[olli]

Tuulutusele mu lemmik on see: https://www.hydroscand.ee/ee_ee/product/...le-8109-00
Keevitad õiget mõõtu torunipli paagi peale ja olemas. Iseasi muidugi jah, et kas on mõtet.. piisab ehk ka svammi lisamisest olemasoleva korgi sisse. Abiks kindlasti.

[Envir]

Jep, tundub et on rahval puudega kogemusi. Läbikasvanud kuusk ja kask on esirinnas. Mõni kaseraibe on eriliselt kiuline ning keerdus, isegi suht peenikese halu lõhkumisega on tükk tegemist. Mõnele võibolla üllatuseks on saar ja tamm hulga lihtsamad lõhkuda. Okei, lepa moodi nad pole ning risttera okstest läbi surumiseks läheb ikka palju jõudu vaja. Kuid kui kõvad puuliigid pikuti teraga "lõhki" lasta, siis lähevad suure kilakaga ka jämeda oksaga pakud kaunis lihtsalt katki.

[heiti]

 Kuid kui kõvad puuliigid pikuti teraga "lõhki" lasta, siis lähevad suure kilakaga ka jämeda oksaga pakud kaunis lihtsalt katki.

Jah läheb ka sedasi, aga on sihtimist piki ja risti, kilakaga, et tuleb masina taha varjuda , aga omale tundub kõige humaansemana kont kõhust kätte saada ja jaanilõkkesse pista. Et masinast ei saaks kasaka pasun.

[speedsta]

Kehva puud ei oskagi välja tuua, kui siis okslikud jändrikud, mis saab teinekord korraga kõrvale tõstetud komposteerimisauku viimiseks. Kirvega lõhkumiseks on kõige "meeldivam" mädanikuga kuus, mis on piisavalt niiskust saanud. Lõhu nagu švammi, kui kõvemale kohale just ei koputa. Ühe matkamaja juures kohtutud jalaka pakuga- umbes neli inimest käis seal õhukese teraga kirvega kätt harjutamas, aga lõpuks pooleks me ta saime.

[honkomees]

...

Muuseas küsimus, mis puud on kõige raskem lõhkuda?

isikliku kogemuse järgi jäme toomingas, vintske, keerus, okslik ja järele ei anna,

ka oksliku saarega on kõvasti probleeme, 
remmelga puhul tekitab probleeme tema nätskus, tera/kiil läheb kogu ulatuses puu sisse nagu vatti ja midagi ei juhtu

[pen.skar]

Päris peigmehe proovipaku saab ikka pärnast...

[rocker]

Kui ise tegema peaks, siis teeks kogu masina hüdraulika juhtimise ühele joystikule, hea ühe käega ühest kohast opereerida. Sai ühe teise projekti otstarbeks üks joystik ka muretsetud, aga riiulisse ta jäigi. Kui keegi arvab, et tal seda rohkem vaja kui minul, siis olen pakkumistele avatud. Asi õrnalt kasutatud: https://eu.mouser.com/ProductDetail/Schn...uV3w%3D%3D

[Envir]

Õiendus: olin ebatäpne, uus mootor on 17,5HP. Parandasin originaalpostis.

Mõned pildid lisaks. Tellisin masina katteks korralikust paksust materjalist katte. See oli suhteliselt kallis, aga on väärt iga senti. Talub probleemideta julma suvist päikest ja hapraks minemata miinuskraade. Kate on visatud üle masinale pandud toru ning kannatab kokkunöörituna kõiki ilmastikunähtusi, lund, kõva tuult ja vihma. Nii peale kui maha saada on teda raske, aga kui peal on, siis paigal ka püsib ja hoiab masina kuivana. Valge asi seal all on pikisuunas peale visatud plakat.

Kate
   

Paar pilti sidurist ja pumbast. Nö peapump paikneb karbis, mis jääb siduri alla. 

Mootori sidur
   

Konveieri pump saab pöörlemise siduri kaelale istutatud rihmarattalt. Konveieri pump koos rihmarattaga on vist see, mida nimetatakse MAZ roolivõimu pumbaks?

Konveieri pump koos lülitusega
   

Konveier lülitatakse tööle vändast rihma pingule krudimisega. Välja lülitamiseks tuleb vänta teistpidi krudida kuni rihm lõdvaks läheb (nagu praegu näha). Kaunis prosta lahendus, aga ma ei kurda. Konveierit pole vaja tihti lülitada, selline lihtne toimiv lahendus on täiesti piisav. 

Saejagur koos el.magnetiga
   

Nüüd pildike lülitusautomaatikast. Midagiütlevat pilti on siit kaunis raske teha. Pildil on näha siibri otsa. Siiber on parasjagu neutraalasendis. Asendeid fikseerib alumine hoob, millesse on astmed sisse tehtud. Siiber haagib ennast sinna hoova külge. Nüüd kui lukumootor tõmbab hooba allapoole, surub parallelogramm siibri surumisasendisse. Kui silinder on välja jooksnud, tõmbab piirik parallelogrammi teisele poole. (Vt see osa, kus kollane käepide küljes on). Siiber lükatakse tõmbeasendisse. Kui silinder on kokku tagasi jooksnud, siis lükkab piirik parallelogrammi uuesti teist pidi. Nüüd, kui asjad töötavad nii nagu peab, haagib siibri hambake ennast neutraalasendis hoova külge ning liikumine peatub. Kui hambakesel on midagi viga (nt liiga ümar või pole piisavalt vedrusurvet), siis kargab kohe uuesti surveasendisse ning silinder jääbki edasi-tagasi pendeldama. 

Kui pakk kinni kiilub, siis saab kollasest hoovast parallelogrammi käega teist pidi tõmmata ning surumise katkestada.

Automaatika
   

Nagu öelnud olen, siis ideel pole ju viga. Saatan on paraku detailides, kogu see mehaaniline krempel on küllaltki kapriisne. Kõigele lisaks sõltub tema töö temperatuurist! Kui nii võtta siis loogiline, aga alguses ma seda ei teadnud, vedru jõud on külmast peast suurem. Tööd alustades on asi timm, aga kui töö käigus masin soojeneb, jäävad vedrud nõrgemaks ning automaatika ei lülita asendeid enam korralikult. Tuleb vedrule pinget peale keerata, aga see põhjustab jälle suuremat koormust siibrile jne.

[v6sa]

Julgen esineda ebapopulaarse arvamusega, et kuigi mehaanilises lülituses on kahtlemata oma ilu, siis nõukaaegse jaguri olemuslik dissonats sõnadega täpsus ja lekkevabadus panevad viitama vastikute kapitalistide selleks ettenähtud tootele:
https://www.trabiflex.ee/et/a/jagaja-1-s...le-itaalia

[ak75]

Kogu selle loo juures peaks vaatama ka masina hinnasilti, mida teemaomanik paraku kajastanud pole. Võib välja lugeda, et teemaaluse puhul insenerimõte on ju olnud suures pildis hea, samuti teostus. Nurinat põhjustavad "maksvad jupid" ja nendega seonduv.

Olen ise rentinud viimastel aastatel ALTO KSK-50 masinat. Bensumootoriga. Maanteel veetav. Sellega saab samuti peeneid kaikaid hea kiirusega jupitada ja mingil hetkel paraja posu korraga lindiga hunnikusse lasta. Nipp on selles, et sae kangi ei tohi peene järkamisel lõpuni tõmmata. Kui lõpuni tõmbad, laseb lõhkumissilindri käima. Ma pole tema ehitust uurinud, seega ei tea, mis vigurid seal kasutusel. Elektrit ilmselt pole, sest akut pole ja nn pistikuvool autolt on vaid tulede jaoks.
Omale siiski ei ostaks, sest neljaks lasta saab vaid oksavaba puitu. Liiga tihti tuleb protsess seisata ja kuvaldaga pakku kiilu otsast tagasi taguda. Omale sooja sellega töötades saab külmal ajal, mis on pluss. Paraku kogemused võimekamate masinatega puuduvad, mistap ei oska siin välja öelda, milline võiks optimaalne lõhkumissilindri surumisjõud olla. huvitav oleks teada, milline see surumisjõud saakski olla kui masin komplektina peab mahtuma kerghaagisena veetavuse raamidesse.

[PlyVal64]

huvitav oleks teada, milline see surumisjõud saakski olla kui masin komplektina peab mahtuma kerghaagisena veetavuse raamidesse.

Hüdroga pole surumisjõu saavutamine ju probleem, lihtsalt millestki peab loobuma 750 kilo sisse jäämisel  Karta on et loobuda tuleks kas raskest elektrimootorist või bensumootoriga hüdropakist. Hüdro võlu ongi see, et mootor, pump ja õlitünn ei pea olema masinaga füüsiliselt seotud. A'la kõik ATV metsahaagised jms. No ja ka laadimsilindist peab loobuma.

Ma ühe väikese Palaxiga olen teinud ja ei jäta erilist muljet. Tundub, et halumasin peab olema maksimaalselt suur ja võimas, siis on asjal jumet. Tolle sõiduauto taga veetavaga oli vaeva rohkem kui kasu. Ma julgeks arvata et kõige kuluefektiivsem iseendale on kettsaag ja jõulisem inerts-lõhkuja. Ja mõned Sõbrad ja pereliikmed talgutel.

[Envir]

ksf! V6sa soovis teada, kui midagi jälle juhtub. Täna lõpetasin puudeteo põhilises osas, ei andnud armu endale ega masinale. Peale masina korrastamist sai korralikult tööd teha kusagil 30+rm jagu, kui lõhkumissilinder hakkas neutraalasendis "peale jooksma". St ei püsi paigal vaid jookseb aeglaselt välja. See tulenebki nüüd otseselt sellest, et asendit fikseeriva hoova hammastik on termiliselt töötlemata, parallelogramm "tagus" selle vormist välja ja jagaja siiber ei ole enam õiges positsioonis fikseeritud. No ei sobi see lahendus töötegemiseks! Kodus käevahel võib relakaga teha valmis igasugu põnevaid vigureid, aga tõsisemad tegemised vajavad kuratlikult palju teadmisi materjalidest ja metallide tehnoloogiast.

Parandamiseks on nüüd võimalus järgmise 30rm tegemiseks keevitusega hambale punkt peale lasta ja parajaks viilida. Või siis midagi püsivamat leiutada. Elame näeme.

[meli666]

Eks see lõhkumis automaatika ikka ole kõige kavalam elektri peale teha. Pole ju otseselt vaja mingit teab mis Arduino aju. Nupu vajutusega alustamiseks lõpulülitid, releed ja elektriline hüdrojagaja. 
Pole vist sama meistri tehtud, aga naaber külas suht sarnane isetehtud masin. Kõik laias laastus keevituspunktidega kinni lastud. Olgu siis rihmaseib mootori otsas või mingi komponendi raami vahelt kätte saamine. Tahad kätte saada, siis relaka või meisliga peksad punktid lahti ja käes ta ongi. Elementaarne.
Isetehtud masinatest jätab ikka kõige parema maitse suhu selle meistri tehtu...

[Mart Laanelepp]

Äge masin, video lõpus oli väike pettumus et see peal veerev ratas ei reguleerigi risti kiilu kõrgust 

[speedsta]

Äge masin, video lõpus oli väike pettumus et see peal veerev ratas ei reguleerigi risti kiilu kõrgust 

Oo jah, sellisest lahendusest tundsin Pilkemasteriga tööd tehes puudust, annaks kõvasti juurde, puu pole kunagi ühtlane ja muud mured. Täna tagusingi kirvega 1/4 halgusid peenemaks. Päikesepaistelise kevadilmaga ilusat kaste raiuda ongi jumalale meelepärane tegevus, kuigi head kristlased peaksid pühapäeval puhkama
Video kommentaariumist: Probably the ugliest and best wood processing machine !

[Envir]

Selle masina elu läheb nüüd ühe teise härra käes edasi. Müümine lihtne polnud, sisse pandud raha tagasi ei saanud, tööst rääkimata. Arusaadavalt tekkis tööde käigus masinaga emotsionaalne side, kuid ajaga see nõrgeneb ning olukorrale on võimalik objektiivsemalt otsa vaadata. Kõige täpsem oleks öelda, et masina alusidee on moraalselt vananenud ning sinna juurde panustamine oleks olukorda vaid leevendanud, kuid päriselt head masinat poleks temast kunagi tulnud.

Siinkohal ma tooks välja parendused, mida oleks olnud masina juures vaja teha, kuid jäid minust motivatsioonipuuduse tõttu tegemata:

• loobumine vene jagajal põhinevast mehaanilisest loogikast. Ikkagi teeb Ardu või mõni teine mikroprotsessor loogika realiseerimise lihtsaks
  
• tsentrifugaalsidur mootori ja h.pumba vahele. El.mootorile võib, aga sisepõlemismootorile ei tohi koormust otse järgi panna!!
  
• olulise oskusteabena vajab halumasin regeneratiivklappi, see muudab töökäigu kiiremaks ja efektiivsemaks. Nt https://hyd.ee/en/products/line-hydrauli...lves/vrsp/
  

Olukord on muutunud ka selles plaanis, et kogused on kasvanud ning arusaadavalt sellest ka nõudmised. Ideaalis tuleks hooaega efektiivselt kasutada, seega oleks halumasinat (või teenust) vaja talvel siis, kui metsatööd parasjagu teha ei saa. Näiteks vahepealsel sulaperioodil. Seega ei ole variant, et masin vajalikul hetkel kas ei käivitu või on katki. Töötegemine peaks käima töö loogika, mitte masina kapriiside järgi. Vaadeldav pillike dikteeris liga palju.

Kuidagi ei saa maha vaikida probleeme teenusepakkujatega. Osutub niimoodi, et teenusepakkujate jaoks on ületamatuks probleemiks materjali mõõtu lõikamine. Täielik müstika! Mul oli masinale rasvakriidiga peale joonistatud skaala, mille abil oli võimalik halu pikkus 3 või 4 lõiget enne lõppu paika ajada. Kui varieerida halgude pikkusi 35 ja 40cm, siis on võimalik vähegi pikem ront lõigata ära nii, et järgi jäävad vaid ühes või teises pikkuses halud. Varieerumine +- paar senti. 

Teenusepakkujale annad ette halupikkuse 40cm, et olgu siis see pikkus + klotsid. Aga ei, halud saad vahemikku 30-50cm, pluss eraldi klotsid veel. Mõni teenusepakkuja on hullem kui teine. Viimane vend tegi mul 50+rm kaske, pikkuse mõõdust eriti kinni ei pidanud, aga vähemalt lõhkus korralikult. Selles mõttes on ise tegemisel eelis, et toormest saab kõlbulikku kraami enam kätte. Teenuseapakkujal on rohkem p.hui ning ega teda iga vilistamise peale kohale ka ei saa. Samas kogu maailma tööd ise ära teha ei suuda, tuleb paratamatult ettevõtlikumalt mõtlema hakata. Olgugi viimane tegija mõõdust väga kinni ei pidanud, siis oma raha teenis ta siiski välja. Kasehunnikut tegi 2 päeva, õhtuks olid mehed läbi nagu laibad. Minu kere seda tööd ise tehes vastu poleks pidanud.


Peale masinast loobumist kaalusin paari varianti. Peale jäi emotsionaalsem variant. (Pilt on laenatud muidugi.)