[Marko]

KSF speedsta kirjutas:
Elukoha järgi linnavurle, sissekirjutuse järgi mitte. Metsa ega võsa pilte panema ei hakka, aga ikka ja jälle tuleb tegeleda jäätmekäitlusega. Keegi oli oma täispuidust saepuruplaat kapi ilusasti minule tassinud, jääklassidki veel külge jäetud. Raske on mõista inimeste peas toimuvat.
________________________________

Sellise ukse saab vabalt jäätmejaama anda. Klaas tuleb klaasikasti kohal välja võtta või lüüa, puit läeb puidukasti. Lihtsam muidugi on tee äärde visata. Karistust ju ei järgne.

[13piisab]

Marko asus metsateemas prügi sorteerima. Pole päris õige koht ja ei õnnestunud see sorteerimine kah kohe üldse: saepuruplaat ei ole puit. See on ehituspraht.
Klaasi eraldi käitlemine just rahasäästu ei anna. Eks antud mõneerurose säästu tekitamine on niikuinii peakujus ja mitte rahakotis kinni.

[MeelisV]

Niisama märkuseks, et töödeldud puit Jõelähtme prügilas just nädalavahetusel maksisnu. 0.1 eur/kg.
Jah ainult 10 senti kilo. Ehk selline 20 kg lugu maksaks u. paar euri tõesti.
Viisin ise u. tonni ja maksin u. 100.

Ei mõista jah neid viskan metsa inimesi.
Kõige arusaamatum on, et see sama tee mis läheb prügilasse on hunnikutega palistatud.

Positiivne on see et seal platsil nädalavahetusel elu käis. Pidevalt toodi juurde. Ei lähe kõik ahju, auku, metsa alla vms.

[tõnn]

See ongi uue jäätmeseaduse tulemus, kus ei või olla eri jäätmeliikide sõidujagamis teenust.
Ehk sa ei või panna ühte konteinerisse mööblit ja pakendeid.
Mis siis, et hiljem lähevad kokku ja ühte mäkke või katlasse.
Igat jäätmeliiki tuleb transportida eraldi ja lihtsam ongi see neandertaali kombel metsa visata.
Õnneks visati tee äärde, mõni geenius viskab prahi kottidega kraavi või vette kuhugi kus see rõõmsalt laiali läheb.
Palju toredaid inimesi.

[taavi]

Mis siis, et hiljem lähevad kokku ja ühte mäkke või katlasse.

mis jutt  1998 oli nii, nüüd on asjad ikka teised, sorteeritakse plastikud ka ei tüübiks ja kõik on eraldi algus uutele asjadele. kuskile mäkke ei kanna neid keegi.

Aga seda just sellises mahus, kuidas on odavam sorteerida. Kui kallad vana värvi banaanikoorte peale ja viskad selle löga pampersite peale mis asuvad vana maja naelu täis laudise peal, siis jah läheb vist põletamisse, aga kui hoiad eraldi, siis midagi töödeldakse ringi, mingitest asjadest saavad uued kiad ja mingid asjad saavad kompostiks. https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3..._sortimine

[Sm.Samajev]

Prügistamise üle ei maksa imestada, vanad kombed on visad kaduma   Eriti kui noorem põlvkond on seda oma eelkäijatelt õppinud.
Teine faktor on ka jäätmete utiliseerimine maksab ja mõnele ei mahu see pähe, et ladustamine ja ümber töötlemine pole tasuta hea tegevus. 

Selline metsa alla viimine on küll saatanast.

[ivo86]

Prügistamise üle ei maksa imestada, vanad kombed on visad kaduma   Eriti kui noorem põlvkond on seda oma eelkäijatelt õppinud.
Teine faktor on ka jäätmete utiliseerimine maksab ja mõnele ei mahu see pähe, et ladustamine ja ümber töötlemine pole tasuta hea tegevus. 

Selline metsa alla viimine on küll saatanast.

Parajalt skeemitamist on nende jäätmetega ka - reeglid võivad olla erinevad ühe maakonna/linna piires ja vastuvõtjad on ka erinevad.

Toon näiteid enda kogemustest
1) Autorehve saab ära anda teatud koguses tasuta. Tellid tsiklirehvi, vahetad ise ära ja hui seda ära siis saad anda. Reegel on reegel ja nemad tsikli oma vastu ei võta. No mis seal vahet on? Oleks võinud oma seadused ja reeglid kohe nii teha siis, et neid saaks samma kohta ära anda korraga. Eesmärk on ju kokku koguda.
2)Mõnda aega tagasi oli mööbli ära andmine tasuta. Ehitusjäätmed aga mitte. Lasin siis akutrelliga paar utiilset vineeri paari kruviga kokku ja ütlesin jäätmejaamas, et see on kellegi isetehtud laud, mis mulle nüüd ette jäi. Sobis, võeti tasuta. Aga kästi lahti kruvida või laiali peksta, et konteinerisse mahuks. JOKK.
3)Maakodust ühele poole 20 km kaugusel linnas asub 2 jäätmejaama. Mujal pole käinudki. 20km teisele poole on aga üks väiksem. Vaja oli ära viia vana aknaklaasi. Juhuslikult sain teada, et sinna teise viies on klaas tasuta. Hoidsin ikka hea mitusada euri kokku. 40 km vahega on ühes kohas klaas tausta ja teises kohas läheb ehitusjäätmesega segamini. Eraldi ei koguta. Loogiline?

Ja kui teise linna satud, et emakodust aidata midagi ära viia vms, kõik reeglid on teistmoodi. Mõnes kohas saab isegi eterniiti tasuta ära anda. Mõnes kohas saab odavalt. Mõnes kohas tavainimene ei jõuagi seda nalja kinni maksta.

Jne, jne,

Paras skeemitamine on, aga mis teha, kui rahakott puuga seljas pole.

[Marko]

 ei õnnestunud see sorteerimine kah kohe üldse: saepuruplaat ei ole puit. See on ehituspraht.

Olen oma silmaga näind kui platsihaldur sundis inimest klaasi klaasi- ja puidu puidukonteinerisse panema sarnase juhtumi korral. Võimalik küll, et mõni euro vahetas ka omanikku.

[tõnn]

Kui veel Püssis töötas saepuruplaadi tehas siis Uikala prügilas võeti sümboolse summa eest kõike vastu mis nägi välja puidu moodi.
Ühte konteinerisse läksid nii õunapuu notid, mööbli tükid ja maja soojustuseks kasutatud saepuru.

[muska71]

Sortimine on küll lihtne,aga kuna jäätmejaamas enam pakenditki ilma idioodi kaardita anda ei saa siis ega ei vii ka rohkem....

nagu meeiast kuuleb läheb nagunii enamus sorditu pakendit katlasse,aga mis imestada pakend annab ju kenasti sooja...

Cornimeti lehel torkas silma uus teenus,et lammutusprahi eest vist ka makstakse juba?

[ivo86]

Sortimine on küll lihtne,aga kuna jäätmejaamas enam pakenditki ilma idioodi kaardita anda ei saa siis ega ei vii ka rohkem....

nagu meeiast kuuleb läheb nagunii enamus sorditu pakendit katlasse,aga mis imestada pakend annab ju kenasti sooja...

Cornimeti lehel torkas silma uus teenus,et lammutusprahi eest vist ka makstakse juba?

Lammutusprahi ära andmise eest pead ikka peale maksma.
Mitte ei maksta sulle.

[ronny25]

Prügistamise üle ei maksa imestada, vanad kombed on visad kaduma   Eriti kui noorem põlvkond on seda oma eelkäijatelt õppinud.
Teine faktor on ka jäätmete utiliseerimine maksab ja mõnele ei mahu see pähe, et ladustamine ja ümber töötlemine pole tasuta hea tegevus. 

Selline metsa alla viimine on küll saatanast.

Parajalt skeemitamist on nende jäätmetega ka - reeglid võivad olla erinevad ühe maakonna/linna piires ja vastuvõtjad on ka erinevad.

Toon näiteid enda kogemustest
1) Autorehve saab ära anda teatud koguses tasuta. Tellid tsiklirehvi, vahetad ise ära ja hui seda ära siis saad anda. Reegel on reegel ja nemad tsikli oma vastu ei võta. No mis seal vahet on? Oleks võinud oma seadused ja reeglid kohe nii teha siis, et neid saaks samma kohta ära anda korraga. Eesmärk on ju kokku koguda.
2)Mõnda aega tagasi oli mööbli ära andmine tasuta. Ehitusjäätmed aga mitte. Lasin siis akutrelliga paar utiilset vineeri paari kruviga kokku ja ütlesin jäätmejaamas, et see on kellegi isetehtud laud, mis mulle nüüd ette jäi. Sobis, võeti tasuta. Aga kästi lahti kruvida või laiali peksta, et konteinerisse mahuks. JOKK.
3)Maakodust ühele poole 20 km kaugusel linnas asub 2 jäätmejaama. Mujal pole käinudki. 20km teisele poole on aga üks väiksem. Vaja oli ära viia vana aknaklaasi. Juhuslikult sain teada, et sinna teise viies on klaas tasuta. Hoidsin ikka hea mitusada euri kokku. 40 km vahega on ühes kohas klaas tausta ja teises kohas läheb ehitusjäätmesega segamini. Eraldi ei koguta. Loogiline?

Ja kui teise linna satud, et emakodust aidata midagi ära viia vms, kõik reeglid on teistmoodi. Mõnes kohas saab isegi eterniiti tasuta ära anda. Mõnes kohas saab odavalt. Mõnes kohas tavainimene ei jõuagi seda nalja kinni maksta.

Jne, jne,

Paras skeemitamine on, aga mis teha, kui rahakott puuga seljas pole.

Suurema koguse rehvide ära andmiseks teed Rehviringlusele avalduse ja viid kõik ära. Ma üks aasta viisin 220 tk.
Kuhu ja kuidas, leiad rehviringluse kodulehelt

[wagoneer]

See ülal mainitud lahendus toimib kenasti. Rehviringluse lehel kõik kirjas ja kõik vast leiavad endale lähima punkti kuhu toimetada rehvid.  Ei pea absoluutselt skeemitama ja veel hullem kusagile metsavahele neid poetama.

[Sm.Samajev]

Mina olen rehviringluse abiga kõigist, üleliigsetest vanarehvidest lahti saanud. Paljude jaoks aga ühe paberi vormistamine on väga raske ettevõtmine kuigi see rahaliselt midagi ei maksa. 
Veljega rehvid on jätkuvalt probleem iga jäätmejaam neid vastu ei võta. Samas on mõnes kohas seltskond, kes neid kokku korjab ja ise kodus lammutab eraldades metalli ja mitte metallsed osad. 

Vähemalt on jäätmete kohapealt asi parem kui 20 aastat tagasi. Jäätmejaamade tulek on olnud väga tervitatav. Tõsi mõnes kohas on ehk liiga pedantsed töötajad ja piirangud palju sa midagi viia võid, viimase on kehtestanud KOV. 

Metsa alla ja teede äärde sodi viijaid ikka jagub ja päris ära need ei kao. Siiski asi pole enam nii silma torkav kui varem.

[muska71]

Talvel viisin korraliku koorma ääsmäele ja seal angaaris on olemas sõiduauto rehvipink.Kuni 8 rehvi saab viia korraga ka paberivabalt ja ega minu koorma pabergi suurt ei huvitanud neid.

[isandpauk]

Tallinnas saab kohalik elanik ära anda kuni 8 rehvi tasuta päevas.
Kui maal käisin, siis tulin iga kord 16 rehvi koormas ja järgmine päev sai tasuta üle antud (kahekesi).
u. 7 koormat ja saigi kõik vanad pastlad hoovilt minema. mootorratta rehvid nende hulgas.
Veoka ja sõiduauto velgedel rehve saab viia kuusakoski tasuta, mistõttu nende eraldamisele pole mõtet energiat kulutada.
Üldiselt saab jäätmejaamadega täitsa rahule jääda, kuid mõned tüütud muudatused on neil seal:
Kui varem võeti kive ja täiteks sobivat pinnast vastu tasuta, siis nüüd tahetakse raha.
Kui vähegi paistab, et tegu auto detailiga, siis saadetakse Jõelähtmele. Näiteks tahtsin vabaneda mõnest auto istmest ja plastikjupist ja olin nõus maksma pehme mööbli/ehitusjäätmete hinnakirja järgi. vastus oli EI. Neil ei pidavat olema auto detailide jaoks piisavalt ruumi.
Ütlesin neile siis, et "okei, ma siis viin need asjad metsa" ja sõitsin jõelähtmele: tund-poolteist ajakulu, 50km sõitu ja äraandmine 10 eur!
Stanged läksid ehitusjäätmesse, ülejäänud plastik plastiku konteinerisse ja istmed pehmesse mööblisse - nii juhatati ja nii ise tõstsin.
Kui nii raskeks tehakse asjade äraandmine jäätmejaamas, siis pole ime, et prügi vedeleb metsas, igasugu linnamaast rääkimata.

[Marko]

Stanged läksid ehitusjäätmesse, ülejäänud plastik plastiku konteinerisse ja istmed pehmesse mööblisse - nii juhatati ja nii ise tõstsin.

Täpselt sama asi oli ka teema tekkimise põhjuseks - kapiuks ei ole puit....
Tegelikult on küll kui hoolega uurida 
Sisuliselt käib see ilmaasjata jooksutamine halduskiusu teema alla. Asjad saavad lõpuks samas kastis kokku, aga ametnik on saanud tähtis olla ja inimene ringi sõita ja pabereid täita.

[13piisab]

Täpselt sama asi oli ka teema tekkimise põhjuseks - kapiuks ei ole puit....
Tegelikult on küll kui hoolega uurida 
Sisuliselt käib see ilmaasjata jooksutamine halduskiusu teema alla. Asjad saavad lõpuks samas kastis kokku, aga ametnik on saanud tähtis olla ja inimene ringi sõita ja pabereid täita.

täpsusta palun, kust Sa "hoolega uurides" leiad, et puitlaastplaat on puit? Ma väidan, et väiksemates jaamades on see ehituspraht ning suuremates ehitusprahiga suht sama loovutusghinnaga "töödeldud puit".

Ja mis ametnikku Sa täpselt kirud? Kas seda, kes kirjutas jaama opereerimishanke ja-või KOV poolt subsideeritud sortimendi nimistu ja tingimused? Ning mis jaamade praktikal põhineb väide, et töötlemata puit kas ehitusprahi või töödeldud puiduga kokku pannakse?
Mu meelest on jäätmejaamade majandus väga ilusa kondikavaga toimuv avaliku ja erasektori koostöö, kus osa, aga mitte kõik kulu läheb maksumaksjale ning kus operaatori äriplaanis sisalduvad ka igati loogilised lisateenuste (ja arveldamiste) read, mille rakendamises nad otseloomulikult äriettevõttena ka huvitatud on. Mis Sa täpselt teistmoodi teeks / kuhu mingi kulu praeguse asemel liigutaks?

edit: jah - mu postitus on ofensiivne. Mulle paistab, et kirub ja targutab inimene, kes ei adu ei pisikest rakenduslikku ega ka suuremat süsteemi pilti ning vehib päris-eluga vastuolus olevate "faktide" ja loosungitega. Jäägu need õige Konsumi taha.

[Marko]

täpsusta palun, kust Sa "hoolega uurides" leiad, et puitlaastplaat on puit? 

Ja mis ametnikku Sa täpselt kirud?

Vaatluse teel...

Seda ametnikku, kes inimest jooksutas ja lõpuks oli stange ikka seal kuhu inime alguses soovis panna. Autoistmed samamoodi.

Ma tegelikult kirjutasin juba kapiukse lammutamise juurde, et ehk pidi natuke maksma. Loe veelkord. Igal juhul on õigem see uks sinna panna kui ehitusprahti kivide ja klaasvillaga segamini. Asja mõte on ju erinevate materjalide eraldi kogumises. 
Autoplastikul on samuti plasti liik sisse pressitud. Kõik need liigid on ka plastikonteineri peal olevas tabelis olemas, aga stanget sinna panna ei tohi! Teeb ju murelikuks? Päästame planeeti ja viime 2 kilo kaaluva plastitüki eraldi reisiga linna teise serva?

[Jesper]

Kui nüüd päris aluspõhimõteteni minna, siis prügi, olgu ta stange või kapiuks või murutraktori rehv, on selle inimese probleem, kes selle poest ostis. Kui vaja, siis sõidabki sellega linna teise otsa või kuhuiganes. Suhtumine, et riik või KOV või mingi muu "keegi teine" peab kohe potiga kohale jooksma, kui härral junn kukkuma hakkab, on vale ja vastik. Ja eriti vastik on siin näpuga mingite "roheliste" poole näidata ning teha nägu, justkui teeksid prügi ära viies planeedile mingi hiiglama teene - sellest, et sa oma rämpsu sisse elusalt maetud ei saa, võidad eelkõige sa ise, planeedil on üsna ükskõik tegelikult.

https://www.reddit.com/r/backpacking/com..._by_train/