Kompaktne matkakas kaubikust - Iveco Daily ´18

Üliäge projekt. Päiksepaneelid diiselbussi katusel on küll minu jaoks arusaamatu raha ja ressursi  raiskamine, aga see selleks. Kõik releed, juhtmed, inverterid, kinnitused, paneelid jne jne, hulga kola mis kaasas tassida, selle asemel et vajadusel mootor korra käima keerata ja lasta olematu kütusekuluga akud täis laadida. Muus osas teeb ikka kadedaks küll. Ma ei viitsi enda bussi vooditki sisse visata, seega pole õigust siin väga sõna võtta  Big Grin

Kuidas muidu Iveco, käib ja kestab kenasti eks?

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Seal pole mingit vahet, kui odav/kallis on mootori kütus, ikka ei tasu paneelid rahaliselt mitte kunagi ega kuskilt otsast ära Big Grin A praktikas paraku see täis laadimine mootori pealt on paar-kolm tundi kohapeal jõrramist, ilmselt igapäevaselt või vähemalt üle päeva, samal ajal ei saa rannas peesitada või mäe otsa ronida vaid pead ise kuskil läheduses olema jne. Kui koguaeg ringi ei sõida, hakkab suht kiiresti ajudele selline poole kohaga energeetiku mängimine puhkuse ajast. Paneel laeb ilma järelevalveta, puhtalt ja vaikselt, selle pärast neid ostetakse ja paigaldatakse.
Vasta

Noh paneelid ongi selleks, et ei peaks just mootorit käima panema. Jah auto genekas on kange. Aga lõpuks pidurdab ju aku mis ütleb, et oota suu on täis ma mälun natuke kah ja laadimine seega venib.
Kui akud on tühjad siis selline 20 minutit mootori tiksumist annab hetkeks midagi aga akut see täis ei lae kuidagi. Rohkem nagu ei taha seda põrinat kuulata.
Jah mul oli enne nagu toimiv ja talutav ja nüüd akud vanemaks jäädes enam ei rahulda piisavalt siis võiks ju akusid vahetada ? Noh mingi hetk peab ka seda tegema aga tõenäoliselt tähendab see ka suuremat mahtuvust. Jah kestab kauem aga kui seegi akupakk tühjaks hakkab saama siis laadimine on veel pikem.
Tegelikult on taustaks veel see, et kui praegu siin põhja pool ja kesk euroopas seigelda siis kliima on talutavam kui lõunas. Ja kui tahta lõunasse minna siis soe suvi lööb nuiaga pähe. Seisu ajal kasutatav konditsioneer on üks hea asi aga see kurask tahab priskelt toidet. Õhtul laeb kuni päike paistab seega seni on aku täis. Öösel külmkapp ja konditsioneer tarbivad ning hommikul hakkab päike jälle tagasi tootma. Umbes selline oli see plaan 

Iveco Daily jah pole viga. Ei lagune. On esinenud mingeid erroroeid mõndade anduritega nagu heitgaasid ehk nox ja siis paisupaagi rõhk ja vahest ka adblue. Mõndade puhul aitab kustutamine mõndade puhul anduri vahetus. Mingid anomaalsed mootori tule süttimised armatuuris on kanolnud aga kustuvad need ka niisama delete  vajutades. Aga midagi muud ei ole olnud. Võrreldes ehk mõne teise kaubikuga on muidugi minu buss ikka päris kaubik. Nt. sama ajastu ford transit on vedustuse poolest palju pehmem.
Vasta

Vahepeal sai kleebitud ka saavutused markiisi servale.

[Pilt: t760_20250519_193437.jpg]

 Jah kõik pole saavutatud selle bussiga aga osad on tehtud ka varasema "matkakaga"

[Pilt: t760_IMG_20170919_191549.jpg]
Vasta

Veel siis uuendusi.
Ehk mõned head aastat tagasi sai lastud naaberküla mehel kokku meisterdada selline haagisekonksu pöördraam. Nagu näha siis eesmärk oli konksu otsas olevaid jalgrattaid koos raamiga uste eest ära keerata.

[Pilt: t760_IMG_20190506_181759.jpg]

Täitsa sai kasutatud sest see raam oli mul seal ju aastaid küljes. Jah lõpus ehk viimasel aastal võtsin ära. Toimis aga mitte nii nagu oleks päris tahtnud. Avatuna paindus läbi. Lukustamine ja avamine olid keerulised jms. Pisiasjad. 
Olen seda ennegi öelnud et iveco ei ole matkaautona ja kaubikuna turupeal atraktiivne ja levinud mistõttu ei pakuta talle midagi. Ehk seda valikut mida saab MB Fiat, VW või isegi Renault ei ole Ivecole saadaval just siis matka suunitlusega juppe. Nii ka siis selle raamiga. 
Lõpuks võtsin julguse kokku ja tellisin Fiati raami ja kombineerisin selle Iveco külge.

Sai siis selline.

[Pilt: t760_20250519_193253.jpg]

[Pilt: t760_20250519_193324.jpg]

Ja selleks et see fiati raam saaks sinna iveco taha 
Läks vaja ühte lisa kronsteini mille tarvis ma hiljuti otsisin jupikest 120mm H tala.

[Pilt: t760_20250519_193410.jpg]
Vasta

Just enne panin pildi kleebistest riikide lippudega.
Aga tegelikult on veel ka mõni kleebis mis näitab klubilise kuuluvust "Klubi Eesti Karavan "
Minul siis liikmenumber 574. (Vist ehk aastast 2007 kui mäletan ) Hetkel neid jagatakse juba üle tuhande. Mis muidugi on mõttetu arv võrreldes põhjanaabritega kus klubinumbrid on juba ammu 6 kohalised  Big Grin

[Pilt: t760_20250519_193424.jpg]
Vasta

Tore et teema on taas elule ärganud.

Viidatud liimi proovin kindlasti ära.
Vasta

OT: mootori töös hoidmine ei ole paljudes riikides heaks kiidetud.
Vasta

(24-05-2025, 11:14 AM)ZIL 131 Kirjutas:  OT: mootori töös hoidmine ei ole paljudes riikides heaks kiidetud.

Kämpingu platsidel või muudel korraldatud ja lubatud platsidel jah.
Samas pole paljudes lõuna poolsetes riikides ka valjaspool selliseid platse ööbimine üldse lubatud mitte nagu meil siin põhja poolel.

Meil siin on jah vabadus minna rmk platsile, niisama sobivasse parklasse. Ööbida ja kämpida pole probleemi. Noh suures plaanis on see vabadus Poolast põhja poole.
Lõunas on pahatihti mitte ainult kämpimine keelatud aga isegi öine parkimine. Mõnes on parkimine ja autos ööbimine lubatud aga ei tohi kämpida.

Ja oled sa kohe rahvavaenlane ja muidu paha inimene kui lased mootoril tiksuda rohkem kui hädavajalik. 

Paneelide üks vajadus tuli ka sellest, et kui on ka vaja korraldatud platsile minna siis on valik suurem sest saab valida vabalt ka nende platside hulgast kus on vaba koht ilma elektri võimaluseta ja neid on ka arenenud riikides küllalt. 
Viimane reis Norras isegi Oslo eeslinna kämpingus oli selline olukord. Seekord saime muidugi ka ilma paneelideta hakkama.
Vasta

Siin polegi midagi arutada, materiaalset tasuvusaega pole mõtet üldse arvestada, Emotsionaalne väärtus on see mida luuakse ja kämpimine on hobi!
Mootoriga jõrrata ei ole sugugi meeldiv ja paneb sind auto juurde "kinni", nagu eelnevalt öeldud. Tänapäeval tuleb võimalikult palju etappe automatiseerida, sest aeg on kõige kallim.

 
Mõni ostab arutult ronte kokku, need ei tasu ka eales ära, see on eluviis neid putitada ja mõni kord aastas otstarbe kohaselt kasutada.
Vasta

Sai mindud ülevaatusele 
Tuimalt külma kõhuga ilma, et oleks ümber auto enne jalutanud. Noh mis seal ikka. Auto ju annab tead kui pirn ei põle. Muud ei põdenud kah. Mis seal siis ikka auto ju pidurdab, ei loksu ei kolksu ei suitse jne. 
Kõik oligi muidu igati korras aga üks tagumine udutuli ja just see vasak poolne mis kohustuslik ei põlenud. Ja noh auto annabki teada siis kui sisse lülitada. Seda polnud ma ammu teinud.
Selles tules olin märganud niiskust varemgi ja oli ka praegu. Lähem uurimine andis lõpuks välja, et tules pikk pragu sees. Ja udutuli see alumine see oli osaliselt vett täis. Tumepunane ja ega ei näe niisama.
Õnneks ülevaatuse mees oli äärmiselt abivalmis ja ei tahtnud ta mind selle jamaga ära ajada. Keerasime koos 3 polti lahti võtsime tule eest. Veel 6 kruvi laht ja sai pirnide paneeli küljest ära. Vesi sai välja. Pirnipesa klemmid said puhtaks kratsitud. Pirni enda klemmid samuti puhtaks ja voilaa hakkas ka see pirn põlem.
Ülevaatus hetkel läbitud AGA uus tuli on nüüd vaja hankida. Lihtsalt ei saa ma olla kui selline jama autol küljes.
Hakkame otsima.
Vasta

Näeh aeg läheb.
Umbes täpselt kuu tagsi sai käidud jälle hoolduses. seekord siis kellal ~135000
üks vahepealne hooldus on siia ka varem jäänud üles täheldamata aga see ei muuda midagi ta oli täitsa olemas.
Seekord jälle kõik OK kui ehk tagumise stabika varda nn. kondid ja stabika enda kerepuksid tahaks vahetust. Ei midagi veel hullu aga anavad märku et oleks nüüd aeg.
Sai piirdutud ainult siis muidu filtritega salongiõhk, mootoriõhk, kütus, õlifilter, lisks siis mootoriõli
ülejäänud oli selline korrastmine, puhastamine nagu pidurid  aga muidu korras. 
juuli/august sai käidud ka pikemal sõidul ja siis vaatsin enne sõitu, et sihib täpselt nii, et saab peale sõitu kohe "normi" täis ja hoolduse aja kätte. 

Sõit ise sai seekord jälle ette võetud nagu ka eelmine suvi siis põhja poole kuigi eelmine kord väga palju põhja poole nagu ei jõudnudki sest lõuna Norra ja natuke üles on suht samas laiuskraadil nagu meie. Seekord aga sai mindud nii põhja kui saab noh nagu tavaliselt minnakse Nordkapini välja. Ehk selline sõidame ümber Rootsi trip tuli.

Ehk laevaga Helsingisse, sealt väikse põikega läbi Tampere - Jyvasküla -Oulu- Rovaniemi ehk üle polaarjoone, 
sealt siis edasi Inari ja siis suunaga juba Norra poole Lakselv, Olderfjord, Nordkapp.
Tagasi ehk edasi siis tulime juba mõõda norra lääne rannikut  sik-sakitatud saartele ja fjordides  - Hammerfest, Alta, Bjekvik, Lofoodid, ....kuni lõpuks alla Trondheim, AtlanticRoad, Trollstigen, Geiranger .... Oslo, Kappelskär, Paldiski - kodu.
Selline 5700km ringis reis tuli kokku, 
sai seigelda autoga, sai seigelda jala sai sooja sai jahedamat sai päikest sai vihma.
Sai ülesmäge ja allamäge sõidetud, sai veepeal ja vee all sõidetud, sai ronitud mäkke ja kolatud linnas
Kui eelmine kord tüütasid teepeal vabapidamisega lambad siis seekord sai päris tüdimuseni neid porosid seal teepeal talutud, noh seisavad keset teed ja ei liigu kuhugi.
Oli ka lambaid aga neid oli seekord plaju vähem.
Vedas meil sellel aastal aga sääskedega mida lubati meile palju ja väga palju aga polnud midagi ega kedagi kuskil.
Autost siis päikesepaneelid õigustasid ennast 100% samuti ka kuiv õhkkütte gaasikero mida pidi ka kasutama öisel ajal.
täiendav veepaagi mugavam täitmine oli omal kohal seekord. 
Tasuliste teede märke ei jälginud ja kui tuli isu praamiga sõita siis sai seda tehtud aga enamasti polnud see üldse valiku küsimus vaid vajadus
just saabusid lõpuks ka "arved" - teemaksudeks läks kokku 67,16 eur ja praamipiletiteks 53,29 eur ehk oli vist 4(5) korda praamil.

panin võrdlusesse siis ka nii selle aasta kui eelmise aasta Norra ringid. 
Nüüd on põhja poolt veel siis Rootsi selline vähe käidud koht. Eks näis millal sinna viitsib minna.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta

Väga äge reis tundub, kaua seda 5700Km sõitis, 3 nädalat?
Käisin ise ka suvel (Rovaniemis 31 kraadi sooja...) Soomest rendikaga Nordkapis / Hammerfestis, oli väga äge, sääski leidus paksult, aga järvede ääres vaid.
Vasta

Me ka proovisime siin ja seal järvede ääres aga sääski ei saanud.
Naabrinaine käis ka paar nädalat hiljem telkimas seal ja ütles, et neid ka hirmutati sääskedega.
võtsid kasa igasugu pealemääritavaid mürke ja peleteid, suitsu ja küünlaid ning võrkudega mütse jms. atribuutikat aga tuhkagi.

Rovaniemiga ehk polaarjoonega ja jõuluvana külastamisel oli jah selline dissonants, et õues oli seline +30C ka meil.

Aga üldiselt see reis kestis meil 19 päeva. 
Pikim päev oli 674 km ja lühim oli 0,3 km  Big Grin
Vasta

Teemakohast infot otsides sattusin peale ühele infole laiast maailmast. Tegin toortõlke ja isegi kui tundub natuke lonkav on sisu arusaadav samas paneb muigama ja kulmu kergitama. Miks nii. Teisti ei saanud? 

Käsipidurit tuleb reguleerida iga 6 nädala tagant. Parkige tasasele pinnale ja blokeerige esirattad, sulgege kruvikeerajaga juhi ukse lukk nii, et juhtseade tunneks, et uks on suletud, keerake võti sisse, vabastage seisupidur istmele istumata.
Reguleerige käsipidurit 8 mm mutrivõtmega 10 nm-ni ja keerake tagasi 3 klõpsu/tõuget. Avage ukse lukk sisemise ukselingiga, pange käsipidur mitu korda peale ja maha.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne