13-06-2026, 21:39 PM
Vaadates Otipoisi maja pilte ja esitatud küsimust, mõtlesin esiti vait olla. Sest liiga pikk jutt tuleks. Ja mitmetele kindlasti ei meeldiks jne.
Aga asjast:
Enne, kui raha sisse taguma hakkad istu hetkeks, võta excel appi ja mõtle, sest kui oled õhinapõhiselt rekkima haknud, on juba raske loobuda, isegi kui ühel hetkel aru saad, et oleks olnud targem teisiti.
Esimene küsimus endale/kaasale võiks olla - kas kõnealuse maja poolt ette antud konstruktsioon lubab sul teostada tänapäeva standarditele vastava meelepärase ruumilahenduse. Ja et maja pindala poleks liiga suur ega liiga väike. Enamasti vanade majade ruumide planeering ei toeta tänapäevast arusaama ruumide jaotusest. Toad on läbikäidavad jne. Palkmaja puhul palkide seotistele mõeldes ei saa ka mõtlematult saega kallale minna.
Teiseks. Kui kõik renoveerida, teine korrus välja ehitada, palju sellest esialgsest majast alles jääb? Teist korrust elukorruseks teha tundub kiireim ja odavaim lahendus olema kogu pildil nähtav katusekonstruktsioon koos ümarpalgist suure sammuga sarikatega maha võtta. Uus nn müürlatt ja saematerjalist 600mm sammuga sarikad, et saaks mõistlikult soojustada jne. Lisaks siis vintskapid teha või katuseaknad. Katuse kattekihid paigaldada.
Esimesel korrusel põrand vaja kõik üles võtta. Vundament on seal põllukivist, mis tähendab, et sisemine külg ei ole kaugeltki sama ilus ja sirge, nagu välimine külg. Sissepoole korralikult soojustust panna vastu vundamenti ei saa, põrandat tõsta ka ei saa, sest lae kõrgus ei luba. Järelikult külmasillad põranda välisperimeetrisse jäävad.
Palkseinad. Alumine palgirida on enamasti läbi, nagu eespool juba märgiti. Et seinu soojustada ja uut voodrit oleks kuhu kinnitada, tuleb hoone välisküljele rajada puitkarkass. Seesama rajatav seinakarkass soojustuse ja voodri jaoks võiks sama hästi olla juba uue hoone kandev seinakarkass. Kui pole soovi vana palkseina eksponeerida, tuleb ka seinad seest kuidagi siledaks saada, mis tähendab tonnides krohvi või karkassi ja kipsplaati.
Mis siis jääb. Põllukividest vundament, mis ei ole tegelikult hea, sest taldmikku selle all ei ole (mis omakorda tähendab, et praod majas jäävadki tekkima). Ja palkseinad, mille olukord on hetkel teadmata. Kui tuleb palke vahetada, on suur töö.
Kujuta nüüd hetkeks visuaali olukorrast, kui oleksid korraga teinud kogu lammutuse osa ja eemaldanud kõik, mis peab minema. Kas ei teki tunnet, et...
Olles elus omale rekkinud ühe vana maja ja ehitanud ühe uue, lisaks lugematud klientide tööd, olen seisukohal, et ainsad argumendid vana maja kapitaalselt renoveerida on patsiendi arhitektuurne väärtus ning võimalus asja teha jupikaupa, samas ise sees elades. Samas on suur oht kaela saada nn elukestev projekt. Uuega on see teema, et alustuseks nõuab korralikku finantsi ja suures koguses, ka ise tehes. Et ta otsast kohe ilmastiku mõjul lagunema ei hakkaks, pead esimesel aastal miinimumprogrammina enne talve karbi kinni saama.
Sul on see vana maja seal, mis on suur asi, sest on koht, kus ilmselt kannatab elada. Kui hoovi peal on ruumi ka, siis on mõttekoht.
Aga asjast:
Enne, kui raha sisse taguma hakkad istu hetkeks, võta excel appi ja mõtle, sest kui oled õhinapõhiselt rekkima haknud, on juba raske loobuda, isegi kui ühel hetkel aru saad, et oleks olnud targem teisiti.
Esimene küsimus endale/kaasale võiks olla - kas kõnealuse maja poolt ette antud konstruktsioon lubab sul teostada tänapäeva standarditele vastava meelepärase ruumilahenduse. Ja et maja pindala poleks liiga suur ega liiga väike. Enamasti vanade majade ruumide planeering ei toeta tänapäevast arusaama ruumide jaotusest. Toad on läbikäidavad jne. Palkmaja puhul palkide seotistele mõeldes ei saa ka mõtlematult saega kallale minna.
Teiseks. Kui kõik renoveerida, teine korrus välja ehitada, palju sellest esialgsest majast alles jääb? Teist korrust elukorruseks teha tundub kiireim ja odavaim lahendus olema kogu pildil nähtav katusekonstruktsioon koos ümarpalgist suure sammuga sarikatega maha võtta. Uus nn müürlatt ja saematerjalist 600mm sammuga sarikad, et saaks mõistlikult soojustada jne. Lisaks siis vintskapid teha või katuseaknad. Katuse kattekihid paigaldada.
Esimesel korrusel põrand vaja kõik üles võtta. Vundament on seal põllukivist, mis tähendab, et sisemine külg ei ole kaugeltki sama ilus ja sirge, nagu välimine külg. Sissepoole korralikult soojustust panna vastu vundamenti ei saa, põrandat tõsta ka ei saa, sest lae kõrgus ei luba. Järelikult külmasillad põranda välisperimeetrisse jäävad.
Palkseinad. Alumine palgirida on enamasti läbi, nagu eespool juba märgiti. Et seinu soojustada ja uut voodrit oleks kuhu kinnitada, tuleb hoone välisküljele rajada puitkarkass. Seesama rajatav seinakarkass soojustuse ja voodri jaoks võiks sama hästi olla juba uue hoone kandev seinakarkass. Kui pole soovi vana palkseina eksponeerida, tuleb ka seinad seest kuidagi siledaks saada, mis tähendab tonnides krohvi või karkassi ja kipsplaati.
Mis siis jääb. Põllukividest vundament, mis ei ole tegelikult hea, sest taldmikku selle all ei ole (mis omakorda tähendab, et praod majas jäävadki tekkima). Ja palkseinad, mille olukord on hetkel teadmata. Kui tuleb palke vahetada, on suur töö.
Kujuta nüüd hetkeks visuaali olukorrast, kui oleksid korraga teinud kogu lammutuse osa ja eemaldanud kõik, mis peab minema. Kas ei teki tunnet, et...
Olles elus omale rekkinud ühe vana maja ja ehitanud ühe uue, lisaks lugematud klientide tööd, olen seisukohal, et ainsad argumendid vana maja kapitaalselt renoveerida on patsiendi arhitektuurne väärtus ning võimalus asja teha jupikaupa, samas ise sees elades. Samas on suur oht kaela saada nn elukestev projekt. Uuega on see teema, et alustuseks nõuab korralikku finantsi ja suures koguses, ka ise tehes. Et ta otsast kohe ilmastiku mõjul lagunema ei hakkaks, pead esimesel aastal miinimumprogrammina enne talve karbi kinni saama.
Sul on see vana maja seal, mis on suur asi, sest on koht, kus ilmselt kannatab elada. Kui hoovi peal on ruumi ka, siis on mõttekoht.
