Mul küll murutraktorit majapidamises pole, aga olen enda jaoks sarnase probleemi lahendanud sellega, et saadan remondikotta soojenduseks e-kirja, kus kirjeldan olukorda, enda hinnangut sellele ning lõpuks ootusi, nii töö mastaabi kui ajaraamide osas. Näiteks midagi sellist, et "tsikli kolvivahetusest on juba natuke möödas, lisaks on eelmine vahetus teostatud amatööri (siis minu) poolt, seega ilmselgelt oleks tark mootorile värskendus teha, sest vaja oleks ära sõita 1500km võistlus ning aega on kuus nädalat." Sedasi on kliendi soov taastekitatavas vormis must-valgel kirjas, ei sõltu kellegi letitöötaja või muidu asja tuumast kaugemal seisva isiku isiklikust arusaamisest või mõtte edasi andmise võimest, vaid põhimõtteliselt saab selle "töökäsu" kasvõi välja printida ja päris töökäsule lisada, et kõigil oleks pilt selge. Konkreetsel juhul tuligi lahkamise käigus välja, et vahetust vajas ka keps, igasugu tihendid ja ma enam ei mäletagi, mis veel.
Teise asjana ei küsi ma sellisele avatud otstega tööle hinnapakkumist või muud sellist jura, sest realistlikult saab see hinnapakkumine põhineda ainult valemil "paneme varuga ja korrutame 1,5-ga läbi". Kuigi igasugu "diilimeitritele" meeldib eputada numbritega, kui palju nad kuskilt millestki jälle "alet said", siis kahjumiga ei hakka end mingi suvajussi nimel mitte keegi kuskil kunagi liigutama eal punkt. Ilma siduva hinnapakkumiseta on pikas perspektiivis asjad tõenäoliselt odavamad, sest kui normaalse tunnihinna ja juppide pealt on marginaal kodus, siis pole nagu erilist põhjust seal seda numbrit kuidagi paisutama hakata. Siiamaani pole keegi igatahes seda teinud, ilmselt kui teeks, siis maksaks ühe korra kinni ja konkreetne peldik läheks musta nimekirja.
Kolmandaks, kui just ei ole kindlaid soovitusi-kogemusi all ja lähed kuhugi esimest korda, siis tasub vältida väga suuri (stiilis 20 esindusega üle-eestiline kett) ja väga väikeseid (stiilis mees-ja-koer-ja-garaaž) tüüpi asutusi. Esimeses on sinu soovide ja reaalse mutrikeeraja vahel liiga palju bürokraatiat ja vaheastmeid, kus kogu mõte liinitöö raamidesse taotakse, teises jälle kipub tihti olema nii, et mehaanilised oskused võivad olla tasemel, aga selle võrra on klienditeeninduse ja kokkulepetest kinni pidamise pool (eriti see aja osa) nõrgavõitu. Ma sinna alumisse otsa olengi pmst latiks seadnud selle, et kas asutus suudab ladusat kirjavahetust pidada, vbl on ka mingeid teisi nippe, aga mul on töötanud. Ülemises otsas ei teagi, ma arvan et umbes kui küsimise peale töökoja pealiku või meistri vms põhitegijaga veel jutule saad, siis on paras, mitte et seda enamasti vaja oleks.
Ma olin nooremana ka töökodade suhtes väga kuri ja radikaalne, stiilis "mis mõttes te ei oska öelda, palju asja x remont maksab", aga mingi hetk sain aru, et viga paistab suures osas ikkagi peeglist vastu