[v6sa]

 

Soovin treipinki tõsta ühest garaazist teise, vahemaa ca 20m.
Treipink ei läheks kühvilsse vaid torppidega tõste mehhanismi külge. Naabrimehel russ olemas, millel kunkopp peal.
...

Kui see "kunkopp" on venelaste enda PKU-0,8, siis ei ole mõistlik jah. Kui see on midagi kangemat, siis võib õnnestuda. Eeldusel, et pink tõstetakse "põrandalt põrandale"  ja troppide kinnitamiseks koparaamile leitakse kindel koht aisade otstele. Võimalikult läheale traktorile, et vähendada vajalikku jõudu. Ning eduka liigutamise eelduseks on vastukaalu vähemalt 700 kilo taga ja AJUDEGA juht sangas. Vähimgi rapsimine lõhub masina, on piiripealne koormus.

Pigem tasub leida suurem traktor/teleskooplaadur/tagarippsüsteemile kahvlid, on ohutum.

[Telc]

1,5T ja 20m kontekstis mõtleksin pigem vineertahvlite ja rokla peale.

[vanaain]

Pingile pikku torud poltidega alla (nt.89) ja torude peal tõmmta-lükata kuhu vaja.Kui muidugi laius-kõrgus ei piira,siis merlod ja taolised mugavamad.

[Marko]

Pingile pikku torud poltidega alla (nt.89) ja torude peal tõmmta-lükata kuhu vaja.Kui muidugi laius-kõrgus ei piira,siis merlod ja taolised mugavamad.

Ajutise ühekordse kelgu ehitamine ja korralik fikseerimine on kuldaväärt soovitus! Praegu on veel lund ka raja tegemiseks.
Mõistan loomulikult küsija soovi noka otsa ja punuma - teemal, aga naabri traktori remont on kelgu ehitamisest veel kümneid kordi kallim.

[Kult]

Tellid lähima upitaja, tuleb tõstab 10 minutiga ära, maksad umbes 50 euri ja rohkem ei pea mõtlema sellele. Paned tropid/tõsteabivahendid varem valmis.

[olli]

Tagakahvlid on tänuväärt lisa sellises mõõdus traktori jaoks ja sedasorti tööde jaoks. Pildil russiga samas kaalukategoorias masin. Samamoodi ca 1,5 tonnine pink ja esilaaduriga ei julenud võtta. Pingile sai kangiga prussid alla aidatud, roklaga uksele lähemale sõidutatud ja seejärel traktori kahvlitega alla sõidetud. Pildistatud vahepeatuse hetkel, poolel teel sihtpunkti.

   

[muska71]

Mina oma 1,5t pingi kolisin põkaga ära.Taga kühvel ja pingi ots kühvlisse ja taha algul torud alla,et vanast ruumist üldse välja saada ja õues juba rokla alla ja nii tõmbasin pea 5m ja siis suuna muutus ja tagurpidi lükasin uude garaazi.Edukalt toimib ka roklada ja taha torud piki treipinki alla ja tuleb ja läheb või plaat.Uues garaazis ühest garaazi otsast teise ehk 10m sõitu panin pingile servi 75x50 prussid alla ja rokla rihtisin keskele ja nii roklaga teisaldasin üksi.no hästi liikuda ei tahtnud,aga raudkangiga lükkasin kangutasin ja läks.

[muska71]

Selliseks pingi transaks teeksin mina nt servi5x10 prussit pingile raami alla,tõmbas veoka koormarihmadega pingi raami külge kinni ja jämedamad ümartorud või palgid pingile alla ja kui veniv puksiirköis majapiamises siis tõmbab seda kupatust isegi sõiduauto...

[arvok]

Kummalt poolt see murunud on?mootori poolelt või teiselt poolt?Mina keevitaks endiselt tuimalt kokku,aga kui sa kahtled siis varjant ju ka tearsest õhuke seib lisaks teha ja keevitad tüki paika ja siledaks väljast ja seib tugevduseks keevitusega rihmaratta külge ja siis ei lähe see küll mitte kuhugi...Ma kodus igasugu imenippe välja mõelnud remonttöödel.
Aga igaüks otsustab ise kui keerukaks ta oma elu teeb.

Lasin spetsialistil selle tüki TIG aparaadiga kinni siristada. Ei mäleta, mis varrast ta kasutas. Ütles, et sellel malmi struktuuril ei ole häda midagi.        

Pärast lihvisin sisekülje siledaks ja välispinda ilusamaks.
   

See rihmaseib asub katte all. Kui tükk minema lendab ei kujuta ohtu.
Tänud kaasamõtlejatele .

[Envir]

Vabandan, aga pahatahtliku ja noriva iseloomu tõttu tundub mulle, et keevitamata jätmine oleks võibolla targem olnud, sest tehniliselt toimivat lahendust siit ei tulnud.

Otseselt keevitamine (tule tegemine) ise on suht väike asi. Jääb mulje, et tükk ei asetu ebapiisava eeltöö tõttu täpselt kohale ning seega rihmale tuge ikkagi ei anna. Teiseks kas puuduliku soojusrežiimi või vale täitematerjali tõttu on keevis praod sisse võtnud. Tõenäoliselt tükk minema küll ei lenda, aga originaalis oli tasakaalustamiseks just tüki kohalt metalli välja puuritud. Nüüd on sinna samasse materjali juurde sulatatud. Küsimus pole kas vaid kui palju vibrama hakkab? 


Sõltub kasutatud varda materjalist, aga võib eeldada, et keevis on väga kõva ning peale lihvimise seal midagi muud peale ei hakka.  Kui vibra on talutav, siis edu töös. Kui vibra on liiga suur, siis tuleks uus rihmaratas vaadata.

[Walter]

Rihmaratas tuleks treipinki panna ning keeviskoht üle treida.

[tõnn]

Kui tasakaalustamise suhtes võrrelda kui palju selle tüki murdmisel tasakaal paigast läks ja kui palju keevitamisega materjali juurde tuli siis mina julgen väita, et kindlasti liikus asi paremuse poole.

Kas see ka oluline muutus oli? 
Ei usu, et nüüd tekiks selline vibratsioon mis ei võimalda tööd teha.

Kas see keevitamise ebatäpsus hakkab rihma kulutama?
Võibolla tõesti, 10 aasta asemel kestab nüüd üks rihmadest 7 aastat.

Seal jooksevad 3 ühesugust rihma kõrvuti.
Kuna tegu on kiilrihmadega siis vastavalt sellele kui sügaval on rihm oma soones, erineb ka rihma kiirus teiste rihmade suhtes. Mõni libiseb, mõni krigiseb.
Rihmad pole nagunii tasakaalustatud.

Pöördeid pole ka 10000rpm, et see tasakaal rolli mängiks.

Ei ole mõtet asja liiga keeruliseks ajada.

[muska71]

No palun ärge nüüd üle ka mõelge lihtsat asja,olen sama tralli läbi teinud ja mina panin terastüki ja 1400rpm pole küll mingit vibra mitte kuskil,ka 3 rihma veavad.Kuna tundub,et sama murdunud tükk tagasi keevitatud siis vast piisab relaga ülle lihvida,enda oma treisin üle ja treimisel ei irdunud midagi...

[hulgus]

Teadaolevalt on paljud lp.ksf kokku puutunud puidu töötlemisega, ehk oskab keegi tuvastada millisele pingile võiks sobida need koonusele (M2?) kinnituvad terad/freesid.
Koonus muidu tavaline, aga vaid ühel neist sabas lapik ots, mis peaks hoidma pea ja terad paigal. Kinnitused kaht masti teradele. lapik tera poltidega, kuid ilma kiiluta (höövli kiil liist), teised 10mm tsangile nagu tavalisel ülafreesil, kuid tera ise tsentri suhtes nihkes, mõned mm, vastasküljel poltidega tasakaalustamine.
Arvati, et tegu nelikanthöövli vms pingiga, aga kinnitusi vaadates, ei julgeks neid küll ~ 10k rpm keerutada, eriti lapikut, sest lõikepinnal vaba osa mitu cm, mis eksimuse korral... :(
Kirjad peal WW ja mõnedel mõõdud tollides.

[v126]

Keegi viitsis pidursüsteemis survet mõõta.
https://www.youtube.com/shorts/QepyoEHXvAE

[arvok]

Vabandan, aga pahatahtliku ja noriva iseloomu tõttu tundub mulle, et keevitamata jätmine oleks võibolla targem olnud, sest tehniliselt toimivat lahendust siit ei tulnud.

Otseselt keevitamine (tule tegemine) ise on suht väike asi. Jääb mulje, et tükk ei asetu ebapiisava eeltöö tõttu täpselt kohale ning seega rihmale tuge ikkagi ei anna. Teiseks kas puuduliku soojusrežiimi või vale täitematerjali tõttu on keevis praod sisse võtnud. Tõenäoliselt tükk minema küll ei lenda, aga originaalis oli tasakaalustamiseks just tüki kohalt metalli välja puuritud. Nüüd on sinna samasse materjali juurde sulatatud. Küsimus pole kas vaid kui palju vibrama hakab.

Peab nentima jah, et keevitatav tükk oleks pidanud paremini kohale asetuma. Sai küll pitskruviga fikseeritud, aga oleks pidanud rohkem sisemise serva asetust ka jälgima. Välimine serv oli küll korralikult paigas.
See fotol nähtav pisike pragu on ainult pindmine.

Keevitaja ütles , et seda täitematerjali läks mõni gramm eks ole näha kui palju vibrama hakkab.
Kui treipingil tagurpidi pakid saavad millalgi üle treitud eks siis võib seda rihmaseibi ka pingis üle lasta.
Praegu proovin niisama ära. Sellel võllil on põõrded kusagil 1250 p/min, joonkiirus minu arvestuse järgi 35 m/s.

Selle katkise koha sisemine serv on täiesti sile. Mina küll ei näe mingit ohtu rihmale.
   

[muska71]

Kui veell pisut selle keevituse kohalt nokkida tahta siis vana tükki tagasi keevitades oleksin mina kui keevituskursuse läbinud isik tükil servad faasinud ja vaasi korraliku vooluga täis keevitanud.Läbikeevituseks on see oluline asi.ja kui enda seibi reanimeerisin siis oli ka faasiga keevitus.

[stretch]

Sellel võllil on põõrded kusagil 1250 p/min, joonkiirus minu arvestuse järgi 35 m/s.

Nende numbrite järgi on seibi läbimõõt 53,5 cm. Pildilt tunduks nagu väiksem?

[Envir]

Kui veell pisut selle keevituse kohalt nokkida tahta siis vana tükki tagasi keevitades oleksin mina kui keevituskursuse läbinud isik tükil servad faasinud ja vaasi korraliku vooluga täis keevitanud.Läbikeevituseks on see oluline asi.ja kui enda seibi reanimeerisin siis oli ka faasiga keevitus.

Ega selle seibi parandamisega on tükk jebi. Välja rebitud tüki kohale asetamiseks tuleb segavad nukid maha lihvida jah. Aga faasimist peab oskama teha, faasi serv ei tohi liiga õhuke ka jääda. See kõik on kogemuse küsimus, millise ettesoojendamise, millise voolu, täitematerjali ja faasi sügavusega teha.

Kui üldse, siis ise punktiks peale faasimist tüki ettevaatlikult kohale ja püüaks kella ning koputamisega võimalikult hea asendi leida. Kui asend olemas, siis prooviks punktidega  jätkata ja vahepeal pinnida. Punktide vahel peab pausi pidama ning soojendama, tagamaks võimalikult ühtlast temperatuuri, et pragusid sisse ei võtaks. 

Kui nüüd keevise tilkasid tuli teiselt poolt läbi, tuleb need maha lihvida, ma ei tea kui hästi nad treimisele alluvad. Malm on ju pehme, aga keevis kõva. Üle treimine on keeruline, sest kõik kolm soont peavad ju ühesugused ja õiges mõõdus olema. Ei ole nii, et trein ühte seina ainult. 

Üldiselt palju jebi ja tulemus võib kogu vaevast hoolimata ikkagi tuksi minna. Olen ise võib öelda nädalaid kulutanud seesuguste jamadega, äkki isegi targemaks saanud, kuigi ei tea, mida selle tarkusega peale hakata. Lõpuks oli ikka õigus nendel, kes poest lihtsalt uue asja ostsid. Niisugune juramine tasub vaid väga harvadel juhtudel ennast ära.

[muska71]

Kui veell pisut selle keevituse kohalt nokkida tahta siis vana tükki tagasi keevitades oleksin mina kui keevituskursuse läbinud isik tükil servad faasinud ja vaasi korraliku vooluga täis keevitanud.Läbikeevituseks on see oluline asi.ja kui enda seibi reanimeerisin siis oli ka faasiga keevitus.

Kui nüüd keevise tilkasid tuli teiselt poolt läbi, tuleb need maha lihvida, ma ei tea kui hästi nad treimisele alluvad. Malm on ju pehme, aga keevis kõva. Üle treimine on keeruline, sest kõik kolm soont peavad ju ühesugused ja õiges mõõdus olema. Ei ole nii, et trein ühte seina ainult. 

Need nn tilgad tegelikult ju peavadki läbi tulema ja juur on selle asja nimi ja ilma juureta on keevitus porno...koolis õpetaja juurt nõudiski.Kui ma enda rihmaseibi praavitasin siis teadlikult keevitasin malmi külge tavaterasest ja paksema tüki.Peale keevitust seib treipinki ja lased keevitatud tüki teraga üle senii kui tera juba grammi jagu ka rihmaseibi juba võtab ja ongi sisemine külg sile  ja kõik sooned sama laiad endiselt.See mõni sotti peenem soon ei muuda paraku midagi.