[tõnn]

kas keegi oskaks soovitada mõnda asjalikku foorumit, kust asjalikke leida vastuseid maja remontimise kohta

[tõnn]

või on ehk siin mõnda asjalikku inimest, kes oleks nõus mind aitama.
majal mis on ehitatud tuhablokkidest on hakanud vundament lagunema(välimine kiht on osaliselt ära kukkunud. seintesse on tekkinud praod(kohati kuni 1cm laiused) ning üks nurk hakkab lagunema(üks sein hakkab teisest eralduma)
küsimus just selles, et kuidas fikseerida, et pidurdada seinade liikumist, või oleks mõttekam hakata uut maja ehitama.
kas peaks mingite raud plaatidega nurga ja praod kinni tõmbama?
või on asi juba lootusetu?

[unu]

http://www.ehitusabi.ee

[Martti]

Tuhaplokkidest ehitatud majaga pole küll seotud, kuid majavajumisega küll. Maja seesama Maakri 30, palkmaja, ehitatud 1930-ndatel. Kui sinna kolisime oli aasta 1991 ja maja oli täitsa korralik, elasime teisel korrusel ja korteris oli tehtud kap.remont. Aga trepikoda oli meil teistest eraldi, see ei saanudki valmis, enne kolimime ära sealt. Vajumine puudutab just seda trepikoda, selle all olevat vundamenti, täpsemalt seda ei olnudki praktiliselt seal, seetõttu oli ka trepikoda viltu vajunud ja oli vaja tagasi sirgeks saada. Palkmajal on see hea omadus et ei lagune laiali kui seda \"liigutada\". Tungrauad sai alla panna vist kolmes kohas(üle tee vaadates vasakul asub see trepikoda) ja siis üles tõstetud, palkidest pakud alla pandud ja seejärel ehitas isa sinna uue vundamendi. Hiljem sai kogu trepikoja uuele vundamendile peale lasta lihtsalt tungraudu \"järgi andes\", st õlisurvet vähendades. Sellest oli siiski väha ja isa ostis pikad keermelatid, puuris augud läbi mitme seina ja ostis ka paksud metall plaadid. Nendest puuris ka augud läbi ja pani ühe trepikoja välisseina taha ja teise magamistoa seina peal, keermelatt läbi, suur seib alla ja mutrivõtmega keerama. Ma ei mäleta enam täpselt aga need keermelatid olid kahes kohas, nurkade lähedal. Trepikoda seisab siiani ilusti püsti aga kas need keermelatid ka seal alles on selles pole enam kindel. Eks homme lähen viskan pilgu peale kas on veel olemas või mitte.

Nüüd sinu probleem: Kui seintes on praod siis järelikult peavad need olema ka vundamendis? Ja see tähendab et praod on tekitanud külm, mis on pääsenud vundamendi alla. Arvatavasti parim lahendus oleks vundamendi soojustamine kas penoplastiga või muu materjaliga mis ei idane-kõdune.
Maal oli ka saunaga probleemid: terve see pool kus asub saun oli ära vajunud, ja põhjus väga lihtne: kõik must vesi mis saunast välja voolas sati minna vundamendi alla ja see seal külmus ja hakkas \"nurka\" liikutama. Umbes 3 aastat tagasi kui oli käimas sauna kap.remont tuli ka midagi ette võta pragudega mis olid seintes. Sealt lausa käis tuul läbi ja oli vahele topitud porolooni. Seina selle osa kus pragu asus võtsime lahti ja ostsime uued plokid ja isa ehitas selle seina osa uuesti üles, jällega kandis kogu osa, mille alt osa seinast puudu oli, tubli tungraud.

[tõnn]

seina ma uuesti laduma ei hakka, kuna kardan, et vajub üldse kokku.
see nurk tekitab kõige rohkem muret.
mõtlesin 2 varjanti välja:
puurida augud, lükata tüüblid sisse ja mingite varrastega kinnitada seinad kokku (probleem plokid võivad puruneda kui tüübel paisub. teisest kohast kuhu sai päris mittu 10cm pikkust naela teineteisekohale löödud tekkis pragu)
tõmbaks mingisugste raud lattidega seinad teineteise külge kinni, või peaks raudplaati kasutama.

mõlemal juhul tuleks mingi agrekaat ehitada, et pragu kinni suruda (ehk ajaks veoauto seina äärde ja pressiks tungrauaga kokku.

vundamendist:
kuna vundament on vigane, siis mõtlesin teha järgmist:
kaevaks 75cm sügava kraavi ja laoks maja vundamendile ühe kihi juurde (vahele peaks vist panema mingi soojustuse) teeks nii umbes 4 meetriste osadena, et vundament ära ei vajuks. kasutaks punaseid telliseid kuna neid mul jätkub.

või peaks kraavi kaevama, metallvardad sisse ja betooni täis valama?

kas vundamendi tuulutus on vajalik?

kas oleks mõttekas praod va. nurgapragu mingi makrofleksiga täita, või peaks tsementi sinna panema.

[Martti]

seina ma uuesti laduma ei hakka, kuna kardan, et vajub üldse kokku.
see nurk tekitab kõige rohkem muret.
mõtlesin 2 varjanti välja:
puurida augud, lükata tüüblid sisse ja mingite varrastega kinnitada seinad kokku (probleem plokid võivad puruneda kui tüübel paisub. teisest kohast kuhu sai päris mittu 10cm pikkust naela teineteisekohale löödud tekkis pragu)
tõmbaks mingisugste raud lattidega seinad teineteise külge kinni, või peaks raudplaati kasutama.

mõlemal juhul tuleks mingi agrekaat ehitada, et pragu kinni suruda (ehk ajaks veoauto seina äärde ja pressiks tungrauaga kokku.

vundamendist:
kuna vundament on vigane, siis mõtlesin teha järgmist:
kaevaks 75cm sügava kraavi ja laoks maja vundamendile ühe kihi juurde (vahele peaks vist panema mingi soojustuse) teeks nii umbes 4 meetriste osadena, et vundament ära ei vajuks. kasutaks punaseid telliseid kuna neid mul jätkub.

või peaks kraavi kaevama, metallvardad sisse ja betooni täis valama?

kas vundamendi tuulutus on vajalik?

kas oleks mõttekas praod va. nurgapragu mingi makrofleksiga täita, või peaks tsementi sinna panema.

Pragu kahjuks enam kokku tõmmata pole võimalik, sest kui sa hakkad seina kusagilt lükkama ja vundament on ka vajunud siis sa lükkad ju seina vundameni pealt lahti ja mure hoopis suurem. Kui uut seinaosa teha ei taha siis oleks võib olla sullegi hea variant see keermelattidega koos hoida ja kindlasti metallplaadid alla, sest tuhaplokid on tegelikult üsna pehmed. Aga kui niimoodi plokid lahti tõmmata on jama jällegi veel suurem.

Makrofleksiga poleks kõige sobivam, ikka seguga(tsement,liiv,lubi ja vesi) mis kivistub ja peab ilmale hästi vastu, makrofleks paisub ja hakkab suruma veel laiemale(teooria). Punastes tellistest ära kindlasti tee, sest need lähevad külma saades lihtsalt praguliseks, kõige ilmastikukindlmad on valged e. silikaattellised. Tehakse korstnaotsi nendest ja peavad vastu hästi külmale aga mitte kuumusele.

Vundamendi tuulutus on vajalik selle pärast et põranda alla ei koguneks niiskus ja see mädanema ei hakkaks. Kuigi mõnedel majadel on see kinni pandud et rotid ie tuleks, nüüd põranda üsna pehmed.

Eelmises postituses unustasin mainida et niiskustõket on ka vaja, sest kui niiskus alla läheb siis jälle praguneb/vajub edasi. Kõige olulisem olekski ära soojustada et külm alla ei pääseks. Mis pinnasele see maja üldse ehitatud on?

[pppp]

Ei ole küll netifoorum, aga suht arvestatava liiklusega - ee.ehitus.vestlus newsgroup.

[tõnn]

savi ja paekivi

[tõnn]

markofleks ei tohiks paisutada pragusid, kuna ta paisudes on pehme, ja kui ära paisunud, siis kõvastub.

[klaabu]

tegelt on nii, et keemikut ei tohiks ehitusele lasta ja ehitajat laborisse. olgugi, et mõlemad doktorikraadiga.

mehed, mis te jamate. sellist haltuurat võid vaenlasele teha (või ämmale, kui see halb on), aga mitte endale. spetsialiste on eestis küll (nagu ka vusserdajaid). selle asemel, et aur suunata pidevale parandamisele ja katsetamisele, suunake see parem spetsialisti otsingule. maksab küll raha, aga asi tehtud ja õigesti kah veel.

ning kokkuvõttes reeglina mitte palju kallim, kui ise tehes.

[hullmaks]

mustamäel 9 koruselised telliskivimajad vitstega kokku tõmmatud, näeb küll kole välja aga tugevust annab kõvasti.

[Martti]

Käisin eile Maakri tänavalt läbi ja vaatasin üle kuidas täpselt oli teostatud. Selgus et mälu mul pettis ja väljaspool oli siiski pandud vinklid, mis olid umbes 1,2m pikad ja päris katuse ääre all. Praegu on maja värvitud helebeeziks aga neid on täitsa võimalik näha seal.

[tõnn]

kui ma mingi rikas oleks, siis ma siit abi ei küsikski, vaid laseks maja õhku ja ehitaks uue.

[Martti]

kui ma mingi rikas oleks, siis ma siit abi ei küsikski, vaid laseks maja õhku ja ehitaks uue.

Eks seal ju tõesti sellised võimalused olemas, otsi ainult karjäärist spetsialistid, süütenöör põlema(või elektriline süüde) ja maja enam pole, pole isegi kohta kus maja enne oli. Seoses karjääri teemaga: äkki on need praod tekkinud lõhkamisest mis toimuvad Aidu karjääris? Kohtla-Nõmme ju täitsa lähedal sellele. Ise olen vahest Maidla vallas ja sealgi maa väriseb kui lõhatakse. Vanasti anti enne häire ja siis oli tunda tugevat värinat nii et majal aknaklaasid värisesid, praegu enam aknaid nii palju ei värisatata aga tunda on ikka.

[tõnn]

õnneks elan aidust väga kaugel, kuid lõhkamise poolest on sul õigus 10p.
nimelt paar aastat peale maja ehitamist hakkasid ühed tolad ehitama mingit \"solgikarjääri\" (kui miskit umbe läheb, siis voolab solk mingisse basseini) ehitama mu majast 400m kaugusele, ja nad tegid sääl lõhketöid, mis ajasid päris mitmele majale praod sisse. praod on juba üle 15a vanad. kuid viimasel aastal on tekkinud mõni pragu juurde.

[tõnn]

need praod, mis pole \"aktiivsed\", kas neid oleks tarvis klambritega kinnitada, või võib lihtsalt tsemendiga kinni katta.

[Martti]

need praod, mis pole \"aktiivsed\", kas neid oleks tarvis klambritega kinnitada, või võib lihtsalt tsemendiga kinni katta.

Kuna maja osa uuesti üles ehitamist ei plaanis, siis kindlasti täida tsementseguga ära need, vähemalt ei ole neid pragusid siis nii väga näha ja soojemaks peaks ka majas minema. Vundamendi praod täida ka siis ära.

[tõnn]

no vundamendiga on hulga halvemad lood, sääl kohati tükid lahti, ning on vaja betooni valama hakata.
muidu tehtud paekivist ja tsemendiga tasandatud, tsement ära kukkunud, nüüd põrandad külmad.

[mosumees]

kas vundamendi tuulutus on vajalik?

kas oleks mõttekas praod va. nurgapragu mingi makrofleksiga täita, või peaks tsementi sinna panema.

Vundamendi tuulutus on alati vajalik - või vähemalt soovituslik. Umbne, niiske ruum on väga hea kasvulava niiskushallitusele.
Pragudesse makroflexi panna ei soovita - paisutab ja murrab need müürid sul ikke lahti. Ja pealegi on makroflex \"lastehaigus\" - nagu plastaknad, kiviimitatsiooniga plekk-katus ja laminaatparkett! Praktika on näidanud, et see materjal (või tema kaas-flexlased) nii idaneb, mädaneb kui kahaneb!
Kui sul võimalus on vala vundamendile laiendus juurde ja ära unusta tuulutust!

[mosumees]

no vundamendiga on hulga halvemad lood, sääl kohati tükid lahti, ning on vaja betooni valama hakata.
muidu tehtud paekivist ja tsemendiga tasandatud, tsement ära kukkunud, nüüd põrandad külmad.

Samas oleneb, millal vundament tehtud on - kui eesti-ajal või varem, siis tsemendiga jändama hakata pole mõtet - algselt on paekivid sul vist lubjaseguga üles laotud ja sellepärast tsement ka ära kukub. Vana-aja ehituses kehtis seadus - tugevamast nõrgemaks ja kui alustatud ühe seguga, siis sellega lkka lõpetataksegi.Üldjuhul neid kokku ei panda s.t. lubjasegu ja tsementi. Kui aga ladumisel on kasutatud tsemendisegu, siis sellega tuleb ka jätkata. Ja üleüldse arvuti taga on seda suht raske seletada, vaja on probleeme näha.Siit siis variant - tee pilte ja pane üles,ehk on siis lihtsam.