Postitused: 2,579
Teemad: 55
Liitus: Jan 2008
Maine:
62
Tore asjandus. Välimuse pigem säilitaks.
_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Postitused: 764
Teemad: 12
Liitus: Feb 2007
Maine:
13
Äge riist on küll.
Aga mind hakkas vaevama, et kui kaua selle võitlusvalmidusse viimine aega võttis?
Vaevalt auru pidevalt üleval hoiti.
Kiuslik kaabakas.
Postitused: 150
Teemad: 30
Liitus: Feb 2006
Maine:
3
Välimuse poolest väga hästi säilinud. Pakkun konserveerimist pigem kui restaureerimist. Tehniliselt loomulikult korda tegemist.
Citroen DS 21 1970, Matchless 500 twin 1955, K750 1960, K750M 1970
Postitused: 1,443
Teemad: 60
Liitus: Nov 2015
Maine:
23
Vägev aparaat!
Ameerikas tehakse igasugu aurumasinaid gaasikütte peale ümber. Natuke ohutum. Kergem kontrollida jne.
Postitused: 7,201
Teemad: 61
Liitus: Jul 2012
Maine:
101
(15-03-2026, 20:35 PM)magnusk750 Kirjutas: Pakkun konserveerimist pigem kui restaureerimist.
Toetan seda mõtet minagi. Ülevalpool on ka Devil sama asja rääkinud. Ülevärvimine on suht lihtne, aga sealt tagasi enam ei saa.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Postitused: 2,924
Teemad: 38
Liitus: Sep 2013
Maine:
79
Väga kurb on teda niisama vaadata. Külge on poogitud vale asju. Roosteuss on ka hävitustööd teinud. Paljudest kohtadest värv kadunud. Ega kusagil kuurinurgas seisev 90 aastane auto targem ei ole. Kui ilusti restaureeritud ja originaalne isend. Kahjuks ei ole mootoril ühtegi tabelit küljes, et näha kes ja kus tegi. Võibolla puhastamise käigus leian mingi kirje. Euroopa muuseumides mõned üksikud eksemplarid on, saaks minna õppereisile.
Postitused: 1,443
Teemad: 60
Liitus: Nov 2015
Maine:
23
Mina isiklikult värviks ta uuesti üle ja poleeriks selle valge ja punase vase ära. Saab ilus asi. Vaevalt tal originaal värv peal on.
Postitused: 1,240
Teemad: 80
Liitus: May 2007
Maine:
21
Vaata nüüd detailivaateid uuesti. Ma kipun arvama, et sellise värvitööga (nn. Ilutriibud jms) 1940ndate ja tänase vahel pole keegi tegelenud. See värv paistab piltidelt küll täiesti ajastutruu lahendusena, mida me tuletõrjepritsidel näeme. V.a nendel, mis on viimased pool sajandit õues seisnud muidugi. Mida omanik lõpuks teeb on tema enda asi aga kui sellele asjale muuseumimaastikul keegi liivapritsi sisse lööb ja uue kahekomponendilise peale piserdab, siis laseks küll päeva pealt jalga puhkama. Isegi kui tuleks koondamishüvitist tagantjärgi maksta. Selle pritsi museaalne väärtus seisneb selles, kuidas ta läbi aja on tänaseni jõudnud. Ma isegi ei põeks puuduvate detailide pärast. See on vaatamisväärsus sellisena just oma loo pärast, mis eeldatavasti tehakse ka lõpuni selgeks ja pannakse tema juurde, kui ta kusagil välja läheb.
Aga nagu varem öeldud, on omaniku enda asi, mida ta oma varaga teeb ja on hästi, et on vähemalt pildid temast sellisena nagu ta säilis nö tänaseni, isegi kui homme on juba ülevärvitud ja rekonstrueeritud. Hea, et üldse on olemas noh!!
Postitused: 10
Teemad: 0
Liitus: Dec 2016
Maine:
0
Aurumasinate kohta on mul kirjandust palju, ka EW ajast eestikeelset.
Alustada tuleks katla seisukorras, kui torud mädad võib pauku teha.
Katlal peaks ülerõhuklapp olema, selle seisukord..
Jne..
Aurumasina puhul ei mängi mingit rolli, mis põlevaine vett soojendab..oluline on katla enda seisukord.
EW ajal neid õnnetusi ikka jagus ja lähedalolijatele saabus enamasti lõpp,,, vahest pidi kadunukesi tükkide järgi kokku sorteerima.
Postitused: 804
Teemad: 4
Liitus: Nov 2013
Maine:
13
" poldid - mutrid on kõik väga imelikkude mõõtmetega. Üks kant võib olla 27 mm ja teine 28 mm" . Mulle kunagi üks treial rääkis kuidas eelmise wabariigi päevil kui kuuskantmaterjali polnud võtta tehti kuuskant ümarmaterjalist sepikojas vasaraga metalli mõjutades , masstootmisesse vast ei kõlba kuid väiketootmises kus iga masin oli ainueksemplar täiesti võimalik .
Aga see tuletõrje auruprits , minu silmadele tõeline aare .
Postitused: 98
Teemad: 13
Liitus: Dec 2009
Maine:
1
Kui tahta asi lõpuks käima saada, siis kas tuletegemise asemel suruõhk ei oleks turvalisem? Aurumasinaid keerutatakse sellega ringi küll.