[pikk88]

Kuidas siis sellega lood on, üks väidab, et läheb kohe rooste. Teine väidab, et lase aga minna, ei juhtu midagi. Mul vaja korstna ümbrisplekk kokku keevitada ning mõtlesin seda teha MIG keevitusel roostevabat traati kasutades koos argooni segugaasiga. Nüüd seda teemat lugedes ei oska enam arvata, kui hea mõte see on? Või kasutadada hoopis elektroode? Nagu aru saan siis kõige kindlam oleks TIGiga teha, kuid siis vaja hilisem happetöötlus teha. Milles see seisneb? Kas lihtsalt keevis happega üle pintseldada või midagi kapitaalsemat?

[Janka]

Jah, tigiga jääb parim. Eriti kui on võimalus gaasi "raisata" ehk siis teiselt poolt samal ajal kui keevitad, juhib abiline läbi kodukootud lehtri jooksvale keevisele lisagaasi. Siis ei tõmbu see vastaspool mustaks, vaid jääb samuti ilus sinine. 
Kui on jahtunud, siis jah puhastushappe geel pintsliga peale, lased viis kuni kümme minutit reageerida ning seejärel voolava vee all karukeelega puhtaks.
Ongi kogu mängu ilu.

Ahjaa, targutame selle korrosiooni osa siis ka sedapidi ära, et termilisel töötlemisel (keevitamisel) küpsetame roostevabast terasest välja mingi osa kroomi või niklit või misiganes metall selle tooriku läikivaks muudab. Seeläbi ongi kohe peale keevitamist õmblus sinine või kollane või punane, millel servad mustad. Mustus tekib hapniku ligipääsust. Mida vähem keevitamise käigus praed, seda vähem ka mustust. Servades on tekkinud oksüdeerumine kõige suurem ja puhastamata olekus areneb oksüdatsioon/korrosioon ajapikku edasi.

[pikk88]

Pigem siis tegemist ikkagi külajutuga, et roostevaba metall hakkab roostetama ja kui mingit meeletut ilu taga ei aja siis täidab ka MIGiga keevitamine väga hästi oma eesmärgi ära.

[Janka]

Viskan siia paar pilti vahelduseks.
Tegemist toiduainetetööstusega.
Kõik torud ses maailmas keevitatakse kokku ots-otsaga meetodil ilma distantsi jätmata. Kuni kolme mm seinaga materjali puhul saab nii teha. Ideaalis toimub see ilma lisatäidiseta. Laual õnnestub, objektil alati mitte. Samuti sõltub ots-otsaga liitmise edukus koostaja oskustest ja viitsimisest. 
Keevitamisele kuluv materjal "varastatakse" detailidelt. Tulemus peale happega puhastamist on näha pildilt. Ja seest on õmblus täpselt samasugune! Sile, natuke kitsam, aga ilma keevitusvallita, sest nii see peab olema ja jääma. Vastasel juhul hakkavad valli taha haakuma igasuguseid torus voolavad tahked osakesed, tekib paakumine, mis on bakterite arenemisele tore pinnas. 
Vasakpoolse õmbluse lõpetamine on läinud natuke lappesse, kuid õnneks see sisu ei ole muutnud. Pole muidugi päris profi tehtud kah. Vähemalt sel skaalal, keda ma profiks pean. 

   

Järgmisel pildil on siis minu aasta tagune käeharjutus. 2mm seinaga toru. Kuulasin, mida prof räägib ja püüdsin päält tööpäeva lõppu järgi matkida. No ega ei õnnestunud loomulikult. 
Number üks on värvilt ligilähedane ideaalsele, aga seest sai vägagi ebaühtlane. Pole täisringi läbi keevitatud. Tempo ja kiirus ebaühtlased.
Mingil hetkel hakkasin ampreid juurde lisama, et huvi pärast teada saada, mis juhtub ja kuidas suuremate amprite juures tempot peaks kiirendama. 
Aga ei! Parim saab minu jaoks ikkagi olema 53-55A, lihtsalt tuleb nii kaua harjutada (koguda kilomeetreid), kuniks läbi maski nähtava värvi järgi aim tekib, et kuis tegevus kulgema peab. Nii kaugele ma kindlasti kunagi ei jõua, sest maailmas on muidki vahvaid töid ja tegemisi, kui tööstusele torude keevitamine.

   

Kõigile neile päristorudele ja harjutusväljaku katuškadele käis sisse loomulikult lisagaas. Ilma selleta ei juhtu ses maailmas mitte midagi. 
Kodus, kus gaas kallis jne..., jah, seal võib iga mees talitada oma äranägemise ja südametunnistuse järgi. Midagi head aga selline koonerdamine tegelikult ei too. Selles olen veendunud. 
Ärge hakake mulle rääkima oma auto mootorite sisselaskesüsteemidest, mis tigiga ilma sisegaasita ja täidisega pragusid kinni mätsides no nii kuradima head said

[Janka]

Pigem siis tegemist ikkagi külajutuga, et roostevaba metall hakkab roostetama ja kui mingit meeletut ilu taga ei aja siis täidab ka MIGiga keevitamine väga hästi oma eesmärgi ära.

Rooste all tuntakse reeglina seda musta metalli ehk tavarauda külastavat rebast, mis värvi maha koorib, metalli poorseks ja auklikuks muudab. 
Roostevaba metalli puhul niisugune välimus loomulikult puudub. 
Olen paar korda pidanud lappima veeboilerit, mis nõuka ajal traadiga kokku on siristatud. No ei ole meeldiv tegevus, sest must oksiid, mis õmbluste ümber sünnist saadik jäetud, on end materjalist läbi söönud. Sestap see boiler lekkima hakkaski. 
Mis ilusse puutub, siis korsten, mille garaaži teha lasin ei kõlba välimuse poolest karu persse kah. Meister rikkus selle justnimelt traadikeevitust kasutades lihtsalt ära! Eks ilu olegi vaataja silmades, aga minu jaoks on selline möödalaskmine küll sirge seljaga lati alt läbi jooksmine.

[muska71]

Migiga saab roostevaba edukalt ka co2 gaasiga keevitada,õmblus jääb tuhm ja ilu puudub,aga kokku metalli saab....Kunagi olen ise nii korstnaid kokku keevitanud.

[mopple]

Korrektne kaitsegaas roostevaba keevitusele on 98/2 argooni ja CO2 segu. Lisaks veel kõik eelnevad soovitused traadikõri vahetuse kohta jne. 
Keevitatavate detailide täpset geomeetriat ja õmbluse pikkust teadmata soovitaks otsida keegi pädev keevitaja, kes selle krae ära TIGiks.
Tartu kandis on tegijaid küll. Krabifab, MooseWorks, Tuunerstuudio, Rauavärk Põlvamaal, lisaks tasub uurida ka töökodadest kes tegelevad võistlusautode ning paatide hooldusega jne.

[otipoiss]

Võrdluseks muudele protsessidele (MIG,TIG,MMA) laser. 




Midagi töödeldud pole, lapiga on iseloomulik must tahm maha pühitud. Vanni materjal oli äkki 1.5mm ja servas torul ka ilmselt sama seinapaksus, kui mitte 2mm. Sisemist kaart proovisin tol korral ilma täidistraadita kokku sulatada, mis liiga hästi ei õnnestunud, selletõttu väljastpoolt on näha ka kohti kus ma rohkem kuumutama pidin lõpuks. Igatahes võite arvata kui kõverad oleks need vannid saanud TIG-iga keevitades. Ja mis see kõik aega oleks võtnud.

[isandpauk]

Alles hiljuti keevitasin roostevaba plekki nii tigi kui migiga. Gaasiks oli puhas argoon. Juuregaasi ei kasutanud. Sain soojusvaheti küll kokku keevitatud, kuid probleeme oli palju ja aega kulus väga palju.
Kui alustasin tigiga keevitamist, siis põgenes õhuke plekk eest ja mingit keevisvanni ei õnnestud tekitada liitekohtadesse. 
Tegin siis nii, et keevitasin migiga rv traadi ja argooniga asja kokku, mis vajas iga kord eelkuumutamist, kuna mingil põhjusel ei tahtnud keevis enne jooksma hakata, kui metall oli punane.
No sel moel ma veekindlat soojusvahetit muidugi ei saanud ehk pidin kõik liited uuesti tigiga üle käima. Mõne isegi korduvalt.
Youtube õppevideoid vaadanud ei ole.

[mopple]

MIG-ga roostevaba keevitades tuleb kasutada õiget roostevabale mõeldud 2-2,5% CO2 sisaldusega kaitsegaasi. Puhta argooniga ei tekigi korrektset liidet, seda ka tavaterase puhul.
Mis käsilaserkeevitusse puutub, siis õhukeste detailide pikad õmblused ongi laserile ideaalne kasutus, kuna kasvõi võrreldes TIG-ga on keeviskaar väga kontsentreeritud ja võimaldab seetõttu tekitada kitsa ning sügava läbikeevitusega õmbluse. Käsilaserite puudus on aga protsessi suhteline ohtlikkus. Eeskirjade järgi vajab laserkeevitus spetsiaalseid kaitseriideid ning eraldi turvakardinatega ala või suisa eraldi ruumi.  
Lõbusa näitena rääkis ühe õhukesele roostevabale materjalile keskendunud metalliettevõtte tootmisjuht loo kohalikust müügimehest, kes neile Hiina käsilaserkeevitust demomas käis. Demo lõppes sellega, et müügimees põletas oma särki laseri peegeldusest korraliku augu.
Ülevaatlik artikkel sellel teemal Eesti Keevituseühingu kodulehel.

[Mart Laanelepp]

Meil on ka töökoja nurgas MIG aparaat, mida vahepeal harva lihtsamate roostevaba keevituste jaoks kasutatakse. Hiljuti vahetasime gaasi pakkujat ja mõtlesime ka lihtsuse mõttes ainult puhta argooni võtta nii MIG kui TIG jaoks. Küllalt varsti saadeti ikkagi mix gaasi järele sest MIGiga puhta argooniga keevitada ei õnnestunud.

[isandpauk]

Minul kahjuks seda varianti ei olnud, et ühe asja tegemiseks lähen ja hangin veel ühe gaasi, kui puhas argoon oli juba olemas. Veel üks rendivaba(isikliku) ballooni kasutamise miinus 
Kuigi info selle segugaasi osas oli olemas, otsustasin ikka puhta argooniga proovida, julge hundi rasvane rind on ju haavleid täis.
Huvipärast uurin, et kuidas on tulemus, kui seda ~2% co2 sisaldusega argooni kasutada TIG-iga keevitamisel?

[Janka]

Pole iialgi proovinud, aga teoreetiliselt võttes keerab gaasis sisalduv hapniku molekul kogu töö pehmelt öeldes persse.

[olli]

Ma olen "Tavalise segugaasiga" (Ar 20% + CO2, vist?) ja roostevaba traadiga roostevaba plekki kokku täristanud. Ja on justkui nagu enam-vähem õnnestunud. Samas paar aastat juba möödas viimasest korrast, nii et täpselt enam ei mäleta. Aga just kogun hoogu et üks uus töö ära teha ja plaan oli sama kombot rakendada. Kuna kasutan seda gaasi nagunii tavalise terase jaoks.

[Envir]

Ei taha kellegi teadmisi kahtluse alla panna, kindlasti on roostevaba keevitamiseks segugaas õigem pruukida. Samas olen ise puhta argooni, roostevaba traadi ja suvalise kõriga keevitanud ca 4mm roostevaba plekki ja mingeid junne sinna külge. Pärast käiati õmblus üle ja minu arust jäi nagu hea küll. Polnud seal kuskilt mingit teist kõri või spets segugaasi võtta, hea et argoongi oli.

See oli nüüd muidugi ammu. Erisusena mäletan, et roostevaba keevitamise kaarleek oli silmadele oluliselt teravam ja valusam kui tavalise süsinikterase korral. Mingeid muid probleeme ei mäleta.

Mäletamist mööda sai põranda- ja ülalt alla õmblusi ning isegi mingeid täitmisi tehtud ja tulid täitsa okeilt välja. Kas mu mälu lihtsalt petab mind väga või siiski saab puhta argooniga ka keevitada, kui keerulisemaid õmblusi ei tee?

[muska71]

Ma olen "Tavalise segugaasiga" (Ar 20% + CO2, vist?) ja roostevaba traadiga roostevaba plekki kokku täristanud. Ja on justkui nagu enam-vähem õnnestunud. Samas paar aastat juba möödas viimasest korrast, nii et täpselt enam ei mäleta. Aga just kogun hoogu et üks uus töö ära teha ja plaan oli sama kombot rakendada. Kuna kasutan seda gaasi nagunii tavalise terase jaoks.

Kunagi ka roostevabu korstnadetaile keevitatud mingi segugaasiga ja õmblus oli korralik,aga tuhm.Must metall läks sama gaasiga ja töö sai tehtud väike tootmises.