Sõita uue või vanaga: nn tasuvus keskkonna vaates
#1

Automaksuga seoses on emissiooni-komponendid päevakorral. Ses osas ringleb ilmselt erinevaid linnalegende. Kummutaks neid või kiidaks heaks eraldi teemas.
Ma lasin hiljuti juturobotil võrrelda oma 20a vana 3.0TDI talvepeetri (soetasin selle isendi vanuse, kütusetüübi ja 2t tühimassi kombona just automaksu disaini arvestades Smile ) CO2 emissiooni Tesla ModelS-ga ning nende võrdlus andis üllatuse. Kui elektri tootmine on "täiesti roheline", siis 67Mm pärast on emissioonid võrdsed. Päris-elus ei tule aga kogu elekter tuulest ja päikesest ning ka paneelid-tuulikud plus nende infra ei teki lillelõhnast ja hiirepeerust. Kui elekter tekitab 100g/km heidet, on nn tasuvuspunkt ca 120Mm peal.
Rohepesu-skeptikuna ootasin tegelikult tulemust, mis räägiks 300Mm+ suurusjärgust - auto tootmine on ju väga ressursimahukas.
Muidugi jah - see vaade keskendub vaid ühele nn ressursile ning on ka muidu lihtsustatud. Ning paljude vanemate masinate roll ongi olla teine või kolmas auto ja need oma väikese läbisõiduga tekitavad ju kilomeetri- heidet vähe plus see võiks vaikimisi sisalduda kütuseaktsiisis. Nt mu nn talvepeeter sõidab vähe - ainult 4..5Mm aastas.

Samas keskmine masin elab valmimise järel vast ikka pikemalt, kui 120..170Mm ja ses vaates ei olegi elektriautode haipimine puhtalt piirtud vaadetel ja loosungitel põhinev.

Täna küsimusena üles kerkinud VW busside puhul analoogne küsimus - viidatud Euro6 diisel vs ID. Neil läheb ikka nullini jõudmiseks omajagu läbisõitu ehk tugev 170Mm.
Küsimus:

Tsitaat:Kui pika läbisõidu järel on CO2 emissioon võrdne neil kahel autol (uue puhul arvesta palun ka tootmis-komponenti): 2025a VW ID ja 2016a vw kombi, mille CO2 (NEDC) 159 (g/km)

...ja vastus:

Et leida, millise läbisõidu järel on 2025. aasta VW ID (elektriauto) ja 2016. aasta VW Kombi (diisel- või bensiiniauto) CO₂ heide võrreldav, tuleb arvestada järgmist:
  1. VW ID tootmise CO₂ heide: Elektriautode tootmine on keskmiselt suurema süsiniku jalajäljega, peamiselt aku tootmise tõttu. Näiteks on tüüpiline elektriauto tootmise heide ligikaudu 10 tonni CO₂ (sõltuvalt aku suurusest).
  2. 2016. aasta VW Kombi kasutamise heide: CO₂ heide põhineb tarbitaval kütusel. Kui NEDC näitab keskmist heitkogust 159 g/km, tekitab see iga sõidetud kilomeetri kohta vastava koguse CO₂.
  3. VW ID kasutamise heide: Elektriauto kasutamise CO₂ emissioon sõltub laadimiseks kasutatavast elektrist. Kui energia pärineb taastuvatest allikatest, on CO₂ heide sisuliselt null. Kui energia pärineb fossiilkütustest, on keskmine CO₂ emissioon elektrikasutuse kohta Euroopa energiamiksis ligikaudu 80–100 g/km.
Võrdlemise valem
Läbisõit, mille juures elektriauto (VW ID) ja VW Kombi kumulatiivne CO₂ heide on võrdsed:
Tootmise CO₂ ID+(CO₂ kasutuses ID×kilomeetrid)=CO₂ kasutuses Kombi×kilomeetrid\text{Tootmise CO₂ ID} + (\text{CO₂ kasutuses ID} \times \text{kilomeetrid}) = \text{CO₂ kasutuses Kombi} \times \text{kilomeetrid}Tootmise CO₂ ID+(CO₂ kasutuses ID×kilomeetrid)=CO₂ kasutuses Kombi×kilomeetrid
Oletused
  • VW ID tootmise CO₂ heide: 10 000 kg (10 tonni)
  • VW ID kasutamise heide: 100 g/km
  • VW Kombi kasutamise heide: 159 g/km
Arvutuskäik
Läbisõidu punkt, kus emissioonid võrdsustuvad:
10000+(100×km)=159×km10 000 + (100 \times \text{km}) = 159 \times \text{km}10000+(100×km)=159×km 10000=59×km10 000 = 59 \times \text{km}10000=59×km km=1000059≈169,5 km\text{km} = \frac{10 000}{59} \approx 169,5 \, \text{km}km=5910000≈169,5km
Tulemused
VW ID ja VW Kombi kumulatiivne CO₂ heide võrdsustub pärast ligikaudu 170 000 kilomeetri sõitmist.
Märkused:
  • Kui VW ID kasutab ainult taastuvenergiat, langeb kasutamise CO₂ heide nullini ja võrdluspunkt saavutatakse kiiremini.
  • Kui VW ID laadimiseks kasutatakse rohkem fossiilkütustel põhinevat elektrit, võib võrdluspunkt edasi lükkuda.
  • Tegelik tootmise CO₂ heide võib mudelist ja akust sõltuvalt varieeruda

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#2

Kui fossiilkütuse kaevandamine, transport, väärindamine ja jaemüük ka heitmerehnungisse sisse võtta (analoogselt elektrile), muutub rehkendus õige huvitavaksSmile
Vasta
#3

Küsimus: kas kuidagi on arvestatud ka naftatootmise, sellest bensiini/diisli tootmise ja selle tanklassejõudmise CO2 heidet?

Ja kuna vingumata mitte kuidagi ei saa, siis miks kasutad läbisegi arusaamatut pikkusühikut "megameeter" ja tavapärast kilomeetrit?
Vasta
#4

(Eile, 14:42 PM)Peeter2 Kirjutas:  Ja kuna vingumata mitte kuidagi ei saa, siis miks kasutad läbisegi arusaamatut pikkusühikut "megameeter" ja tavapärast kilomeetrit?

Mille poolest on SI eesliited kilo, mega, giga vms teineteisest erinevad? Sisult ja funktsioonilt samad. Filoloog peab võib-olla esimesel korral kusagilt uurima, tehnikainimesele aga ühetaolised hunniku nullide asendajad.
Kui nullid imponeerivad ja puhtad SI ühikud on hingelähedased (ning loetavus mitte), siis oleks ju lausa õige läbisõitu meetrites kirjeldada. Või kui harjumuspärasus on oluline, siis mõõta kõvaketaste suuruseid tänaseni megabaitides (mis enamasti rahus ka tänapäeval failide puhul sobib ja kasutatakse)? Ei mingeid "segadusttekitavaid" kilosid, megasid või gigasid. Või vähemasti ketta- ja failisuurused mõlemad megabaitides Big Grin
Või raadiosageduste puhul kõik vanakooli kHz-des. Mitte "2,4GHz Wifi" ja "raadio sagedusel 100,7MHz FM" vaid hoopis "2 400 000kHz Wifi" ja "raadio sagedusel 100 700kHz FM"?

kütuse tootmis- ja tarneprotsessi puudumine paistab aga ülal kenasti välja. Kui juturobotilt juurde küsida ja vastust uskuda, siis see lisab fossiilipõletaja saastele ca kolmandiku (ca 0,7kg komponent 2,6kg tervikus vs algselt arvestatud 2,6-0,7=1,9{kg}) ja sisuliselt vähendab elektriauto nn tasuvuspiiri sellesama kolmandiku võrra. Eeldame, et elektritaristu eksisteerib as is elektriautodest sõltumatult:

Tsitaat:
ChatGPT

Teie ütlesite:
Kui suur on keskmine CO2 jalajälg 1l diiselkütuse bensiinijaama jõudmiseks?
ChatGPT ütles:
ChatGPT
Keskmine CO2 jalajälg 1 liitri diiselkütuse jõudmiseks bensiinijaama sõltub mitmest tegurist, näiteks tootmisprotsessidest, transpordiviisist ja vahemaadest. Siiski saame anda ligikaudse hinnangu.
1. Naftaekstraktsioon ja rafineerimine
Naftaekstraktsioon ja selle rafineerimine diiselkütuseks tekitavad umbes 0,5–0,6 kg CO2 ekvivalenti liitri kohta.
2. Transpordilogistika
Diiselkütuse transport rafineerimistehasest bensiinijaama lisab umbes 0,1–0,2 kg CO2 ekvivalenti liitri kohta, sõltuvalt vahemaast ja transpordiviisist (veokid, laevad jne).
3. Koguarv
Seega diiselkütuse jõudmine bensiinijaama tekitab keskmiselt umbes 0,6–0,8 kg CO2 ekvivalenti ühe liitri kohta.

Tähele tuleb panna, et see jalajälg ei sisalda CO2 heitmeid, mis tekivad kütuse põletamisel sõiduki mootoris. Selleks, et arvestada kogu elutsükli heitmeid, tuleks lisada veel põletamisel tekkivad heitmed, mis on umbes 2,6 kg CO2 ekvivalenti liitri kohta.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#5

Esimene mõte seda "Mm" nähes on et mis asi see nüüd on. Harjumatu ja mõttetu. Keegi ei kasuta seda. Ja teine, et kas see on nüüd kuidagi coolim või mis. Kirjuta "km" ja kõik arusaadav. Internet ei saa täis kui mõned nullid rohkem kirjutatakse. 
Ja pealegi ei meeldi mulle ka väljend "talvepeeter" Big Grin
Vasta
#6

See on ju ammu teada tõsiasi, et fossiilkütustest toodetud elektrienergia jõul liikuv elektriauto on üldplaanis keskkonda saastavam kui fossiilkütuse jõul liikuv sisepõlemismootoriga samaväärne auto. Selleks, et elektriauto oleks keskkonda vähem saastavam, tuleb valdav enamus tarbitavast elektrienergiast toota taastuvatest energiaallikatest ja/või tuumkütusest. Eestis kättesaadavad taastuvad energiaallikad ei kata siinset tarbimisvajadust, eriti veel siis kui pole piisavalt tuult või päikest. See tähendab, et ainuke mõistlik lahendus oleks ehitada tuumajaam, mis lahendaks saastamise, kõrge elektrihinna ja elektrienergia julgeoleku küsimused (Venemaa Föderatsiooni relvajõud pole ühtegi tuumajaama Ukrainas hävitanud, kuigi neil on see võimekus olemas). Baltimaad tervikuna vajaksid ühte suurt tuumajaama Lätis, misläbi tuleks elektrienergia omahind odavam kui ehitada kolm väiksemat tuumajaama, üks igasse riiki. Kui Eesti riik ja Euroopa Liit tervikuna suunavad rahvast jõuliselt sisepõlemismootoriga autode kasutamiselt elektriautode kasutamisele, siis miks ei lahendata probleemi tervikuna, kaasates probleemilahendusse ka vähemsaastavama elektrienergia tootmisvõimekuse väljaarendamine?
Ükski tuumajaam ei ehita end ise, selleks kulub vähemalt kümme aastat. Mida me pärast Estlink-2 lõhkumist enam ootame? Kas juhtivpoliitikutel Baltimaades pole piisavalt mune, et suuri otsuseid vastu võtta? Mida kauem tegevusetult istuda, seda kõrgemaks elektrienergia hind läheb, sest elektrienergia tarbimise mahu vajadus ajas kasvab, peamiselt elektriautode kasutuselevõtu tõttu.
Teiseks, riik peaks keelama elektriküttel (sh soojuspump), tahkel kütusel köetavad küttelahendused ära kortermajades, kes on liitunud kaugkütte võrguga või see võimekus on mõistlike investeeringute läbi olemas (näiteks kaugküttevõrgu magistraal asub kortermajast kuni saja meetri kaugusel). Sama lugu on kortermajades sooja tarbevee (kraanivee) soojendamisega. 2018. aastal üritasin ühes Saare maakonnas asuvas kortermajas kaotada ära elektriboilerid, sest külmaveepüstakute vahetus ootas nagunii ees. Pooled korteriühistu liikmed, esimees kaasaarvatud, olid vastu ja minu poolt tehtud tasuvusarvutust ei tahtnud ükski vastane näha. Tol ajal oli Aktsiaselts Kuressaare Soojus poolt pakutava MWh hind ca 2,5 korda odavam kui elektrienergia hind koos võrgu- ja muude tasudega, tasuvusaeg oleks olnud ca 10 aastat. Tänasel päeval soojendatakse selles 18 korteriga kortermajas jätkuvalt sooja vett elektriboileritega ja tänu sellistele kortermajadele elektrienergia hind Eestis nii kõrge osaliselt ongi. Kui kohalik inimene siinkandis on nii rumal, siis peaks riik jõuliselt asjasse sekkuma.

Robotniidukite müük, paigaldus ja sõltumatu tehniline know-how: https://herizon.ee
Vasta
#7

(11 tundi tagasi)hendrik Kirjutas:  ... riik peaks keelama elektriküttel (sh soojuspump) ... köetavad küttelahendused ära kortermajades, kes on liitunud kaugkütte võrguga või see võimekus on mõistlike investeeringute läbi olemas (näiteks kaugküttevõrgu magistraal asub kortermajast kuni saja meetri kaugusel). 
...
Tol ajal oli Aktsiaselts Kuressaare Soojus poolt pakutava MWh hind ca 2,5 korda odavam kui elektrienergia hind koos võrgu- ja muude tasudega

100m kaugkütte torustikku maksab  ... ma kujutan ette Cool  ... rohkem kui maasoojuspump.
Ja kui otseelektrikütte asemel kasutada õhksoojuspumpa, siis on "Kuressaare Soojuse" äriplaan endiselt hukas.
Vasta
#8

(11 tundi tagasi)hendrik Kirjutas:  ...ainuke mõistlik lahendus oleks ehitada tuumajaam, mis lahendaks saastamise, kõrge elektrihinna ja elektrienergia julgeoleku küsimused...
Igaks juhuks peaks siin siiski välja tooma, et  vastava väite juures peame juurde arvestama asjaolu, et tuumajaama jaoks vajalikku kütust peame siiski sisse ostma välisriikidest, kas ja kui kauaks ning millised neist meie parimad sõbrad on näitab vast ainult aeg. Taastuvenergia tootmine ja salvestamine oleks muidugi kallim ja ebamugavam, aga võimaldaks säilitada rohkem (energia)julgeoleku otsustusvõimet ja sõltumatust tuumkütuse tootjariikide poliitika(te)st.

Julges pakkuda, et olukord on suht 50:50, et kumb tee õigeks osutub, aga seda näitab ainult tulevik ja kuhu poole (kogu)maailma energiapoliitika lähikümnenditel kokkuvõttes suundub. Mõistlik oleks panustada mõlemasse suunda lootuses, et nende mõlema jaoks samaagselt jätkusuutlikke finantse jätkuks seniks kuni "tõde" selgub.
Vasta
#9

hendrik - Sa ei tööta tunnis kaasa ja pajatad oma hirmpika loosung-traktaadiga tegelikkusele vastupidist ning palju teemaga mitteseonduvast. Juturoboti poolt lahkelt 80..100g/km CO2 emissioon elektrikal võtab kenasti elektri segatootmise arvesse. Eestis toodetud elektrist oli juba 2023a üle poole nn roheline ja mulle paistab, et 2024 lendab üle 60%. Oleme küll importöör, aga põhjapoolt tuleb roheline.
Roheline on odav ja pigem laetakse odava ehk rohelisega, sest laadimine on suures osas juhitav tarbimine. Ehk siis elektriauto tarbitav roheenergia osakaal on suurem, kui terviktarbimise rohelise osakaal.
Majade kütmistest ärme aga siin teemas küll rääkima hakka ning soojatrasse ärme ehita.
Tuumajaamu ärme kah ehita, kuigi nt ma olen vast Fermi nn solidaarsus-aktsionärina teemas veidi rohkem kodus, kui "tänaval lippudega vehkijad".

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: aavu, 11 külali(st)ne