[aatom]

   

Oman seda autot (kollektsiooni vanim) 2017 aastast ja kuna miski paar aastat tagasi tulid selle autoga seoses päris huvitavad paberid / ajalugu välja, lisaks selgus, kui tähtis lahkunud eelmisele omanikule see auto oli, siis võiks ju nagu kuskil päevikut pidada.

Alguspunkt selline, et miski 10 aastat tagasi tekkis mu kogutud Saabide kõrvale kiiks, vajaks miskit teistsugust ajaloolist "igamehe autot", samas mis poleks Beetle / Fiat 500 / Citroën 2CV / Mini. Ja ma ei mäletagi täpselt, kuidas ma komistasin just selle mudeli peale, vist Mini kaudu, mida ei soovinud, sest paljudel Mini, aga see auto on ju Mini eelkäia, hoopis nunnum näeb välja.

Ja nagu ikka, Eestis neid müügis polnud, vaatasin Euroopa poole ja jäi silma üks algupäraselt 1962 aastal Rootsi müüdud auto. Oli paarkümmend aastat ühe vanapaari auto, kui meespool lahkus siit ilmast, siis tütre mees organiseeris müüki. Suhtlesin nendega ja olin üllatunud, kui korra moka otsast mainiti, et nagu õiget ostjat nad ei leia autole (A-Traktor ja näited sellistest, Rootsis võib auto ümber ehitada nagu mopeedautoks noortele, piirates kiiruse jne). Seda üllatunum ma olin, et nad olid nõus selle auto minule müüma, välismaale, veel enam, et nad tegelikult otsisid väga head kodu talle.

Ja nii ma siis ühel hetkel maabusingi lennukiga Stockholmis, Rootsi kroonid taskus, sealt bussi peale, mis viis 120Km lõuna poole, kus tütremees juba mind ootas. Miskitmoodi oli sellel autol ülevaatus, kuigi pidurid olid väga nõrgad ja usaldasid isegi kindlustuse tegema, et ma saaksin Eestisse sõita Rootsi numbritega (taas milline usaldus minu vastu, jäi transiitnumbrite tegemine ära). Nii ma siis nende juures aega parajaks tegin, et jõuaks õhtuse laeva peale, andsin külakostiks toodud kotitäie, ka kangema kraami üle ja alustasin sõitu tagasi Stockholmi laeva peale, mis kulges täitsa viperusteta, isegi vaatamata äkki tekkinud väikesele lörtsi sajule aprilli kuus, täitsa päikesepaistelisel ja suht soojal päeval. Ka Tallinnast kojusõit Viljandi oli suht sündmustevaene, kui välja jätta Sossi mäel tõusul foori taha seisma jäämine, pidurid olid ju nõrgad, aga sain hakkama ja siis miskile tegelasele käis pinda, et va "rootslane" imeliku autoga tuterdab siin ees. Viljandis otsejoones Ark-i, dokumendid korda ja nii ta Eesti registrisse saigi. Vaid numbrid pidin Rootsi tagasi saatma.

Eks kui aega saan, siis jutt jätkub ...

[aatom]

Väike sissevaade selle mudeli ajalukku, loodan et võin linkida mõned netipildid ka siia.
Selline nimi, nagu Morris Minor, oli olemas juba enne suurt sõda, toodeti 1928 – 1934 ja oli täitsa teine auto, olen sellises isegi sees istunud.


See, millest mina räägin, on sõja järgne auto, mida hakati tootma 1948 aastal, et englismannid liikuma panna sarnaselt Fiat 500 itaallastel jne. loojaks kuulus Alec Issigonis, kes hiljem arendas veelgi kuulsama Mini. Aeg oli keeruline ja materjalid riigi poolt normeeritud, aga kuidagi saadi siiski hakkama. See oli esimene briti auto mudel, mis ületas miljoni tootmisühiku, 1960 aastal, kokku toodeti aastatel 1948 – 1971 1,6 miljonit autot. Ainukesed konkurendid koduturul sellisele autole olid Austin A30 & A35 ja Ford Anglia & Prefect. See auto oli ka brittidele tõsine ekspordi artikkel, USA-sse alustati müüki 1949 aastal juba.
   

Esimese põlvkonna nimeks oli Morris Minor MM (1948 – 1952).


Väga lihtne auto, kaalus kõigest 749kg ja toodeti ka 4 ukselisena (haruldane nii väikese auto kohta). Mootoriks neljataktiline 0,9L 20Kw, „Flathead” mootor, kus klapid olid 180 kraadi pööratud. 4 käiku + tagurdus, esimesel käigul puudus sünkronisaator ja samasugune kast oli kasutuses kuni lõpuni, vedasid tagumised rattad. Vedrustus ees torsioonvardaga, taga lehtvedrud, amordid pöörleva liigendiga, kah kuni lõpuni. Rõhku pöörati ka kütusekulule, 6L/100Km ja see, kui kiiresti auto liikus, polnud üldse tähtis, lõppkiirus 103 Km/h.

Teadupärast on inglastel omamoodi huumor (arvestades nende kliimat), juba 1949 aastal alustati ka kabriolettide tootmisega.


Järgmine põlvkond (1952–1956) sai nimeks Morris Minor II.


1952 aastal tekkis British Motor Corporation Limited, ehk BMC, mis neelas enda alla nii Morris-i, kui ka Austin-i, siis sai mootoriks õiget pidi klappidega 0.8L 22Kw Austin A30 pealt. Esiaken on endiselt kahest tükist. Kiirus kahanes 101 Km/h, aega selleks läks üle 54 sekundi ja kütusekulu tõusis 6,5L/100Km. Nigu taandareng ... aga 1953 aastal tuli valikusse universaal, mis oli harjumatult väljaspool asetseva saarepuidust tugevust tagava puitraamiga.


Morris Minor 1000 (1956–1971)


Mootoriks pandi nüüd Austin A35 pealt võetud 0.95L 28Kw ja alates 1962 aastast 1.1L 35Kw. Viimasega saadi kiiruseks märkimisväärne 124Km/h ja kütusekulu jäi sinna öko 6.2L/100Km kanti. Esiklaas nüüd ühes tükis ja tagaklaas ka suurem.

Kui selle mudeli teekond lõppes, sai tema järeltulijaks Top Gear-i vanade peerude poolt täiega vihatud Morris Marina.

Ja üks eripära veel, salongiõhku ei värskendatud välisõhuga, vaid salongi sisese ventilaatoriga, mis siis jahutusvee abil siseõhku soojendas. Kui tahtsid värsket õhku, siis kasutasid külgmisi kolmnurkaknaid, nigu vanadel Ladadel.

Lõpetuseks võrdlus selle aja Saab 96-ga (2 taktiline mootor) ja teisedki autod, kui sa elasid Rootsis (jaga 10-nega, siis hind €):
            Rootsi kroonides (1962) Tänapäeval oleks hind   Müügiarv ligikaudu
Renault 3            5 600 SEK          79 000 SEK                10
Renault 4            6 300 SEK          89 000 SEK               600
Volkswagen Beetle    7 700 SEK         109 000 SEK            32 000
Morris Minor 1000    8 500 SEK         120 000 SEK             3 500 
Saab 96             11 200 SEK         158 000 SEK            16 000
Volvo PV544         11 500 SEK         162 000 SEK            22 000
Volvo Amazon        12 700 SEK         179 000 SEK            22 000
Saab 96 Sport       15 500 SEK         219 000 SEK               800
Volvo P1800         17 950 SEK         253 000 SEK               400
1962 aasta selles ajastus oli Rootsis ainus, kui Volvo polnud müüdavaim auto, vaid hoopis Volkswagen Beetle

Täiendus mudeli ajaloo, muudatuste ja spetsifikatsiooni kohta:
   
   
   
   
   

[magnusk750]

Jälgin huviga. Rootsis sündinud olid need mu lapsepõlves tänavapildis suht tavalised, arvasin too et väga inetud. Nüüd tundub väga nunnu.

[aatom]

Jutujärg jätkub siis Rootsis, milline vaatepilt mulle avanes, täpselt nii, nagu müügipiltidel:
   
   
   
   
   
   

Esimene pilt on väga kõnekas ja näitab tõelise rootslase / briti auto fänni garaaži. Pange tähele ka kanalit auto remontimiseks, minul on täitsa samasugune  .
Ja see polnud veel kõik. Auto müüa palus, et ma tagasi tuleksin suurema autoga ja andis kogu garaažitäie Morris Minori juppe lisaks, lisareis ja Mazda MPV sai omajagu täis. Asjade sees oli ka haruldane katuseraam.
   
   

Mis siis veel huvitavat, esiistmed olid läbi vajunud, seetõttu lambanahad kasutuses, juhiiste vale ja raam keevitusest katki, mille kompenseerimiseks kasutati suurt ilgelt vana tulekustutit istme all ja juhiiste teiselt autolt. Õnneks oli originaaliste ka olemas, kah keevitusest katki, aga taastasin kõik istmed ja paneelid, nüüd nii, nagu peab. 
Algupärane raadio koos keskel oleva kõlariga ja ta töötab! Paremal asub soojenduse juhtimine, sellel autol on välisõhu salongiventilaatorisse suunamine ja siis soojenduskraan mootoriruumis. Omapärane magnetiga mündihoidja ja miski visiitkaart, teagi, milleks tähtis. Kaugtuli käib jalaga, raadio all on lüliti näha. Ah ja suunatule kangi otsas on tuli, mis vilgub koos suunatulega, väga vinge.
   
   

Ja lõpetuseks pilt kahest Rootsist toodud autost omajagu aega tagasi minu juures.