguses. Eelmine transit mis oli 2.0 läks kohapeal soojaks vabalt
 Samas üks ameerikamaa ford oma 6.0td-ga läheb kohapeal edukalt soojaks ja sama teeb ka ram oma 5.9 td-ga. 
Mersu om364(T2 814) läheb kohapeal soojaks, aga sõites jahtub maha, igal mootoril/autol omad eripärasused.

[pannkook]

Mersu om364(T2 814) läheb kohapeal soojaks, aga sõites jahtub maha, igal mootoril/autol omad eripärasused.

Insenerid on mõelnud, et sa paned mersule papi, iluvõre vahele talveks

[korvimees]

Mersu om364(T2 814) läheb kohapeal soojaks, aga sõites jahtub maha, igal mootoril/autol omad eripärasused.

Insenerid on mõelnud, et sa paned mersule papi, iluvõre vahele talveks

Vanemad inimesed mäletavad veel aega, kui autodel oli radika ees "zalusii" ehk ribakardin, mida sai kabiinist trossi abil liigutada. Polnud vaja mingite papitükkidega majandada. Lihtne ja tõhus lahendus, tänapäeval poleks ilmselt kuigi keeruline see avamine-sulgemine ka temperatuuripõhiseks projekteerida.

[MeelisV]

googeldage märksõnasid "Active Grille Shutters" ehk leiab keegi ka oma autole midagi.

[maaks]

Mootori temperatuuril ja "kiiremal" kulumisel on ainult niipalju ühist, et kui kasutatakse väga paksu õli (igivanades mootorites kasutati 15W...20W) siis võib-olla õli ei jõua igale poole. 0W ja 5W õlidega nüüd küll mingit sellist muret ei tohiks kellelgi olla, aga ega igasugused "kiviaegsed" müüdid ongi viimased, mis kaovad 
Tegelik põhjus, miks mootor võiks töötada ~85...100°C (jahutusvedeliku temp siis!) juures on hoopis sisepõlemisprotsessi ökonoomsus. Kõrgemal temperatuuril oleks ökonoomsus veelgi parem, aga see seab kasutatavatele materjalidele täiendavad piirangud ja teeb mootori tervikuna kallimaks.
PS Pappi võib panna, aga see ei aita karvavõrdki, kui auto kohapeal tiksub. Soojus tuleb kütusest - tahad sooja pead kütust põletama (sama ka bensukal tegelikult)

Vanemad inimesed mäletavad veel aega, kui autodel oli radika ees "zalusii" ehk ribakardin, mida sai kabiinist trossi abil liigutada. Polnud vaja mingite papitükkidega majandada. Lihtne ja tõhus lahendus, tänapäeval poleks ilmselt kuigi keeruline see avamine-sulgemine ka temperatuuripõhiseks projekteerida.

Vanemad inimesed mäletavad ka seda, et nendel zalusiidega massinatel käis ventilaator jäigalt veepumba otsa ja vedas õhku ringi alates mootori käivittumisest kuni seiskumiseni. Selle sajandi toodangul on tiivikud suures enamuses (et mitte öelda kõigil) earldi juhtimisega (temperatuuripõhisega seejuures).

googeldage märksõnasid "Active Grille Shutters" ehk leiab keegi ka oma autole midagi.

On täitsa toimiv lahendus, aga kasutatakse aerodünaamika parandamiseks.

[Fox]

[quote pid="572441" dateline="1736226492"]
Vanemad inimesed mäletavad veel aega, kui autodel oli radika ees "zalusii" ehk ribakardin, mida sai kabiinist trossi abil liigutada. Polnud vaja mingite papitükkidega majandada. Lihtne ja tõhus lahendus, tänapäeval poleks ilmselt kuigi keeruline see avamine-sulgemine ka temperatuuripõhiseks projekteerida.

[/quote]

Jällegi BMW näitel on selline automaatselt avanev-sulguv ribakardin radiaatori ees juba päris ammu kasutusel. Arvan et teistel premium-brändide masinatel ka leidub sama lahendust.

[oliveer]

Teema sai küsitud sellest, et tahaks salongi soojaks saada distantsilt käivitamisega. Aga pole ju mõtet kohapeal käiata kui sooja soovitud määral ei tule ja ka DPF'ile pole hea kui külma mootorit käiata. Kas see 90 kraadine vesigi seda aitaks, ma ei tea, võibolla peab põlemiskambri temp veel suurem olema, et seal midagi päästaks.
Webasto jms lahendused on kallid ning kui tahad distantskäivitust telefoniga siis veelgi kallim.
Distantskäivitus mootorile maksab ca 700+tuleb ohverdada 1 auto pult. Kui saaks sellsielt soojaks nii salongi kui mootori oleks minu arust parim lahendus. Webasto seade on lisa potentsiaalne hoolduskoht. Kas aku kestab nende käitamist ning hiljem ka mootori käivitamist. 
Ja märkuseks, et minu varasemal Skoda octavia 1,6diisel saavutas mootor kohapeal käies talviti vajaliku töötemperatuuri. Ka salong läks väga soojaks. Webastot vms ei olnud.

[maaks]

Teema sai küsitud sellest, et tahaks salongi soojaks saada distantsilt käivitamisega. Aga pole ju mõtet kohapeal käiata kui sooja soovitud määral ei tule ja ka DPF'ile pole hea kui külma mootorit käiata. Kas see 90 kraadine vesigi seda aitaks, ma ei tea, võibolla peab põlemiskambri temp veel suurem olema, et seal midagi päästaks.
Webasto jms lahendused on kallid ning kui tahad distantskäivitust telefoniga siis veelgi kallim.
Distantskäivitus mootorile maksab ca 700+tuleb ohverdada 1 auto pult. Kui saaks sellsielt soojaks nii salongi kui mootori oleks minu arust parim lahendus. Webasto seade on lisa potentsiaalne hoolduskoht. Kas aku kestab nende käitamist ning hiljem ka mootori käivitamist. 
Ja märkuseks, et minu varasemal Skoda octavia 1,6diisel saavutas mootor kohapeal käies talviti vajaliku töötemperatuuri. Ka salong läks väga soojaks. Webastot vms ei olnud.

Insenerid on teinud kõik endast oleneva, et rumal kasutaja ei saaks ebaroheliselt oma diiselsõidukit tarvitada 
* et ei oleks mõtet kohapeal käiata ja seega kogu kütus kulutataks ainult auto liigutamiseks/ sõitjate sihtkohta toimetamiseks
* et kohapeal käiamine oleks väga kallis ja ebamugav

[Janka]

Tsiteerimine on haige komme, aga Oliveer, kui sa tahad autole eelsoojendust, siis vaata ikkagi weba poole. 
Aeg-ajalt on ostas ka odavamaid pakkumisi. Tõsi, kasutatud riistad, pole vileuued, aga on mehi, kes neid odavalt kuskilt leiavad, üle kontrollivad, vajadusel uuemaks teevad ja ostas müüvad.
Sai mõne aasta eest just sel teel golfile weba peale soetatud. Maksis komplekt mingid 300 kuni 450 raha, ei mäletagi... Pult oli ka pakis kaasas. Ainus, mida polnud, on climatronicuga ühenduv lisaplokk, aga ka seda oleks saanud mingi umbes 45 raha eest soetada. Puldi tööraadius kümmekond meetrit. Mulle piisav. Hiinakas loomulikult.
Veel võid kuugeldada Binar nimelist asja. Kunagi oli täitsa olemas.
No ja kui tehnikaga ei viitsi tegeleda, aga mõni äkki algprodukti odavust silmas pidades tahab, siis jätkuvalt on avatud hiina kaubamaja - aliexpress. Võib olla töökindel, aga võib-olla ka mitte. Õhkkütte omadega on kogemused olemas - kõik on odav, aga vajab seejuures kord aastas lisatähelepanu ja käte määrimist.

[Brrr]

Mootori temperatuuril ja "kiiremal" kulumisel on ainult niipalju ühist, et kui kasutatakse väga paksu õli (igivanades mootorites kasutati 15W...20W) siis võib-olla õli ei jõua igale poole. 0W ja 5W õlidega nüüd küll mingit sellist muret ei tohiks kellelgi olla, aga ega igasugused "kiviaegsed" müüdid ongi viimased, mis kaovad 

 See väide ei ole päris tõene. Sisepõlemismootorite osade omavahelised lõtkud on arvestatud töösooja mootori jaoks ja kui mootor on külm, siis need lõtkud on sõltuvalt kohast, kas suured või väiksed.

[muska71]

Ka lõustaraamatu turuplatsil pakutakse kasutatud webasi soodsalt.

[huvi5]

Mersu om364(T2 814) läheb kohapeal soojaks, aga sõites jahtub maha, igal mootoril/autol omad eripärasused.

Insenerid on mõelnud, et sa paned mersule papi, iluvõre vahele talveks

kui sõites maha jahtub, on termostaadi viga, omal oli sama jama w203 90kwdiisliga.  kunagi

Aga reeglina jah siin on seda juba öeldud, et mootorite küttekulu on nii nulli viidud tühikäiogul ja ka trassil, et ega sealt mingit soojust üle ei jäägi. Kõik põletatud kütte energia kulub edasi viimiseks ja geneka käitamiseks. Mis soojust sa tahad külmaga saada.  W212 oli mul igatahes elektri lisasoojendi särgis, paari minutiga esiklaas sulas, Tean veel, et ka b5 a4 55kw diislitel ja võimalik et mõnel veel on samuti küünlad alumiinium korpuses, vahetult salongisoojendi ees, et klaasid kiiremini läbi paistma hakkaks.
Praegune diisel grand cherokee mersu 3.0 v6 mootoriga ei ole ka pakasega kiire soojeneja kuid tava oludes on ikka 5-6 km peale ligemale töösoe, eelnevast talvest mäletan, et pakasega kulus ligemale 20 km.

[saarik]

Tere!


Lisan ka mõne kogemuse:
1. Isuzu D-Max, 2,5TD, 100kW, 2008, manuaal. Kogemus sama, mis eelnevatel: kohapeal tiksudes soojaks ei läinud, sõites soojenes väga kiiresti, seisma jäädes hakkab maha jahtuma. Tehniliselt korras masin, asi lihtsalt väga ökoks aetud.

2. Renault Master, 2,3 twin turbo, 125kW, 2018, manuaal. Läheb soojaks suht kiiresti nii kohapeal kui sõites.

3. Toyota LandCruiser 200, 4,5TD V8, 200kW, 2015, automaat, automaatse kliimaseadmega, Webasto puldist vedeliksoojendi.
Läheb soojaks mõlematpidi suht kiiresti, AGA: niikaua kui mootor on külm salongiventikat tööle ei pane. Lahenduseks on panna manuaalselt esiklaasile puhuma ja niikui temp.seier tõuseb, siis auto peale ümber lülitada. Või Webasto tööle ja sama lahendus, lihtsalt kordades kiirem. Lisaks, sellel masinal on nö Powerheater peal, aga see tõstab külmal mootoril vaid pöördeid kiiremaks soojenemiseks (vist oli ca 1200rpm vs tavaline 500...750rpm).

4. Seat Leon 1,6TD, 81kW, 2016, manuaal, automaatne kliimaseade. Soojeneb igatemoodi väga kiiresti.

Ehk kokkuvõttes, erinevatel mudelitel erinevad lahendused, mõni lausa totakas .



Lugupidamisega, saarlane Janis.

[honkomees]

Tere!


Lisan ka mõne kogemuse:
1. Isuzu D-Max, 2,5TD, 100kW, 2008, manuaal. Kogemus sama, mis eelnevatel: kohapeal tiksudes soojaks ei läinud, sõites soojenes väga kiiresti, seisma jäädes hakkab maha jahtuma. Tehniliselt korras masin, asi lihtsalt väga ökoks aetud.

1. Minul sama Isuzu 2009, kuid ei ütleks et sõites kiiresti soojeneb (Saaremaal vast soojem kliima), min 6km kui hakkab salongi sooja (mitte leiget) õhku puhuma ja seier suvist asendit ei saavuta. Salongis soe küll ka -36 kraadiga.
2. Dacia Duster 1,5 Td, 80 kW 2016 jahutusvedeliku näidikut ei ole, lamp ülekuumenemise korral, soojeneb tunde järgi aeglaselt, salongis on jahe talvel ja palavavõitu suvel, kumbki süsteem ei anna välja soovitud kraade. (Ainuke tõsine miinus minu silmis sel autokesel)
3. Mitsu L200 2,3 Td, 110 kW 2020 kohapeal soojeneb vähe paremini kui eeltoodud masinad kuid muidugi mitte normini ja kohapeal hakkab ka maha jahtuma, sõites soojeneb paari km-ga ja paistab mootor saavutavat norm töötemperatuuri. Salongis soe. Aga kliimaautomaat jama, ei puhu esiklaasile vaid üritab jalgadele puhuda õige pea peale käivitamist, kasutan käsitsijuhtimist.