23-08-2025, 23:11 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 23-08-2025, 23:24 PM ja muutjaks oli Lauri_L.)
Vägagi kauaoodatud sündmus. Ehk tõstuki kokkupanemine. Emotsioonid on laes, sest autotõstuk hobigaraažis on olnud sisuliselt sama oodatud ja peaaegu et sama kaua oodatud, kui näiteks vesipõrandaküte ning eraldiseisvad puutöö ja metallitöö ruumid. Ehk nimekirjas olnud juba siis, kui garaaži ennast ei olnud ja ilma milleta ei oleks siinne sihtotstarbeline tegutsemine võimalik. Ajaliselt võttes on tõstuki muretsemine ja paigaldamine jäänud võrdlemisi hiljaks kõige muuga võrreldes. Aga peab endale aru andma, et kõike korraga ei saa ning parem hiljem kui mitte kunagi.
Ja kuna minu jaoks on tegemist suure sündmusega ning tegemist on Eesti kasutajate seas ehk vähem levinud autotõstuki tüübiga (teisaldatav neljapostitõstuk), siis kostitan lugejaid hulga fotodega ning loodetavasti leiab ka fotode vahelt midagi lugeda. Arvan, et avalikul seinal (nagu meie foorum on) presenteerimine on vajalik, sest ise otsisin sellist tõstukit pikalt ning ega Eestist ühtegi sellist võtta ei olnud. Vähemalt ise ei leidnud. Ning ehk on kirjapandu ja ülespildistatu kellelgi tulevikus teisaldatava neljapostitõstuki muretsemisel abiks. Ühte postitusse kõike kirja ei saa panna, seega jagan mõtted ja fotod kahe postituse vahel.
Tõstuki paigaldamist alustasin garaaži lisaruumi tegemisega. Laias laastus 1/4 tegin suurest ruumist (ca.12x9m) puhtaks, et mahuks nii tõstuki enda kui vajaminevate tõstevahenditega liiklema. Tõstevahenditena olid abiks traktor, rokla ja mootoritõstuk. Lisaks tulid nõu ja jõuga kaks meest appi kokku panema, sest ega üksinda siin väga midagi ei tee. Enne, kui abivägi kohale jõudis märkisin garaaži põrandale maha postide täpsed asukohad. Sisuliselt märkisin ära nurgapostide välise nurga kinnituspoltide asukohad. Pikkused aukude vahel ning diagonaal oli ära toodud tõstuki paigaldujuhendis. Eelnev mahamärkimine on eeskätt vajalik selleks, et suuremad kokkupandud kandvad detailid saaksid kohe õigele kohale, et hilisem sõiduteede paigaldus oleks lihtsam ning ohutum. Suurte ja detailide üksteise peale ladumine ei ole juhst ohutu, kui aluse mõõdud ei pea paika ning alus ise on võrdlemisi raske, et see taas omale kohale saada.
Kokkupanemise algus oli väga kiire. Sisuliselt koosneb kandev konstruktsioon neljast peaaegu identsest postist ning kahest peaaegu identsest risttalast. Nii postid, kui risti olevad talad on tehases lõplikult komplekteeritud. Seega pakist välja ja kokku. Poste ja risttalasid saab vaevata kahe mehega tõsta. Rammumees tõstab ka üksinda. Kokkupanemine algab tegelikult aga sellest, et kaks esimest (või siis tagumist) posti pannakse paralleelselt pikali maha ning nendesse sisestatakse ülevalt ristitala. Risti oleva tala otsad on T-tähe kujulised ning need sisenevad vastavasse profiili postide sees. See tähendab seda, et sisestatuna risti tala enam posti seest välja tulla ei saa ning tegemist on ühe stabiilsust suurendava elemendiga. Risti oleva tala otstesse on paigaldatud plastikust liugurid, mis võimaldavad talal posti sees sujuvalt liikuda. Kui risti tala on postide vahele aetud, siis tuleb kahe mehega postid koos talaga püsti tõsta ning mahamärgitud kohtadesse nihutada. See tagab, et hiljem saab raskema sõidutee täpselt postide vahele õigesse kohta tõsta.
Neljast postist kaks on parema poole ja kaks vasaku poole omad. Erinevus seisneb lukuavade paigutuses (peegelpilt). Lisaks on ühel postidest (fotol vasakpoolne esimene) alus hüdrojaama paigaldamiseks. Ristitalad on samuti peaaegu identsed. Erinevus seisneb vaid ühele talale lisaks keevitatud plaadiks, mis töötab mehaanilise piirajana sõiduteede alaosas. Ehk kui platvormi üles tõstad, siis sõidutee jääb teatud nurga all rippuma, mitte ei kuku 90-kraadi alla. Nagu fotolt näha, siis mootoritõstuk oli heaks abimeheks sõiduteede paikatõstmisel. Sõiduteed ise toetuvad risti talade peale ning kinnitatakse sinna kahe poldiga mõlemast otsast.
Sõiduteede tagaossa kinnituvad sama poldi alla ka mahasõidutõkked. Esiosas täidab mahasõidutõkke rolli pealesõidutee äär, mis kaalub üles, kui raskem osa platvormi tõstes alla piirajale vajub. Siinkohal tuleb tõdeda, et tõstuki kandevkonstruktsioonid on üllatavalt paksust terasest valmistatud ning võrdlemisi viisakalt kokku keevitatud. Väga palju nuriseda ei saagi. Hiinlaste "käekiri" avaldub siin-seal pigem poltide suuruste valiku osas (mõningate sõlmede puhul läheb lisaks meie kasutatavatele suurustele vaja näiteks nr. 20, 18 ja 14 võtmeid) ning kohati mitte nii hästi tihendatud hüdroliitmike osas. Aga materjali kvaliteet, töötlemise puhtus, kokkusobivus ja täpsus on igati eeskujulikud.
Kui fotol parempoolne sõidutee läks päris kergelt paika, siis vasakpoolsega oli natuke tegemist. See oli oluliselt raskem kui parempoolne, sest seal all asus hüdrosilinder, mis kogu tõstuki üles-alla liikuma paneb. Siin fotol on näha ka ristitala külge keevitatud kahte täiendavat plaati (nurkrauda), mis jäävad mahasõiduteid toetama. Lisaks on näha poltide asukohad sõiduteede fikseerimiseks - parempoolsel sõiduteel poldid paigas. Väga lihtne ja lollikindel disain igal juhul.
Järgmise sammuna läks omale kohale hüdrojaam. Tegemist oli taas komplekteeritud seadmega, mis koosnes pumbast, õlimahutist (12L), elektrimootorist, käivitist ning eelinstalleeritud kahest lõpplülitist. Taaskord lihtne ja loogiline - kastist välja ning nelja poldiga aluse külge.
Selle tõstuki omapäraks võrreldes analoogidega üle maailma on ekstra suured trossirattad. Trossirataste läbimõõt nii igas platvormi nurgas kui platvormide all on 228mm. Seda on sisuliselt poole enam, kui teiste "tootjate" (maaletoojad, kes tellivad tõstukeid vastavalt oma soovidele Hiinast) omadel. Küsisin suurte trossirataste kohta ka Taanist EU maaletoojalt. Põhjuseks toodi ohutus ning väiksem stress trossidele tulenevalt trossiratta diameetri suurenemisest. Väidetavalt oli sellealase ettekirjutuse teinud kohalik taanlaste sertifitseerimisamet 2022 aastal. Tulemuseks oli disaini muudatus suuremate trossirataste ja suurema maksimaalse tõstevõime näol. Loodame, et nii ka tegelikult oli.
Lukustussüsteem on sellel tõstukil täis mehaaniline. Postidesse on lõigatud avad, kuhu liigub vedruga eelpingestatud lukustuskeel (või kiil). Kui tõstukit üles tõsta, siis liigub lukustuselement automaatselt järgmisesse pessa. Alla laskmisel peab platvormi pisut tõstma, käega lukud avama ning seejärel saab platvormi alla lasta. Jällegi oluline detail, mis lisaks ohutusele annab juurde pisut konstruktsiooni stabiilsust, mida teisaldataval tõstukil hädasti vaja on. Kui tõstuki all toimetad, siis sõiduki ja platvormi raskus toetub lukkudele, mitte hüdraulikale.
Paras segadus majas, kuid selle alt paistab juba komplekteeritud tõstuk. Ka vahetõstuk sai siinkohal peale tõstetud. Üks viga, mille kokkupanemisel tegin oli see, et kui ristitala postide vahele paigaldasin ja postid üles tõstsin, siis jätsin ristitala võrdlemisi madalasse asendisse (ca 50cm maast). Oli ju nii kergem poste üles tõsta. Tegelikult oleks see pidanud olema palju kõrgemal. Seda sellepärast, et tala asetseb lukkudel, kuid tõstetrosse ennast selles staadiumis paigal veel pole. Ja kui platvormi all on selline 40-50cm ruumi, siis trosside paigaldamine ja ühendamine tõstesilindriga ei ole sugugi mugav. Kogu massi järgmistesse lukkude asendisse enam väga ei tõsta, sest kaalub palju ja ühest nurgast tõstes kipub teine nurk maha jääma. Teoorias oleks saanud tõsta jah, kui igasse nurka tõsteseade panna ning samaaegselt opereerida. Aga ei olnud millega tõsta ning kes tõstaks. Seega tuli ära kannatada.
Üks asi veel, mis mulle kogu komplekti juures ei meeldinud oli üsnagi puudulik paigaldusjuhend. No ei olnud seal väga palju kirjas ning fotosid/jooniseid veel vähem. Õnneks on tõstuki konstruktsioon lihtne ning suurem osa detaile komplekteeritud. Kui paar sammu ette mõelda, siis on raske puusse panna. Siin fotol on nüüd trossid paigas ja käib trosside pingutamine ja reguleerimine. Postide otsas on tublist 20mm paksusest terasest "kork", kust tuleb läbi iga tõstetrossi ots, mis on varustatud keermega. Platvorm ise on piisava massiga, et trossid korralikult pingesse vedada ning saab hakata esmast reguleerimist tegema. Reguleerimine on lihtne. Tõstad platvormi sulle sobivale kõrgusele nii, et esimene neljast lukust hüppab oma pessa. Seejärel pingutad teiste postide trosse nii palju peale, et ka nende postide lukud omale kohale liiguvad. Seejärel sõidad paar korda üles-alla ning mõõdad lukkude kõrguste asukohad oma pesades uuesti üle. Ka häälest on hästi kuulda, kas lukud rakenduvad üles tõstmisel samal ajal või mitte. Ning ongi valmis. Hiljem, kui on koos sõidukiga paar tõstmist tehtud, siis tuleb järelreguleerimine teha. Edasises kasutuses on kõrvad selleks, et tuvastada, kui lukud hakkavad erinevatel aegadel rakenduma ning täiendav reguleerimine on vajalik.
Nüüd trossimajandusest lähemalt. Kogu tõstemehhanism koos rullikute, hüdrosilindri ja nelja tõstetrossiga on paigaldatud ühe sõidutee alla. Nagu näha, siis teine sõidutee on alt täiesti tühi.
Siin on täpsemalt näha trosside ja silindrite paigutus. Kokku on neli erineva pikkusega trossi, mis kinnituvad hüdrosilindri varrel paiknevale plaadile. Plaadil on ka stopper, mis takistab tõstetrosside plaadilt maha kukkumist, kui tõsteplatvorm lukkudele läheb ning hüdrosüsteemist rõhk maha läheb. Kaks lühemat trossi liiguvad üle kahe trossiratta tõstuki esimestele postidele ning kaks pikemat üle kahe trossiratta tagumistele postidele. Nii põhja all kui risti talades on trossid kenasti ära peidetud, et neile midagi vahele ei jääks ning tross ise silma ei riivaks. Tugipostide puhul liigub tross väga lähedal posti seinale ja on sisuliselt märkamatu. Mulle selline "puhas" disain meeldib. Olen kohanud tõstukeid, kus tõstetrossid on nagu pillikeeled jalus ning võtavad lisaruumi. Siin seda pole.
Silinder sõidutee all on ühest otsast fikseeritud ja teisest otsast kergelt ujuvas asendis. Tegemist on ühepoolse toimega silindriga ehk õli rõhk tõstab platvormi üles, alla tuleb oma raskusega. Fotol on näha, kuidas kaks pikemat trossi liiguvad ringiga tagumistele postidele silindrist mööda, hüdrovoolik ning esimeste lukkude liigutamisvarras (vasakul ääre all), mis töötab sünkroonis tagumiste lukkudega. Varda jaoks on konstruktsioonile keevitatud torust kandurid, mis seda toetavad.
Siin on näha silindri varrepoolne ots, trosside kinnitusplaat koos lukustusplaadiga ning neli rulli, mis jagavad neli tõstetrossi postide vahel ära.
Ja viimaks kang, mille kaudu on võimalik nelja lukku samaaegselt opereerida. Päris pikk kang ning seda on mugav liigutada samaaegselt hüdraulikaga opereerides. Nagu eelnevalt mainisin, siis see vajadus on vaid tõsteplatvormi allalaskmisel. Kang on lukkudega ees-taga ühendatud reguleeritava varre abil, mille otstes on laagrid. Esimestele postidele jookseb ülekanne sõidutee seest jäiga ühendusvardaga. Kõik vardad nii nähtaval kui peidetud osas on reguleeritavad.
Lisaks mobiilsusele ja võrdlemisi viisakale koostekvaliteedile ongi selle tõstuki suureks plussiks see, et iga sõlme annab reguleerida. Ja see on äärmiselt vajalik, kui midagi kuluma peaks hakkama või kui tõstukit liigutama peaksid (näieks pisut ebatasasemale või teise profiiliga pinnale). Fotol on heaks näiteks lukkude asendi stopper, mis on omakorda võllile lukustatud kahe lukustuskruviga. Olen varasemalt näinud tõstukeid, kus sellised sõlmed on fikseeritud ja nii ongi. Kui kuskilt annab midagi järgi või kulub, siis reguleeri millega tahad. Täiendavalt tuleb kiita ka seda, et tõstukiga on kaasas korralik varuosade kataloog, kus on sees iga detaili varuosanumber. Seega on mingigi lootus varuosale, kui midagi vaja peaks minema. Samas vaadates konstruktsiooni, siis ei ole siin väga palju sellist, mida universaalosaga asendada ei saaks.
Pealesõiduteed vabas asendis. All on terasest rullikud, mis liiguvad mööda põrandat alla laskmisel. Ülemine osa töötab mahasõidutõkkena. Mahasõiduteedele tuleb aga teha väike modifikatsioon. Nimelt on varras, mis neid omal kohal hoiab, mõlemast otsast stoperdatud mahatulemise vältimiseks seegerrõngaga. No ei ole mugav, kui pealesõiduteed ära tahad võtta. Seega kui aeg tekib, siis võtab ühe rõnga ära, teeb vardale väikese käepideme ning teise otsa paneb eemaldatava splindi. Siis vajadusel splint välja, varras välja ning sõidutee küljest ära. Hea seegi, et valmidus seda teha on juba praegu olemas.
Niipalju selleks korraks. Lähiajal püüan panna paar fotot lisavarustusest, opereerimisest ja esimesest testimisest.
Tänud lugemast.
Ja kuna minu jaoks on tegemist suure sündmusega ning tegemist on Eesti kasutajate seas ehk vähem levinud autotõstuki tüübiga (teisaldatav neljapostitõstuk), siis kostitan lugejaid hulga fotodega ning loodetavasti leiab ka fotode vahelt midagi lugeda. Arvan, et avalikul seinal (nagu meie foorum on) presenteerimine on vajalik, sest ise otsisin sellist tõstukit pikalt ning ega Eestist ühtegi sellist võtta ei olnud. Vähemalt ise ei leidnud. Ning ehk on kirjapandu ja ülespildistatu kellelgi tulevikus teisaldatava neljapostitõstuki muretsemisel abiks. Ühte postitusse kõike kirja ei saa panna, seega jagan mõtted ja fotod kahe postituse vahel.
Tõstuki paigaldamist alustasin garaaži lisaruumi tegemisega. Laias laastus 1/4 tegin suurest ruumist (ca.12x9m) puhtaks, et mahuks nii tõstuki enda kui vajaminevate tõstevahenditega liiklema. Tõstevahenditena olid abiks traktor, rokla ja mootoritõstuk. Lisaks tulid nõu ja jõuga kaks meest appi kokku panema, sest ega üksinda siin väga midagi ei tee. Enne, kui abivägi kohale jõudis märkisin garaaži põrandale maha postide täpsed asukohad. Sisuliselt märkisin ära nurgapostide välise nurga kinnituspoltide asukohad. Pikkused aukude vahel ning diagonaal oli ära toodud tõstuki paigaldujuhendis. Eelnev mahamärkimine on eeskätt vajalik selleks, et suuremad kokkupandud kandvad detailid saaksid kohe õigele kohale, et hilisem sõiduteede paigaldus oleks lihtsam ning ohutum. Suurte ja detailide üksteise peale ladumine ei ole juhst ohutu, kui aluse mõõdud ei pea paika ning alus ise on võrdlemisi raske, et see taas omale kohale saada.
Kokkupanemise algus oli väga kiire. Sisuliselt koosneb kandev konstruktsioon neljast peaaegu identsest postist ning kahest peaaegu identsest risttalast. Nii postid, kui risti olevad talad on tehases lõplikult komplekteeritud. Seega pakist välja ja kokku. Poste ja risttalasid saab vaevata kahe mehega tõsta. Rammumees tõstab ka üksinda. Kokkupanemine algab tegelikult aga sellest, et kaks esimest (või siis tagumist) posti pannakse paralleelselt pikali maha ning nendesse sisestatakse ülevalt ristitala. Risti oleva tala otsad on T-tähe kujulised ning need sisenevad vastavasse profiili postide sees. See tähendab seda, et sisestatuna risti tala enam posti seest välja tulla ei saa ning tegemist on ühe stabiilsust suurendava elemendiga. Risti oleva tala otstesse on paigaldatud plastikust liugurid, mis võimaldavad talal posti sees sujuvalt liikuda. Kui risti tala on postide vahele aetud, siis tuleb kahe mehega postid koos talaga püsti tõsta ning mahamärgitud kohtadesse nihutada. See tagab, et hiljem saab raskema sõidutee täpselt postide vahele õigesse kohta tõsta.
Neljast postist kaks on parema poole ja kaks vasaku poole omad. Erinevus seisneb lukuavade paigutuses (peegelpilt). Lisaks on ühel postidest (fotol vasakpoolne esimene) alus hüdrojaama paigaldamiseks. Ristitalad on samuti peaaegu identsed. Erinevus seisneb vaid ühele talale lisaks keevitatud plaadiks, mis töötab mehaanilise piirajana sõiduteede alaosas. Ehk kui platvormi üles tõstad, siis sõidutee jääb teatud nurga all rippuma, mitte ei kuku 90-kraadi alla. Nagu fotolt näha, siis mootoritõstuk oli heaks abimeheks sõiduteede paikatõstmisel. Sõiduteed ise toetuvad risti talade peale ning kinnitatakse sinna kahe poldiga mõlemast otsast.
Sõiduteede tagaossa kinnituvad sama poldi alla ka mahasõidutõkked. Esiosas täidab mahasõidutõkke rolli pealesõidutee äär, mis kaalub üles, kui raskem osa platvormi tõstes alla piirajale vajub. Siinkohal tuleb tõdeda, et tõstuki kandevkonstruktsioonid on üllatavalt paksust terasest valmistatud ning võrdlemisi viisakalt kokku keevitatud. Väga palju nuriseda ei saagi. Hiinlaste "käekiri" avaldub siin-seal pigem poltide suuruste valiku osas (mõningate sõlmede puhul läheb lisaks meie kasutatavatele suurustele vaja näiteks nr. 20, 18 ja 14 võtmeid) ning kohati mitte nii hästi tihendatud hüdroliitmike osas. Aga materjali kvaliteet, töötlemise puhtus, kokkusobivus ja täpsus on igati eeskujulikud.
Kui fotol parempoolne sõidutee läks päris kergelt paika, siis vasakpoolsega oli natuke tegemist. See oli oluliselt raskem kui parempoolne, sest seal all asus hüdrosilinder, mis kogu tõstuki üles-alla liikuma paneb. Siin fotol on näha ka ristitala külge keevitatud kahte täiendavat plaati (nurkrauda), mis jäävad mahasõiduteid toetama. Lisaks on näha poltide asukohad sõiduteede fikseerimiseks - parempoolsel sõiduteel poldid paigas. Väga lihtne ja lollikindel disain igal juhul.
Järgmise sammuna läks omale kohale hüdrojaam. Tegemist oli taas komplekteeritud seadmega, mis koosnes pumbast, õlimahutist (12L), elektrimootorist, käivitist ning eelinstalleeritud kahest lõpplülitist. Taaskord lihtne ja loogiline - kastist välja ning nelja poldiga aluse külge.
Selle tõstuki omapäraks võrreldes analoogidega üle maailma on ekstra suured trossirattad. Trossirataste läbimõõt nii igas platvormi nurgas kui platvormide all on 228mm. Seda on sisuliselt poole enam, kui teiste "tootjate" (maaletoojad, kes tellivad tõstukeid vastavalt oma soovidele Hiinast) omadel. Küsisin suurte trossirataste kohta ka Taanist EU maaletoojalt. Põhjuseks toodi ohutus ning väiksem stress trossidele tulenevalt trossiratta diameetri suurenemisest. Väidetavalt oli sellealase ettekirjutuse teinud kohalik taanlaste sertifitseerimisamet 2022 aastal. Tulemuseks oli disaini muudatus suuremate trossirataste ja suurema maksimaalse tõstevõime näol. Loodame, et nii ka tegelikult oli.
Lukustussüsteem on sellel tõstukil täis mehaaniline. Postidesse on lõigatud avad, kuhu liigub vedruga eelpingestatud lukustuskeel (või kiil). Kui tõstukit üles tõsta, siis liigub lukustuselement automaatselt järgmisesse pessa. Alla laskmisel peab platvormi pisut tõstma, käega lukud avama ning seejärel saab platvormi alla lasta. Jällegi oluline detail, mis lisaks ohutusele annab juurde pisut konstruktsiooni stabiilsust, mida teisaldataval tõstukil hädasti vaja on. Kui tõstuki all toimetad, siis sõiduki ja platvormi raskus toetub lukkudele, mitte hüdraulikale.
Paras segadus majas, kuid selle alt paistab juba komplekteeritud tõstuk. Ka vahetõstuk sai siinkohal peale tõstetud. Üks viga, mille kokkupanemisel tegin oli see, et kui ristitala postide vahele paigaldasin ja postid üles tõstsin, siis jätsin ristitala võrdlemisi madalasse asendisse (ca 50cm maast). Oli ju nii kergem poste üles tõsta. Tegelikult oleks see pidanud olema palju kõrgemal. Seda sellepärast, et tala asetseb lukkudel, kuid tõstetrosse ennast selles staadiumis paigal veel pole. Ja kui platvormi all on selline 40-50cm ruumi, siis trosside paigaldamine ja ühendamine tõstesilindriga ei ole sugugi mugav. Kogu massi järgmistesse lukkude asendisse enam väga ei tõsta, sest kaalub palju ja ühest nurgast tõstes kipub teine nurk maha jääma. Teoorias oleks saanud tõsta jah, kui igasse nurka tõsteseade panna ning samaaegselt opereerida. Aga ei olnud millega tõsta ning kes tõstaks. Seega tuli ära kannatada.
Üks asi veel, mis mulle kogu komplekti juures ei meeldinud oli üsnagi puudulik paigaldusjuhend. No ei olnud seal väga palju kirjas ning fotosid/jooniseid veel vähem. Õnneks on tõstuki konstruktsioon lihtne ning suurem osa detaile komplekteeritud. Kui paar sammu ette mõelda, siis on raske puusse panna. Siin fotol on nüüd trossid paigas ja käib trosside pingutamine ja reguleerimine. Postide otsas on tublist 20mm paksusest terasest "kork", kust tuleb läbi iga tõstetrossi ots, mis on varustatud keermega. Platvorm ise on piisava massiga, et trossid korralikult pingesse vedada ning saab hakata esmast reguleerimist tegema. Reguleerimine on lihtne. Tõstad platvormi sulle sobivale kõrgusele nii, et esimene neljast lukust hüppab oma pessa. Seejärel pingutad teiste postide trosse nii palju peale, et ka nende postide lukud omale kohale liiguvad. Seejärel sõidad paar korda üles-alla ning mõõdad lukkude kõrguste asukohad oma pesades uuesti üle. Ka häälest on hästi kuulda, kas lukud rakenduvad üles tõstmisel samal ajal või mitte. Ning ongi valmis. Hiljem, kui on koos sõidukiga paar tõstmist tehtud, siis tuleb järelreguleerimine teha. Edasises kasutuses on kõrvad selleks, et tuvastada, kui lukud hakkavad erinevatel aegadel rakenduma ning täiendav reguleerimine on vajalik.
Nüüd trossimajandusest lähemalt. Kogu tõstemehhanism koos rullikute, hüdrosilindri ja nelja tõstetrossiga on paigaldatud ühe sõidutee alla. Nagu näha, siis teine sõidutee on alt täiesti tühi.
Siin on täpsemalt näha trosside ja silindrite paigutus. Kokku on neli erineva pikkusega trossi, mis kinnituvad hüdrosilindri varrel paiknevale plaadile. Plaadil on ka stopper, mis takistab tõstetrosside plaadilt maha kukkumist, kui tõsteplatvorm lukkudele läheb ning hüdrosüsteemist rõhk maha läheb. Kaks lühemat trossi liiguvad üle kahe trossiratta tõstuki esimestele postidele ning kaks pikemat üle kahe trossiratta tagumistele postidele. Nii põhja all kui risti talades on trossid kenasti ära peidetud, et neile midagi vahele ei jääks ning tross ise silma ei riivaks. Tugipostide puhul liigub tross väga lähedal posti seinale ja on sisuliselt märkamatu. Mulle selline "puhas" disain meeldib. Olen kohanud tõstukeid, kus tõstetrossid on nagu pillikeeled jalus ning võtavad lisaruumi. Siin seda pole.
Silinder sõidutee all on ühest otsast fikseeritud ja teisest otsast kergelt ujuvas asendis. Tegemist on ühepoolse toimega silindriga ehk õli rõhk tõstab platvormi üles, alla tuleb oma raskusega. Fotol on näha, kuidas kaks pikemat trossi liiguvad ringiga tagumistele postidele silindrist mööda, hüdrovoolik ning esimeste lukkude liigutamisvarras (vasakul ääre all), mis töötab sünkroonis tagumiste lukkudega. Varda jaoks on konstruktsioonile keevitatud torust kandurid, mis seda toetavad.
Siin on näha silindri varrepoolne ots, trosside kinnitusplaat koos lukustusplaadiga ning neli rulli, mis jagavad neli tõstetrossi postide vahel ära.
Ja viimaks kang, mille kaudu on võimalik nelja lukku samaaegselt opereerida. Päris pikk kang ning seda on mugav liigutada samaaegselt hüdraulikaga opereerides. Nagu eelnevalt mainisin, siis see vajadus on vaid tõsteplatvormi allalaskmisel. Kang on lukkudega ees-taga ühendatud reguleeritava varre abil, mille otstes on laagrid. Esimestele postidele jookseb ülekanne sõidutee seest jäiga ühendusvardaga. Kõik vardad nii nähtaval kui peidetud osas on reguleeritavad.
Lisaks mobiilsusele ja võrdlemisi viisakale koostekvaliteedile ongi selle tõstuki suureks plussiks see, et iga sõlme annab reguleerida. Ja see on äärmiselt vajalik, kui midagi kuluma peaks hakkama või kui tõstukit liigutama peaksid (näieks pisut ebatasasemale või teise profiiliga pinnale). Fotol on heaks näiteks lukkude asendi stopper, mis on omakorda võllile lukustatud kahe lukustuskruviga. Olen varasemalt näinud tõstukeid, kus sellised sõlmed on fikseeritud ja nii ongi. Kui kuskilt annab midagi järgi või kulub, siis reguleeri millega tahad. Täiendavalt tuleb kiita ka seda, et tõstukiga on kaasas korralik varuosade kataloog, kus on sees iga detaili varuosanumber. Seega on mingigi lootus varuosale, kui midagi vaja peaks minema. Samas vaadates konstruktsiooni, siis ei ole siin väga palju sellist, mida universaalosaga asendada ei saaks.
Pealesõiduteed vabas asendis. All on terasest rullikud, mis liiguvad mööda põrandat alla laskmisel. Ülemine osa töötab mahasõidutõkkena. Mahasõiduteedele tuleb aga teha väike modifikatsioon. Nimelt on varras, mis neid omal kohal hoiab, mõlemast otsast stoperdatud mahatulemise vältimiseks seegerrõngaga. No ei ole mugav, kui pealesõiduteed ära tahad võtta. Seega kui aeg tekib, siis võtab ühe rõnga ära, teeb vardale väikese käepideme ning teise otsa paneb eemaldatava splindi. Siis vajadusel splint välja, varras välja ning sõidutee küljest ära. Hea seegi, et valmidus seda teha on juba praegu olemas.
Niipalju selleks korraks. Lähiajal püüan panna paar fotot lisavarustusest, opereerimisest ja esimesest testimisest.
Tänud lugemast.
