Külmund veetorud?
#21

(24-02-2026, 22:04 PM)v6sa Kirjutas:  ...PVC voolik on külmana väga paslik, aga aurupesuri väljastatava temperatuuri peale läheb väga lörtsiks kätte ...
Aurupesur oma paari KW-ga on selle maa peale juba niikuinii peaaegu kasutu. Pumpa läbi oma olemasoleva kõrre ca 50-kraadist vett torusse. Kui lahti ei saa, kirjuta PM-i, ma olen omal ajal selle teemaga palju kokku puutunud.
Vasta
#22

(25-02-2026, 00:11 AM)Roomik Kirjutas:  
(24-02-2026, 22:04 PM)v6sa Kirjutas:  ...PVC voolik on külmana väga paslik, aga aurupesuri väljastatava temperatuuri peale läheb väga lörtsiks kätte ...
Aurupesur oma paari KW-ga on selle maa peale juba niikuinii peaaegu kasutu. Pumpa läbi oma olemasoleva kõrre ca 50-kraadist vett torusse. ...

Ma ei teagi...

Eile oli mul kasutada 8,2 m PVC voolikut, millest puhusin läbi 5 l demin vett. Külmumine algas umbes 3 meetri pealt (esimene jõhkralt suur kivi kaeviku seinasSad ) ja kogu vooliku sisselitsumisele kulus 2 tundi. Pluss aeg töövõtete kujundamisele - ma tegin seda esimest korda. Ma olin üllatunud, kui tõhus võte see on. Kui ainult voolik kannataks survet avaldada, mitte ei läheks lörtsiks kätte. Ainult näpujagu kannatas survet peal hoida, muidu murdus kahekorra.
Vasta
#23

Ostke paras jupp PE õhutoru, 10mm toru on hirmus kõva ja kalk, 50 kraadi ei mõjuta sisuliselt üldse. Ainuke häda on 90° põlved, sealt teda läbi ei aja., maasiseseid torusid tuleks paigaldada nii, et ei ole mitte ühtegi liitmiku. Teisalt hind... Odavam on kokkuvõttes 8mm põrandakütte traat sisse ajada ja külmumise korral vool järgi panna, isereg. on ülemõistuse kallis, mõtekas ainult siis kui toru kipub seest tühjaks jääma
Vasta
#24

Ma ei oska vist lugeda, mure oli hoopis see et voolik jäi lühikeseks mitte ei saanud seda süldiks muutumise tõttu edasi meelitada. Eelmainitud lahendus Mihkuse poolt on jah õige asi.
Vasta
#25

Sajandi alguses olid kõik veesoojenduskaablid hirmsa hinnaga. Nii paningi pem torule väljapoolt põrandakütte kaabli, mille pikusest jagus edasi tagasi. Ümber penost torukoorik ja ca 20cm pinnast peale. Teatud põhjustel sügavamale ei saanud. Ja nii ma elasingi lõbusalt aastaid Mõned korrad jäätus vesi, vool taha ja elu lill-vesi jooksis taas ning vool välja. Kuniks tuli ette suusareis ja tütar jäi üksi koju...Külmus, pani kaabli sisse ja unustas ööks järgi. Kevadel lahti kaevates oli torule kahelt poolt korralikud sulamisjäljed ja augud sisse sulanud. Peno koorik samasugune... Nüüd on õige kaabel toru sees ja süda rahul ning üle 15a pole vajadust olnud sisse lülitada. Eks järeldused teeb igaüks põrandaküttekaabli kasutamise osas Smile Lihtsalt see kuumeneb  võrreldes õige asjaga jupi rohkem ja alati ei ole rohkem parem.
Vasta
#26

Miks sulatamiseks üldse aurupesurit või muud sellist vaja on? 

Vanasti piisas külmast veest ka mida peenema toruga sisse lükkasid jupphaaval ja jää välja sulatas, miks tänapäeval kõike üle peab mõtlema...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#27

(25-02-2026, 22:04 PM)mlsluik Kirjutas:  Miks sulatamiseks üldse aurupesurit või muud sellist vaja on? 

Vanasti piisas külmast veest ka mida peenema toruga sisse lükkasid jupphaaval ja jää välja sulatas, miks tänapäeval kõike üle peab mõtlema...


Ei tea jah, miks nii keeruliselt vaja majandada. Vanasti piisas samuti veoauto koormast põlevkivist, mis aeti toru kohale vaalu ja pandi põlema.

Maasturite hankimist Ukraina kaitseväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina kaitseväele.
Vasta
#28

(25-02-2026, 12:26 PM)Roomik Kirjutas:  ...mure oli hoopis see et voolik jäi lühikeseks mitte ei saanud seda süldiks muutumise tõttu edasi meelitada. ...

Ikka pehmeks muutumine ja pundumine kuumuse toimel, nagu PVC materjalile seisusekohane, oli mureks. Et lühikeseks jäi, oli lihtsalt kehva ettemõtlemise probleem... Sad

Täna sai peale konsulteerimist Hydroskandi riiulite vahel Mihkuse viidatud piduri/kütuse lohvi meetrit 15 kaasa võetud ja edukalt kahe tunniga kividest mööda saadud. Viimane meeter sulasse torusse läks kümne sekundiga - lase aga kätel käia. Arve pealt vaadates on küll tegu PA12 toruga 10/7 ja selle letihind on 4,26 pluss kõmm. Millest hea põhjusega alla tehakseWink

Täitsa huvitav oli tunnetada, kus oli torus pehmemad jääsupised kohad, kust voolik aeglaselt isegi ilma auruta läbi vajus ja kus oli päris jäämägi ees ning tuli mitu minutit auru anda enne, kui jälle vaksa jagu edasi sai. Jäämägesid oli tükki kümmekond, pikim vast teist meetrit. Akf! Roomiku pettumiseks lõi aurupesur kuni 14 meetrit piisavalt kuuma ollist, et lohv sammhaaval jäämäge läbiks.

Mis veel oli huvitav: eile lõpetasime 6+ m peal vastu jääd. PVC voolik läks kahekorra ja enam edasi ei saanud. Täna kadusid esimesed 10 meetrit ilma vastupanuta sisse ja viimased 4 meetrit tuli sulatada.

Ega auru ei peagi andma. Lihtsalt aurupesur on olemas ja sellega saab üksi kenasti opereerida: ühe käega pressid klahvi ja teisega lüpsad voolikute jäässe. Veega ma nii lihtsalt poleks saanud - puhast särtspumpa mul ei ole ja pooleliitrise õlipritsiga vett peale andes oleks olnud abilist vaja voolikut edasi lükkama. Küllap oleks seegi töötanud.

Paraku kusagil kaugemal on veel mingi tropp ees. Vett jooksma siiski ei saanud. Ühele kahtlasele kolmikukohale teemegi reedel lõkke peale. Surev pärn tuleb niikuinii maha võtta ja ühendame siis vajaliku kasulikuga. Kui just enne lahti ei sula. Pumba käivitamisel hakkas küll torustikus helisid kostma, aga vesi kohale praeguseks veel jõudnud ei ole.

Kui kellelgi on veel Harju-Rapla-Läänemaa nurgas jäätnud torumuret siis saan oma värske kogemuse pealt aidata kuni 15 m ulatuses. Nagu juba öeldi, siis põlvest või kolmikust läbi ikka ei pööra, ainult mööda toru või liitmikust sirgelt läbi.

Ega kaugemale vist 32mm PEM sisse poleks lükanud ka 10 mm välisdiameetriga lohvi - üsna tihkelt liikus viimased paar meetrit.

Nüüd peab lohvi otsa tegema poldist düüsi, millel üks ava ettepoole ja kolm-neli viltu tahapoole. Analoogselt survepesurile kinnitatava torupesudüüsiga:
https://www.youtube.com/watch?v=n6XJs8Q4oW4 . Oli üllatavalt tõhus ummistunud imbväljaku töökorda loputamiselSmile
Vasta
#29

Kunagi aastat 20 tagasi ka ise hädas oldud külmumisega talvel ja sain viimasel hetkel jaole...Heaks rohuks osutus trass kaevust tuppa lahti kaevata ja toru korralikult isoleerida,vundamendi alt majja sisse ja siis põlv üles...Jalgtee risti üle toru ja talvel lumest puhtaks roogitud ja toimib suurepäraselt...Mul kahjuks maapinnast juba meetri peal paas vastas ja sügavale viia ei saa toru,aga korralik soojustamine ja mured murtud...Maa sees ju alt soojendab maapind toru ja kui pealt isoleerime siis külm ülevalt enam alla ligi ei pääse ja ongi mured murtud...
Vasta
#30

Härrased, kõik need torukoorikud ja küttekaablid tulevad peal seda, kui vesi on taas jooksma saadud.

Juba külmunud trassi need mitte kuidagi ei aita avada.

Kas keegi on proovinud, tuleb drellipumbast piisavalt vett peale jää sulatamiseks:
https://www.bauhof.ee/et/p/713046/veepum...x-1300-l-h

15 meetrit kõrgust lubaks nagu eeldada 1,5 bar rõhku. Seda võiks ju piisata jäätunud torusse sooja vee pressimiseks.
Vasta
#31

Tsitaat:Nüüd peab lohvi otsa tegema poldist düüsi, millel üks ava ettepoole ja kolm-neli viltu tahapoole. Analoogselt survepesurile kinnitatava torupesudüüsiga:

aga miks seda surveka voolikut siis mitte kasutada ?
Vasta
#32

Mis sa jändad nende võrridega päevade viisi. Mul on spets küttega isetehtud pump olemas, saan laenata.
Vasta
#33

(26-02-2026, 14:00 PM)MeelisV Kirjutas:  
Tsitaat:Nüüd peab lohvi otsa tegema poldist düüsi, millel üks ava ettepoole ja kolm-neli viltu tahapoole. Analoogselt survepesurile kinnitatava torupesudüüsiga:

aga miks seda surveka voolikut siis mitte kasutada ?

Survepesuriga lahmamine eeldab veetoru suubumist põrandaäravooluga tehnoruumi. Mida käesoleva probleemi puhul ei ole võtta. Jääd oleks ilmselt sulatanud tõhusalt Big Grin Ning ikkagi oleksin jõudnud vaid 15 meetri peale, sest pikemat pesuvoolikut mul ei ole.

Ega pea ühetollise läbimõõduga pesuripea poleks ka mahtunud 11 mm diameetriga manomeetriühenduse avast sisse. Süsteemi avamisega kaasnevaid ümberehitusi soovin praegu vältida. Kalli ämmamoori kasin veetarve seda ka soosib. 20-liitrisest kanistrist ja maja ümbert korjatud lumest piisab säästlikul seenioril vist nädalaks.

Julgen kahelda ka kodukasutaja aurupesuri võimekuses toota survepesuri veehulga jaoks rehkendatud düüsiavade jaoks piisavas koguses sooja vett.  Olen üsna kindel, et ka praeguses lähenduses (15 m 8 mm avaga lohvi) jõudis jääni üsna jahe vesi sedavõrd, kui auru kondenseerumisest seda tekkis. Jämmus armeeritud voolikus poleks jahtumine mitte väiksem olnud. Igatahes tagasi tuli vett üsna vähe (hinnanguliselt aurustissevalatu pluss mõni liiter) ja see oli päris külm. Kuigi majast maasse minev toruosa oli selgelt kuum läbiuhatud aurust.
Vasta
#34

Jagan oma kogemust peaaegu 20 aasta tagusest ajast. Külmus ära vertikaalne sisend, pooletolline plasttoru muidugi. Voolav survega vesi oli ca 3-40 meetri kaugusel, voolikud olemas, aga toruruumis on puitkiudplaadist aluspõrand, millele veega uputamine üldse ei meeldi. Seega jäi sõelale ainult suruõhk, seda siis asjadest, mis kohe võtta olid. Paarist külmunud meetrist läbipuhumine võttis ehk 4-5 tundi, abiks oli vast 8mm pneumotoru, plastikust. 
Suvel sai lahti kaevatud, mõnevatine küttekaabel ümber toru keerutatud ja aluteibiga mähitud, hiljem on ainuke mure olnud sügisel meeles pidada, et sisse vaja lülitada.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#35

Kas keegi on näinud foorumi teemat metallist veetoru sulatamise kohta?

/Probleemiga tuleb tegeleda kohe!/
Vasta
#36

(01-03-2026, 19:55 PM)Ranno Kirjutas:  Kas keegi on näinud foorumi teemat metallist veetoru sulatamise kohta?

Saab keevitusvooluga kui vahepeal pole nõrka kohta (näiteks ühendusvoolik metallist punutud kestas). Viimane põleb läbi.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#37

(01-03-2026, 20:30 PM)aavu Kirjutas:  
(01-03-2026, 19:55 PM)Ranno Kirjutas:  Kas keegi on näinud foorumi teemat metallist veetoru sulatamise kohta?

Saab keevitusvooluga kui vahepeal pole nõrka kohta (näiteks ühendusvoolik metallist punutud kestas). Viimane põleb läbi.

See keevitusvooluga sulatamine oligi ju "vanasti" põhiline.
Siis kui taevas oli sinisem ja lumi oli valgem.
Vasta
#38

Mul ei mahu see asi pähe. Tekitan lihtsalt lühise. Kuidas see keevitusele mõjub või kaitsmele kilbis?  Ühes otsas maanduse käpp aga teises?

/Probleemiga tuleb tegeleda kohe!/
Vasta
#39

Pikad juhtmed ja mõlemas otsas krokodillid.
Vana-aja trahvoga keevitus.
Ajab raud toru kuumaks.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta
#40

Metalltoru korral võiks kenasti töötada ka auto hõõgküünal.

Külmunud PEM-toru saaga sai eile lahenduse. Peale hargnemise ülessulatamist (4+ meetrit jääd) hakkas vesi voolama.

Huvitav tähelepanek: PEM torule ei meeldi kuum aur. Mõlemad torud lühenesid märgatavalt protsessi käigus. Ühel tuleb kinnitused uuesti paigaldada Lühenemine > 10 cm), teise sai veel ringi sättimisega kinni (vajus umbes 5 cm allapoole).

Suvel süsteemi ringi tegema asudes lähevad kumbagi harusse sisse küttekaablid. Ning kui tuleb mingil hetkel mullatöid, siis tee alla ka soojustust toru ümber.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne