[Lauri_L]

Suure tõenäosusega, et siit kunagi läbi käinud aga hea sõber palus uuesti üles panna, sest targemaks pole saanud. Millega võib olla tegemist?

Kunagi Soome lahe põhja lõunakaldalt Tallinnast ida poole tuli madalast veest välja allolev komplekt. Koosneb topeltseinaga tünnilaadsest konstruktsioonist, mis on elektroonikat täis. Tünn kinnitub raamile, kus on (ilmselt) kettülekande jääke ning sinna vahele kinnitub ka mootor. Mootorist paistavad membraanilaadsed asjandused. Kogu komplekti ümber oli meri mässinud hulgaliselt köisi-trosse, mille ühes otsas oli torpeedokujuline asjandus. Ilmselt mingi järelveetav sonar vms. Kogu kaadervärk on roostevabast terasest ja ilmselgelt veealuseks kasutamiseks.

   
Komplekt kokkupanduna - raam, elektroonikaga tünn taga, mootor paremal küljel (peaks olema raami vahel - megaraske ja foto tegemiseks ei hakanud seda sinna tõstma).

   
Ja sama asi osandatuna

   
Mootor ühelt poolt - vedav osa

   
Mootor teiselt poolt - membraanide jäänused

   
   
Raam koos ülekande detailidega

   
Tünnilaadne moodustis,

   
mille küljes on flantsid ja liitmikud kaablite ühendamiseks

   
   
   
Tünn on seest sellist kraami täis. Teisel fotol on allosas mingi pendlilaadne kaadervärk. Elektroonilistel komponentidel võib tähendada kirillitsat.

   
   
Järelveetav sonar?

   
Sonarilaadse asja küljel taas mingi ühenduskoht millelegi. Kaablitele?

[honkomees]

...Kunagi Soome lahe põhjakaldalt Tallinnast ida poole tuli madalast veest välja allolev komplekt. ...

OT märkus: Mingi näpukas, vast ikka Soome lahe LÕUNAkaldalt elik Eesti põhjarannikult. Soome lahe põhjakaldal asuvad Helsingi, Kotka, Viiburi jms asumid

[Lauri_L]

...Kunagi Soome lahe põhjakaldalt Tallinnast ida poole tuli madalast veest välja allolev komplekt. ...

OT märkus: Mingi näpukas, vast ikka Soome lahe LÕUNAkaldalt elik Eesti põhjarannikult. Soome lahe põhjakaldal asuvad Helsingi, Kotka, Viiburi jms asumid

Tänud! Näpukas tõesti. Parandatud.

[M.R.]

Sisu on ikka tugevate CCCP-i või VF-i mõjutustega, selline korralik militaar/teaduslik koost.
Valmistamise aega saaks suhteliselt täpselt määrata komponentidel olevate tootmiskuupäevadega.

[Lauri_L]

Kogu see komplekt korjati madalast veest üles 2000 või 2001 aastal. 
Sisemistel elektroonilistel komponentidel esinevate numbrite järgi võiks oletada, et sisemised komponendid pärinevad 1985 ja 1987 aastast. 

Huvitav fakt on see, et veest välja võtmisel oli konstruktsioon täiesti puhas, kasvusid ega vetikaid peal ei olnud. Nöör, mis oli ümber seadme mootori ja nöör, mis oli torpeedo-laadse asjanduse küljes, olid samuti uuelaadsed ning täis kasvamata. Kummist membraanid mootori teises otsas ideaalselt puhtad. Omaniku sõnul pole seda kuni tänaseni kordagi pestud ega puhastatud. Ehk nagu see fotodel on, nii ta veest välja tuli.

[nastik]

Küsisin oma merenduseksperilt arvamust ja ta ka ei tea, mis see on. Küll aga on talle komponendid igapäevaselt tuttavad, N.Vene omad, plaatide järgi paigutaks 80-nendatesse. Rohelised on vene koormustakid. Kahjuks on reso halb, ei saa isegi aru, kas on tegemist RES-9 releede või K-50 lüütidega. Pendel on vast võlusõna. TTÜ Meresüsteid või Mereväe vanemad olijad võivad vihjeid anda.

[VH80]

Küsisin oma merenduseksperilt arvamust ja ta ka ei tea, mis see on. Küll aga on talle komponendid igapäevaselt tuttavad, N.Vene omad, plaatide järgi paigutaks 80-nendatesse. Rohelised on vene koormustakid. Kahjuks on reso halb, ei saa isegi aru, kas on tegemist RES-9 releede või K-50 lüütidega. Pendel on vast võlusõna. TTÜ Meresüsteid või Mereväe vanemad olijad võivad vihjeid anda.

Tere

Huvitav asi.. 
Sonar see ei ole kindlasti mitte. Sonarile iseloomulikud andurid puuduvad.
Ühe mere elektroonika inimesega võiks seda uurida.
Mereväe vanad olijad teavad vanu Mereväe asju ja nende asjade hulka see asi ei 
kuulu paraku. Ma olen ise ka Mereväe vana olija.

Kas omanik oleks huvitatud seda asja mõne muu merest leitud asja vastu vahetama.
Raha ma ei pakuks... 

Ülikoolide andurite, ROVide jms ehitajad on omadel aladel tugevad spetsid aga ei pruugi
selle seadme asjus head infot anda. Olen nendega koostööd teinud.

Kunagi tuukrid leidsid Miinisadamast laevade signatuuride mõõtja. Kuna solenoidis
oli arvestatav kogus vaske, siis läks see teadagi kuhu.

[aavu]

Tuttavad sooned võllil. neid mööda libiseb trossi suunaja, et tross keerd keeru kõrvale saaks keritud. Mitte sirgeldi-sorgerldi juhuslikult ühte kohta palju keerde ja teise vähe.    
    Pendli moodi ese seal tekitab segadust. Kell pole mitte. Äkki mingi laine tugevuse ja sageduse mõõtmiseks. Hariliku merelaine ja mööduva laeva lainete võrdlemiseks???

Pendel töötaks vaid selle seadme PÜSTISEL asendil. Kas see tõestab, et pole järelveetav vaid kohtpaikne? Milleks talle see vints? Ise kindla sügavuse hoidmiseks mere tõusu või languse puhul olenevalt tuule suunast??

[margus61]

Ei anna insenerihingele rahu, mis vigur see on. Pakun aavu mõtetele lisaks.

Mootori osa uurides tundub, et mootori ümber on pöörlev trummel, mõlemas otsas on 3 rullikut. Suurem hammasratas (või on õigem ketiratas, aga keti asemel on tiftid) keerutab trumlit, väiksem keerutab teo võlli, millega juhitakse kerimist. Kogu kaadervärk ripub miski tummise ujuki all kapronotsa küljes raami terava otsaga allapoole ja pendel rippus. Ots käib üle ujuki all oleva ploki seadme vintsi trumlile tagasi (kapronotsa kinnitus trumli küljel on näha.) Sedasi saab mootoriga rippumise sügavust timmida. Ma poleks üllatunud, kui 3 membraani alt leiab erinevate vastusurvetega vedrud ja mikrolülitid. Saaks vee rõhu põhjal mingi signaali tegelikust sügavusest. Mingit toidet seadmes ei paista, ilmselt on ühendatud kaablitega üles veepealse osaga. Üleval 3 pistikust üks on jämedamate pinnidega, nagu toitele kohane. Teine pistik võiks olla mootoriga ühenduseks, seal hammasrataste poolse otsa keskel tundub miskit sobivat. Ja kolmas signaalikaabel üles.

Tundub olevat mingi täiesti eksperimentaalne või väikeseeria toode. Muidu oleksid mingid tootja märgid peal. Eestis oleks sellise projekteerimise ja valmistamisega hakkama saanud TA SKB, siin seda peletist silma ei hakanud: https://www.teadusaparaadid.ee/toodang/ Sarnases ringkonnas tegutsejana 80-ndatel sellist punast rüüži (või on ta varjestus, sest tuleb pendli moodulist) ette ei juhtunud, seega valmistusaeg võiks olla 90-ndatesse.

Laevade möödumisest põhjustatud sügavama vee liikumise uurimine tundub loogiline. Sellisel juhul on hea tõenäosus, et mõistatusele annab vastuse austatud akadeemik Tarmo Soomere. Vaevalt et teadlasehing pärimise peale pahandaks ja küllap on ka kontakt netist leitav. Siinne teema võiks olla lähteinfoks piisav.