In Memoriam. Vahur-Varrak Sirk (01.09.1951-09.04.2025)
#1

Taevastele teedele on lahkunud minu isa. Sündmusterohke ning viljakas elu on lõppenud, kuid mälestus jääb. Mehaanikainseneri haridus, tehniline taiplikkus ja kuldsed käed andsid koosmõjus baasi, mis võimaldas hakkama saada mistahes tehnilise probleemiga.
 
Vanatehnikaharrastajad mäletavad „habe“-t juba alates 1980. aastast oma 1942. aastal valmistatud Volkswageni kübelwageni roolis, mis on tema elu manifesteerinud ka läbi keeruliste aegade, kui paljudel tuli vanatehnikast loobuda. KdF 82 on olnud 48 aastat ühe peremehe käes ning 45 aastat järjest igal aastal sõidukorras.
 
Vahur oli viimase päevani oma viimase projekti juures, mis jääb nüüd minul lõpetada. Kuna voodist garaaži oli paarkümmend meetrit, siis sai kuni lõpuni lahendatud tehnilisi probleeme ja tehtud ettevalmistusi, et mitte nii kuldsete kätega poeg saaks isa viimase meistriteose auga lõpuni viia.
 
Vahur tegi isikliku otsuse, et tema keha on õppevahendiks tulevastele inimkeha inseneridele, mistõttu tavapärast matust ei toimu. Küll aga plaanime pärast vanatehnikahooaja algust teda mälestada mõnes temale omases keskkonnas. Vahurit jäävad mälestama abikaasa, kaks poega, kolm lapselast ja kaks lapselapselast.

   
Vasta
#2

Meile kõigile jääb helge mälestus Vahurist. Sügav kaastunne Indrekule ja teistele omastele!
Vasta
#3

Meie kaastunne!

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#4

Sügav kaastunne Sad
Vasta
#5

Minu kaastunne.
Vasta
#6

Vanameister on lahkunud. Sügav kaastunne!
Vasta
#7

Kaastunne...

ei oska kielt!
Vasta
#8

Tunnen kaasa!

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#9

Tunnen kaasa, igatpidi tore mees oli.
Vasta
#10

Eesti Vanamootorrattaklubi Unic-Moto liikmed tunnevad sügavalt kaasa kogu teie perele kaotuse pärast.
Vahur oli abiks, toeks ja nõuks ka paljudele meie liikmetele ning mäletame teda ainult hea sõnaga.

Unic-Moto nimel,

Andrus Lüüding
Vasta
#11

Hea inimese lahkumine on alati väga kurb sündmus lähikondlasele mälu lõpuni . Sündida tarkkusepäeval ,  kandis  ka vilja . Kaastunne .
Vasta
#12

Vahuri mälestamine ja tema maisele elule lõpliku joone allatõmbamine toimub 20. mail 2025 Tallinnas Vanatehnika Lustisõidul. 

Vanatehnika Lustisõit on seekord pühendatud sellele silmapaistvale vanatehnikamehele selliselt, et toome lustisõitjate ette tema säravamad taastatud vanasõidukid ja esitleme ekraanil nende taastamislugu. Ka ekskursioon toimub kohta, mis Vahuri jaoks oluline ning seotud vanasõidukite taastamisega. Vahuri viimane suur taastamistöö Audi 920 tuleb lõpule viia minul. Kuldsete kätega tehnikamehe pojana on ühtteist ka mulle külge jäänud. Taastamistöödega sai alustatud 2018. aastal - hobitegevusena põhitöö ja ühiskondliku tegevuse kõrvalt on valmis saanud veermik ja oluline osa keretöödest. Valminud on katus ja valmimas interjöör. Aastaid oli murekohaks mootor. 2023. aasta detsembris õnnestus pärast 9 aastat kestnud otsinguid soetada selline kogus juppe, millest sai midagi ehitama hakata. Komplektsuseni ka praegu veel pikk tee, kuid väga palju mootori koostamiseks vajalikke osi on juba taastatud või päris uusi tehtud. Seda saabki vaadata Vanatehnika Lustisõidu seekordses sihtkohas PereTec OÜ-s (Alliku küla) - sealne meeskond on meile sellel teel väga suureks toeks olnud. 

Mälestusüritusele on oodatud Vahuri sõbrad ja vanatehnikakogukond laiemalt. Võimalusel võiks tulla kohale sõitva vana sõidukiga. Midagi muud pole vaja kaasa tuua - lilli ega pärgi pole vaja. Foorumit mittekasutavatele inimestele võib käesolevat teavet jagada. 

Kuna mitte kõik Vahurit mälestada soovivad inimesed ei sõida vanatehnikaga, siis tuleb Männikule ka vanabuss, millega saab sõita sihtkohta ekskursioonile ja seejärel tuuakse ka tagasi.  

Kogunemine Männikul algab kell 18, ärasõit ca 19.20 (seonduvalt rongide sõidugraafikuga). 

Perekonna nimel
Indrek Sirk
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne