[Telc]

Selle rehnuti järgi oleks veoka rinnatisega ristsuunaline kineetiline energia 57% võrra suurem kui see, millele see rinnatis projekteeritud on. Minu meelest on igati ootuspärane, et ükski konstruktsioon sellisele ülekoormusele vastu ei pea. Küllap on eriarvamusi selles osas, kui suur on piltidelt paistev jälgede nurk rinnatise suhtes ning kui suur oli põkkumiskiirus. Selles osas saab igaüks ülaltoodud arvutust vastavalt enda arvamisele kohendada ning jõuda kas samale või hoopis teistsugusele järeldusele.

Aamen. Sinna suunda osutasin isegi.
Keerulisemate arvutuste armastajatele kaks küsimust veel:
1) Kui palju mõjutas poltide hukkumist asjaolu, et piiret tabas suhteliselt kõrge raskuskeskmega objekt mistõttu piirdeposti kui kangi jõuõlg oli maksimaalne võimalik?
2) Milliste postide poldid hukkusid kokkupõrkel ja millised loobusid vastupanust siis kui 14 tonni kiirendas 9,8m/s^2 Tartu maantee suunas?

Üks tähelepanek veel - täidetuks jäi nõue, et sillapiire ei tohi alla kukkuda. Järelikult päris valesti see konstruktsioon ehitatud ei olnud.

[41Degree]

1) Kui palju mõjutas poltide hukkumist asjaolu, et piiret tabas suhteliselt kõrge raskuskeskmega objekt mistõttu piirdeposti kui kangi jõuõlg oli maksimaalne võimalik?
2) Milliste postide poldid hukkusid kokkupõrkel ja millised loobusid vastupanust siis kui 14 tonni kiirendas 9,8m/s^2 Tartu maantee suunas?

Esimese punkti osas on see nii ja naa. Kui võtta kokkupõrget eeldusega, et ükski plekk ei haaku maapinna ning horisontaalse barjääri vahelt tugiposti taha, siis kõrge raskuskese teeb olukorra rinnatise jaoks isegi paremaks. Võrdle nt seda, kui paned jooksvale inimesele jala taha hüppeliigese juurde vs see, kui sirutad jala horisontaalselt ette jooksja puusa kõrgusele. Teiselt poolt aga on ühe krusa raskuskese hoolimata optilisest illusioonist suhteliselt madal, sest kuudi katuseplekk ei kaalu midagi võrreldes sildade, mootori ja raamiga. Haagis on küll vähe kõrgema raskuskeskmega, kuid ega seegi suurt pilli puhu tingimusel, et ükski sõiduki detail ei oska end deformeerumisel haakida maapinna lähedalt mõne tugiposti taha, vastasel korral on lugu muidugi kardinaalselt teine. Veokal vist ei ole eriti selliseid asju, mis mahuks horisontaalse piirde alla, seega selle tõenäosuse võib piisavalt väikeseks lugeda.

Teise osas on aga nii, et täiesti selgelt on suurem osa piirdest lahti tulnud siis, kui veokas selle otsas kõhutas ilma muu maailmaga tugipunkti omamata. Sellel pildil on näha, et oranžid jälgede markeeringud kaovad silla pealt ära enne taustal seisvaid helkurriietes inimesi. Sellega klapib ka siit nähtav maandumispunkt. Samalt pildilt ning veel paremini siit on näha, et piire on jalgadelt ära murdunud valdavas enamuses sealt, kus veoka puudet pole olnud. Huvitav küsimus, millele võib vastust otsida, on muideks see, et miks selline piirde kaasatõmbamine oli põkkumiskoha suhtes ebasümmeetriline, kuigi see seda ei peaks olema, aga selle uurimine on vähemalt esmapilgul tarbetu kretinism, mis asja olemust ei muuda.

[MeelisV]

Lihtsa talupoja mõtlemisega siis ütleks et norm on vale.
Ma eeldaks et silla piire kust võib alla kukkuda teistele peale ja või ette vähemalt tühja auto kinni peaks. Ja kui on võimalik rünnata piiret 30+kraadi alt siis norm oma 20 kraadiga on jälle lahja.
Üle oja või kuskil mujal ok aga seal kus selline täiendav oht on võiks asi olla kangem ju.

[Telc]

Tsiteerides ühte Myrphy seaduse variatsiooni:
"Võimatu on teha midagi täielikult lollikindlaks, sest lollid on haruldaselt leidlikud!"

[MeelisV]

Tsiteerides ühte Myrphy seaduse variatsiooni:
"Võimatu on teha midagi täielikult lollikindlaks, sest lollid on haruldaselt leidlikud!"

Või siis et lollidega pole mõtet vaielda, nad tõmbavad sind oma tasemele ja siis löövad kogemusega. 

[gruppen]

Rehv läks esialgsetel andmetel puruks. Head arutamist.

https://sonumid.ee/2025/11/24/liiklusonn...b5X5MgBW4Q

[ZIL 131]

v6sa 12 punkti!
Euroopa ja Ameerika veokid on kaks väga erinevat veokit idea
Eestis vist Ameerika veokaid pole üldse.
Euroopa veoauto on ikka väga erineva käitumisega võrreldes Ameerika veoautoga idea

[mossepower]

Aga millest see arvamus on tekkinud, et ringil rida vahetada ei tohi?
Lisaks eelpoolnimetatud ja tänaseni omal kohal seisvale Akadeemia ringile oli meil ju veel mõni aasta tagasi ka Haabersti ring, kus palju populaarsemaid pöördeid (loomaaia poolt Mustamäe suunas näiteks) polnud võimalik ilma reastumiseta sooritada.

Liikluskorralduslik eripära, Pärnus lihtsalt polnud (vähemalt 2006. aastal) reavahetusega ringteid ja sai rakendada reeglit, et valid oma konkreetse raja ja sõidad seda...

Nüüd on ka Pärnus ametlikult reavahetuse kohustusega ring, mis ka meedias täitsa eraldi välja toodud kuna on kohalikus liikluspildis ebatavapärane: Link: "Kuigi turboringil üldiselt rada vahetada ei tohi, siis uue silla Rääma-poolsel ristmikul esineb ikkagi üks erand, kui keset ringi on vaja ümber reastuda. Kuid enne ristmikku seisev liiklusmärk ei selgita olukorda eriti hästi."

[USSR V4]

Ettvaatust ringteedele sõites, mul on nädala jooksul olnud kaks juhust, kus ringile/ringil sõitja näitab suunda nagu sooviks sellelt teelt välja sõita, kus mina ootan, aga tegelikult jätkab ringil. Kui  ma oleksin startinud, oleks ette sõitnud. Ei tea, kas otsitakse "kindlustuslaksu", et auto maha "müüa".

[envi]

Kas ainult mulle ei jõua kohale...?
https://www.postimees.ee/video/7751704/u...-jaamisest
Mustas või valges, helkur on ju küljes...
Autojuht justkui kangelane.

[Roomik]

Tegelik kangelane on see idioot, kes telefoniga rääkides ei saanud isegi sellest aru, et ta oleks napilt alla aetud. Rääkimata tavast, et enne tee ületamist veendutakse selle tegevuse ohutuses.

[envi]

Tegelik kangelane on see idioot, kes telefoniga rääkides ei saanud isegi sellest aru, et ta oleks napilt alla aetud. Rääkimata tavast, et enne tee ületamist veendutakse selle tegevuse ohutuses.

On tõesti näha ka see, et inimene oli
telefoniga hõivatud. 
See ometi ei vabanda, et autojuht HELKUR-ga tee ületajat ei näe!?

[CORRADOg60]

Tegelik kangelane on see idioot, kes telefoniga rääkides ei saanud isegi sellest aru, et ta oleks napilt alla aetud. Rääkimata tavast, et enne tee ületamist veendutakse selle tegevuse ohutuses.

On tõesti näha ka see, et inimene oli
telefoniga hõivatud. 
See ometi ei vabanda, et autojuht HELKUR-ga tee ületajat ei näe!?

Kes ütles et ei näinud?
Kui ei oleks peale vastutuleva auto tagant nähtavale ilmumist näinud, oleks ju üle sõitnud. Selle asemel valib antud juht tol hetkel ainuõige lahenduse olukorra päästmiseks ja möödub autopiloodil kodaniku tagant.
Äkkpidurdus ei oleks ilmselgelt seal midagi päästnud. Füüsika vastu ei saa, reageerimisele kulub ka aega ja nii see auto oleks peatunud vast 15meetrit peale ülekäigurada...

Praeguse seisuga kolme pardakaamera omanikuna lisaks seda et igasugu kodanikud kes pardakaamerate pimedas tehtud videoid vaatavad peaks selle ka valemisse panema et see mida näeb sinu silm autos versus see mis paistab samas kohas ekraanilt ei ole üks ühele.
Lainurk objektiiv teeb ekraanil distantsi pikemaks sellest millena juht seda näeb ja tarkvara teeb pimeduse hulga rohkem päevaks.

[tcumen]

Millal jalakäijalt teeületamise ohutuses veendumise nõue ära võeti?

[tungla]

Siis kui anti õigus üle minna vasakule ja paremale vaatamata.

[envi]

Kõik iseenesest õige, mida räägite.
Miks autojuht ei märganud jalakäijat vaatamata helkurile!?
Kas heledam riietus oleks aidanud?
Läks õnneks, et autojuht tegeles ainult auto juhtimisega!

Ise ma jala ei käi, aga selline uudis pani imestama.

[ivo86]

Ise ma jala ei käi, aga selline uudis pani imestama.

Väga kaval nipp - muidu osta pidevalt uusi jalanõusid.

[zazik]

Kõik iseenesest õige, mida räägite.
Miks autojuht ei märganud jalakäijat vaatamata helkurile!?
Kas heledam riietus oleks aidanud?
Läks õnneks, et autojuht tegeles ainult auto juhtimisega!

Ise ma jala ei käi, aga selline uudis pani imestama.

Aidanud oleks eelkõige see kui jalakäija ise oleks oma ohutusse kasvõi grammikese panustanud. Autojuhil väga vedas, sest seaduse silmis oleks ta kokkupõrke korral süüdi jäänud, kuigi ta väga midagi valesti ei teinudki. Vastutulev auto varjas ju jalakäija ära ning viimane ei teinud vähimatki, et oma ohutuses veenduda.

[Marko]

Seaduse poolelt on suund sinna nagu põhjamaades juba on. Ma ei unusta elu lõpuni tobedat juhtumit, kus ca 25 aastat tagasi Rootsis peatusime enne ülekäiku linnakaardi vaatamiseks (selline paber, kuhu on joonistatud tänavad) veendumaks, et ikka on vaja üle minna. Kaks inimest ninapidi kaardis kinni, vähimagi soovita üle minna mitme meetri kaugusel teest, sellest hoolimata jäi liiklus seisma ja meil ei olnudki muud teha kui üle minna....
Oli meilgi seadus parem millaski, pidid üheseltmõistetavalt soovi avaldama, et hakkad astuma. Nüüd saab jah pea pimesi tormata ja autojuht on alati süüdi miskipärast.

[maaks]

Kõik on vist ära unustanud, mida autojuht PEAB tegema reguleerimata ülekäigurajale lähenedes!? (Vt. LS §35 p 4)
Antud videos jalakäia LÕPETAS tee ületamist mitte ei astunud auto ette, seega seaduse silmis ei teinud ta midagi valesti. Jah, enda tervise huvides võiks natuke tähelepanelikum olla.
Hea oli, et autojuht lõpuks mahti sai aknast välja vaadata (näppis samuti telefoni?) ja jõudis enam-vähem adekvaatselt reageerida.
PS Jalakäiad ei ole autojuhtide vaenlased! Varem või hiljem astub iga autojuht oma sõidukist välja ja siis vist ei tahaks keegi, et tast kaasautojuht üle sõidab, sest tollel on täpselt meeles mida teised peavad tegema, aga väga ähmane ettekujutus enda kohustustest