[klemm]

Kas muruniitja on teistmoodi kui tolmuimeja?
Meil koristab 2 väikest hiinlast. Töötavad wifiga ja teevad kõike. Algul kaardistab ruumid, määrab alad kus võib ja kus mitte. Sõidavad ilusti mööda põrandaplaadi joont, niiet täpsust võiks vist mõõta millimeetriga. Koristavad etteantud kellaaegadel ja lõpuks pesevad põrandad üle ka veel kui vaja. Maksid mingi 100.- tükk (mitte eestis muidugi) ja aastaga pole veel väsinud.
Viie tonni eest muruniiduk võiks ju ikka tööd teha.

Ps:  Muruniitja on meil ikka ka, aga gpssi ei tunne ja traatimööda ei käi. Väljalase mingi 1970 ja siiani töötab.
Kevadel tuleb tuua 5L bensiini ja terve suvi hooletu.  Vahest pühapäeviti vajab veits hooldust, a need vedelikud toob ise poest ära.

[Envir]

Ps:  Muruniitja on meil ikka ka, aga gpssi ei tunne ja traatimööda ei käi. Väljalase mingi 1970 ja siiani töötab.
Kevadel tuleb tuua 5L bensiini ja terve suvi hooletu.  Vahest pühapäeviti vajab veits hooldust, a need vedelikud toob ise poest ära.

Mõtled siis midagi sellist nagu see tola pildil? See on küll mõne aasta uuem ja benssu ega õli ei võta, piima ja vee järel käib ise poes ikka jah.

PS. Pikk asi seal küljes on Kagu-Eesti vikat. Tola lõi sellega juuli teisel poolel pool hektarit kõvaks löönud kõrrega ja kohati enda peast kõrgemat heina maha.

   

[klemm]

Ps:  Muruniitja on meil ikka ka, aga gpssi ei tunne ja traatimööda ei käi. Väljalase mingi 1970 ja siiani töötab.
Kevadel tuleb tuua 5L bensiini ja terve suvi hooletu.  Vahest pühapäeviti vajab veits hooldust, a need vedelikud toob ise poest ära.

Mõtled siis midagi sellist nagu see tola pildil? See on küll mõne aasta uuem ja benssu ega õli ei võta, piima ja vee järel käib ise poes ikka jah.

PS. Pikk asi seal küljes on Kagu-Eesti vikat. Tola lõi sellega juuli teisel poolel pool hektarit kõvaks löönud kõrrega ja kohati enda peast kõrgemat heina maha.

Nii hea välja ei näe a põhimõtteliselt jh

[13piisab]

Kas muruniitja on teistmoodi kui tolmuimeja?

jah - täiesti teine toimimisloogika. Mis on loogiline: tuba ei ole õu ja põrane ei ole maapind.

[klemm]

Kas muruniitja on teistmoodi kui tolmuimeja?

jah - täiesti teine toimimisloogika. Mis on loogiline: tuba ei ole õu ja põrane ei ole maapind.

Et põrand sile ja muru mitte seda jh. 
Pidasin silmas aparaadi orjenteerumist ja ala kaardistamist. Saan aru, et üks wifiga ja teine gpsiga a miks ei või muruniitja sõita wifiga. (või selliseid pole)
Tolmujobu teeb meil ca 150m2 a wifit jagub kahe krundipeale kokku ca 6000m2
Teoreetiliselt saaksin panna sinna suuremad rattad, tolmurulli asemele terad ja äkki vaja ka võimsamat mootorit. Veekindlaks peaks ka saama.
Teinevarjant võtta odav/katkine niiduk ja tolmukas selga. Jääb ainult omavahel paaritumine.
Et jälle korporatsioonide vandenõu raha ära võtmiseks

[Raivo]

Pidasin silmas aparaadi orjenteerumist ja ala kaardistamist. Saan aru, et üks wifiga ja teine gpsiga a miks ei või muruniitja sõita wifiga. 

Orienteerumiseks ja kaardistamiseks pole wifi iseenesest vajalik, saab ka ilma.

[v6sa]

Kas keegi hää inimene võtaks mind harida, mil viisil saab WiFit kasutada orienteerumiseks ja asukoha määramiseks?

Räägime siis ikka traadita andmesidetehnoloogiast kui sellisest, mitte üle õhu liikuvatest andmetest sel kandjal.

[13piisab]

Kas keegi hää inimene võtaks mind harida, mil viisil saab WiFit kasutada orienteerumiseks ja asukoha määramiseks?

Ka mina ei mõista. Kuigi olen telekomi-inimene.
Nagu Raivo, ei mõista ka seda, miks andmeside niitmisel (ja ka põranda pühkimisek) oluline on.

Paistab, et sündimas on mersu-robotniiduki teema! Lihtsalt ilma mersuta
(aga ilmselt teeb ksf klemm lihtsalt nalja. Sellist, millest kohe aru ei saa)

[aatom]

Kas keegi hää inimene võtaks mind harida, mil viisil saab WiFit kasutada orienteerumiseks ja asukoha määramiseks?

Räägime siis ikka traadita andmesidetehnoloogiast kui sellisest, mitte üle õhu liikuvatest andmetest sel kandjal.

Ei WiFi, ega GSM vm mobla mooduliga saa asukohta määrata (no viimasega häda pärast paarisaja meetrise täpsusega mastide signaalitugevust mõõtes ja asukohta teades). Neid ikka vaja selleks, et onu kaugelt maalt saaks "hooldust" pakkuda või siis omanikule prääksuks, kui häda käes või siis omanik ise prääksuks, et kuss, nüüd tööd ei tee.

Asukohta saab määrata vaid GPS-iga (vajab vähemalt kolmelt eri satelliidilt tulnud signaali asukoha määramiseks, lisaks tuleb satelliidilt ka täpne kellaaeg), või siis piirdetraadiga määrata tegevusala.

E: Teadsin, et kuidagi WiFi ruuterid (WPS/WiPS/WFPS) mingil määral asukohta teavad ja näiteks telo GPS-i toetavad, aga et nad kasutavad mitme eri asukohas oleva WiFi signaali + triangulatsiooni, mitte. Taas targem, jõuad sa kõike teada ...
Samas tulgem ikka maa peale, teema on ju robotniiduk, hajaasustuses pole sellest tolku.

[Jesper]

Vähemalt 10a vana teema juba: https://en.wikipedia.org/wiki/Wi-Fi_positioning_system

Pmst iga tänapäevane telefon kasutab Wifit positsioneerimiseks ruumides ja muidu linnaoludes, miks siis mitte ka niiduk.

[klemm]

Kas keegi hää inimene võtaks mind harida, mil viisil saab WiFit kasutada orienteerumiseks ja asukoha määramiseks?

Ka mina ei mõista. Kuigi olen telekomi-inimene.
Nagu Raivo, ei mõista ka seda, miks andmeside niitmisel (ja ka põranda pühkimisek) oluline on.

Paistab, et sündimas on mersu-robotniiduki teema! Lihtsalt ilma mersuta
(aga ilmselt teeb ksf klemm lihtsalt nalja. Sellist, millest kohe aru ei saa)

Muidu ei tee nalja
Näiteks saan praegu telefonist vaadata kus mu naine asub. Isegi millises toas ja kas on voodis või mitte. (laialt seda levitada ei tohi, sest ta ise seda ei tea)
Tolmuimeja saab ka wifiga hakkama. Näiteks on piiratud üks pikakarvaga vaip kuhu ta kippus kinni jääma. Sinna ei lähe ja käib täpselt mööda vaiba äärt.
Koer pold ka sellest imemasinast vaimustuses kes ta kausiga kolistamas käis, niiet nüüd sõidab täpselt 1cm kausi ümber.
Et kas mul mingi hiinlaste jama mis kõike jälgib ja mida kõik teised ei taha või miks ei saa sama asja kasutada niidukil.
Ps: autos mul gps aastast 2004 ja näitab ka ca 50cm täpsusega.

[v6sa]

Eino äge - olemuslikult mitmemeetrise ebatäpsusega WiFi positsioneerimine võimaldab mõnel mehel sentimeetrise täpsusega navigeerimist...

GNSS (mida ka ameeriklaste GPS on) töötab igal pool, kus satelliidi signaali õnnestub püüda. Ka paljudes siseruumides. Mida kauem rehkendav seade paigal püsib, seda tõenäolisemalt asukoharehkendus koondub. Lisame siia juurde seadmetes oleva kompassi ja inertsiaaljälgimise koos veorataste pöörete rehkendamisega ning saamegi "WiFi-positsioneerimise".

[Jesper]

Tüüpiline, kõigepealt kirjutad, et "harige palun" ja siis kui harida, hakkab pihta mingi kahtlev-halvustav demagoogia. Reaalselt on täpsus 10cm klassist ja suures pildis on igasugune siseruumides positsioneerimine teinud viimasel kümnendil suure arenguhüppe. Lisaks oskab robot koerakausi (taas)leidmiseks ühendada anduritelt tuleva andmevoo positsioneerimisega, ka see ei ole mingisugune super-hüper-ulmetehnoloogia, vaid koolipoisid ehitavad hobikorras selliseid roboteid.

Samas kompass näitab toas toolijalgu ja pikendusjuhtmeid ja kõike muud kui põhjasuunda, gürodega pole isiklikult viitsinud jännata, sest isegi kui sellest mürast mingi kasuliku teabe ammutamine on võimalik, siis see signaalitöötlus-kupatus ei ole lihtne ega odav, pigem meenutab hakklihast töökorras sea koostamist. Aga muidugi vbl kellelgi kuskil töötab, osad inimesed on nutikad. Gürod on head kiirete, kuni paarisekundilises aknas toimuvate sündmuste tuvastamiseks, näiteks kui robot satub kallakul ümberkukkumisohtu vms.

Ilma lisatoeta GPS siseruumides on umbes nii täpne, et heal päeval suudab lahti hammustada, millises majas sa oled. Halval päeval vaatab klemm oma äpist, et naine on hoopis naabermaja voodis Ja ennetades järjekordset demagoogiat, telefoni asukoharakendus on kõike muud kui puhas, ilma lisatoeta GPS.

Aga mis seal ikka, lase vanas vaimus edasi, kindlasti oled sa tegelikult targem kui inimesed, kes selle tehnoloogia evitamise eest igapäevaselt raha teenivad...

[v6sa]

Tüüpiline, kõigepealt kirjutad, et "harige palun" ja siis kui harida, hakkab pihta mingi kahtlev-halvustav demagoogia. Reaalselt on täpsus 10cm klassist ...

Sa ise ikka lugesid viidatud allikat enne, kui tavapäraselt plõksima hakkasid? Panin meepoti ja kohe oli kärbes sumisemas

Esimene tingimus on MITME WiFijaama pidev vastuvõtt. Ilmselgelt toimib kaubanduskeskuses või kortermajas. Hajaasustusalal mitte eriti. Minu õuel on kuulda üks tugijaam... No teise lisaks vastava võimekusega seadme baasjaam. Kahe jaama pealt ei trianguleeri eriti... Tuletan meelde, et triangulatsioon on kolme punkti rehkendus: https://et.wikipedia.org/wiki/Triangulatsioon . GNSS puhul on "laeva" asukoht (ehk satelliidi asend orbiidil) täpselt teada ja rehkendus käib signaali väljasaatmise ja vastuvõtmise aja erinevuse pealt: https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clema...C3%BCsteem .

Teine tingimus on jaamade asukoha püsivus. Seinal/riiulil/seadmekapis olevate karpidega probleemi pole, igasugu liikuvad jaamad (telefonid, autod vms.) tekitavad segadust. Õnneks saab neid tarkvaraga välja filtreerida. GNSS puhul seda jama ei ole, sest iga satelliidi asend igal ajahetkel on kirjeldatud almanahhis:  https://hitechniques.ie/blog/understandi...art-modes/ . Täielik almanahh kantakse tavapärase signaalipaketi osana üle umbes veerand tunniga ja kehtib tavaoludes 24 h. Siit ka "kaua taevast mitte näinud" seadme algne suur ebatäpsus...

Ega ma põhimõtte vastu vaidle: WiFi signaali saab kasutada jämedaks orienteerumiseks. Aga see ei anna meile sentimeetrit (selleks on vaja RTK parandusega GNSS JA head vastuvõttu), vaid isegi Sinu viidatud 10 cm on saavutatav vaid 3+ püsijaama pideva jälgimise ja lisaandurite (rattad/IMU/ümbruse tuvastus).

Muru- ja tolmurobotite tarkvara sisse pole veel näinud, aga isejuhtiva põllutehnika seeliku alla on olnud võimalust mõnel korral kiigata. Erinevalt turunduse hülgemölast on reaalsus tunduvalt ebameeldivam ja mis peaasi: ebakindlam. Kusjuures neil seadmetel on antennitaldriku diameeter 20+ cm ja väga tundlik IMU.

Mind endiselt hämmastab tänaste telefonide tarkvara võimekus: sateliidisignaali vastu võttev antenn on mõne ruutsentimeetri suurune plaadike kuskil skeemi peal. Selle ümber on mingid pangakaardid, ilukulinatega kestad, operaatori higine käsi - hulgaliselt signaali vastuvõttu segavat tilulilu. Korrektsiooninfot enamasti pole, seega telefon purjetab süsteemi baasfuntsionaalsuse pealt. Ja sellest hoolimata koondub asukoht tavapärasest ehitusmaterjalist (puit, klaas, kivi) hoones mõne tunniga ootuspärase 5 m sisse. Et säärase süsteemi matemaatiline väljund rohkelt metalli sisaldavates majades koonduda ei suuda, on vastiku füüsika paratamatu järelm.

[Jesper]

Nagu arvata oligi: "mina olen kõige targem, sest ma kulutasin 2 minutit otsingumootoris vastuväiteid otsides"

Meenutab seda lugu, kus külarahvale näidati elevanti, a nood ei jäänud uskuma