[doyou]

Tahaks siis endale ehitada isendit tavalisest tõukekast.

selleks siis vajakin elektri mootorit, mis käiks aku pealt ja vastav laadia kaa palun. endal tuli selline plaan , et mootor siis taha otsa panna ja rihma vedu teha. kui see tehtud siis aku peale mõelda. ja yks juhe peaks el. systeemis minema otse akult mootorile ja siis teine läbi sellise lyliti , mis annab aega-pidi voolu rohkenm läbi nagu arvuti joystick. siis saab aegapidi kiirendada ja aeglustada. Kusjuures pole minule lõppkiirus mitte just kõige tähtsam. kyll aga aku pidamine. siis saaks ikka ca 15km sõita ka. samas tahaks teada palju mulle see värk maksma võib minna?aga kas ca 1000.- saab ka midagi?

[Romka]

tahaks teada palju mulle see värk maksma võib minna?aga kas ca 1000.- saab ka midagi?

Küll mitte elektriga, vaid bensiini jõul liikuv tõukekas \"Goped\" müüdi 1K eest www.osta.ee oksjonil.

[tõnn]

mul oli ka sama idee, mitte küll tõukerattaga vaid jalgrattaga.
mõtlesin kasutada auto starterit ja autoakut.

[Hõljuk]

Auto starter ei kannata nii pikka järjest töötamist.

[motamees]

Auto starter tõmbab selle aku kiiresti looja.
Tõukekal peaks kasutama mingit 150w mootorit (peab olema laagritel). Vastava ülekandega pole ilmselt vajagi mingit reostaadi tüüpi lülitit. Jalaga hoog sisse ja siis naks el mootor taha. Tõusudel ja rasketel kohtadel saab jalaga aidata.
Kindlasti ei sobi need kokkupandavad tõukekad. Nendel rattad liiga väiksed. Rattad peaks olema vähemalt 15cm diagonaaliga ja õhukummiga.
Akuks tuleks kasutada mingisugust akudrelli tüüpi akut. Hea oleks taolise laadimissüsteemiga. Siis saab teepeal ka teise aku taha pista vajadusel. Koju tulles tagavraaku seina laadima.

[doyou]

jah aga idee lihtsuses on põhimõte... tahaks siiski väikest masinat kokkupandavat asfaltile... siis saab bussiga linna ja tagasi kuna ise tahan

[motamees]

Nende lisajulladega võib see tõukekas muutuda nagunii mitte kokkupandavaks. Samas ei ole tavaline tõukekas nii suur, et sellega bussi ei saa.
Olen ise valmistanud hiljuti kaks tavalist tõukekat. Sõitsin ise ja ka edasised kasutajad on väga rahul. Kokkupanadavaga ei anna võrreldagi. Kokkupandav jääb iga killustikukivi taha kinni ja tekitab ohtlikku olukorda. Minu valmistatud rattaga sõidetakse isegi maakohas.
Nii väikse ratta puhul tekib probleem ka tagumise rihmaratta paigaldamisega.
Tegu muidugi sinu rattaga ja vabad käed tegutsemiseks.
Need olid ainult minu mõtted asjast.

[doyou]

ja.. aga see et kuidas sa neid ehitad ja kui madalad need tulevad? tahaks ehk kaa... aga kui see mingi kohmakas siis ei ole huvitatud... sul neist pilte on ?

[isandpauk]

sedasorti asjadega on nii, et valmis asi osta tuleb odavam, kui ise ehitada. 1000 eeki on igatahes selline summa, mille eest ei saa isegi akut, rääkimata muudest osadest. kui ise sellist imeasja ehitama hakkaks, siis vaataks kõigepealt kuskilt mõne vana elektrilise ratastooli, millel üks mootor ning reostaat(pingeregulaator) korras on.
Aku hankimisele soovitan ka mõelda enne, kui mootori eest raha välja on käidud. Ja see lüliti ei oma midagi ühist arvuti joistikuga. ja voolu ei pea tema mitte reguleerima vaid hoopis pinget.
Ja veel üks soovitus - mootor peaks töötama võimalikult suurel pingel. nimelt selline asi nagu vool on igati kurjast, vool vana tõbras soendab juhtmeid ja mootorit (loe: kütab ilma), lisaks kipub akude eluiga lühendama. lisaks saad hakkama lihtsama reostaadiga.

[doyou]

nu jah nyyd targem...
elektriroller on siis kaa kasulikum...
sebin endale siis mõne muu isendi

[qqq777]

Ise ehitamine on kindlasti tore tegevus aga kui vahendeid ei leia ja kel pea ei võta vaadaku siit : www.euromobile.ee siin elektrilised ja benzakad mõlemad olemas.

[kkkaspar]

Mul seisab üks elektri mootoriga rolleri moodi kompaktne junnike.Onu tõi mulle selle Rootsist 1500 eeku eest. Parameetsid on küll hämmastavad aga see pole tegelt nii. Manuaali järgi peaks sõitma ühe laadimisega 6km aga tegelt piirdub 4km.Kiirus on suht väike korralikul mustal (uuel)asfaldil umbes 15 km/h. Kandevõime on manuaalis 70kg aga tegelt... Akud on 2x15V 5A see on võimalik.Ülekanne on hammasrihmaga. Relee on vahel ,et ta ei hakkaks koheselt sõitma vaid tuleb jalaga hoog sisse lükata. pilte on võimalik näha www.pilt.ee/kkkaspar

[künnimees]

Lugesin kunagi raamatust ,,Huvitav raadiotehnika\" (1964 seal oli muide jutt ka mikrolaineahjust), et inimene suudab arendada püsivalt 70w vôimsust, kas mehhaanilist tööd tehes, ei oska öelda. Seega kui aretada mingile suurte ratastega (näit 28\")
asfaldisôidukile peale 2 autoakut, 70A*h kumbki, saaksime teoreetiliselt 10h jooksul 24V pinge ja 7A voolu korral elektrilist
vôimsust 168W. Kui kogu energiamuunduri kasutegur oleks ~50%
(mootoril ~70% ja ülekandel ka samapalju) saaksime mehhaanilist energiat 84W. Arvestades umbes 50 kg sôiduki ja 70 kg sôitjaga tuleks jalgrattaga (lugedes kasuteguriks 85%, ratta kaaluks 15kg ,sôitja 70kg) vôrdne vôimsuse ja kaalu suhe 0,7W/kg.

Esitaksin kolm pôhimôtteliselt erinevat kiiruse reguleerimise viisi, millest esimesed kaks toimivad peavoolu- ja viimane haruvoolumootoriga:
1) Mootorisse antavat pinget reguleeritakse PWM-ga
(impulsilaiusmodulaatoriga), mis oleks valmistatud väljatransistoridel vôi kokkuhoiu môttes germaaniumtransistoridel
(vôrreldes ränitransistoridega väiksem pingelang avatud olekus, kuid aeglasemad). Täiskiirusel sôitmise ajaks tuleks PWM sunteerida releekontaktide vôi suletava türistoriga.
2)Teise môtte kohaselt muundataks akudest saabuv alalispinge kôrgemapingeliseks (~100V) ~1..3kHz vahelduvvooluks ja kogu kiirusregulaator koostataks tavalistest türistoridest. Alalis/vahelduvpinge muunduri kasutegur on (max koormusel) umbes 80..90%, kuid see-eest on energiakaod juhtmetes kiirusregulaatoris jm väiksemad ning
kogu seadmestik kujuneb väiksemaks ning kergemaks. Peamiseks puuduseks aku laadimise vôimaluse puudumine pidurdamisel
(vähemalt ilma keeruka skeemilahenduseta).
3)Ankrumähist toidetakse otse akudelt vôi pingemuundurilt ja
kiirust reguleeritakse ergutusmähist läbiva voolutugevuse muutmisega. Eeliseks väiksem reguleeritav vôimsus ja seega
regulaatori mass ja môôtmed, puuduseks vajadus peatumisel
ankruvool katkestada.

Liikuril on kindlasti mitmeid puudusi:
1) Sellist masinat pole vôimalik bussiga ühest kohast teise transportida .
2)Akude hind kuskil 1000..1500, seda heal juhul.
3)Kogu seade on rohkem teaduslik katse kui tarbeese.
4)Akude laadimine kestab ligikaudu 10..15h ja vôtab (lugedes aku energeetiliseks kasuteguriks 0,7) 2,3kW*h energiat ning selleks
on tarvis akulaadijat (parimal juhul umbes arvutitoitebloki suurust/raskust).
5)Kuigi teoreetiliselt akudele (normaalsel teel kulgedes) millegagi liiga ei tehta, on nad siiski ehitatud rohkem lühiajalist suurt koormust (käivitamist) silmas pidades.

Môned head küljed:
1) Midagi huvitavat lastelastele rääkida.
2)Vôib osutuda üle ootuste kasutuskôlblikuks.
3)Hea vôimalus katsetada erinevaid pingemuundureid ja kiiruse regulaatoireid.