Foto Saaremaa praamist 1960te alguspoolel
#1

Fotol on Saaremaa praam 1960te alguspoolel oma liinil. Last on kaasaja mõttes tavapäratu - vööris on kaks TA-6 bussi, ahtris aga järelhaagisega kütuseveok.

[Pilt: ta6_4.jpg]

Praami mark ja tüüp on mulle teadmata, kui keegi suudab identifitseerida, oleks abiks.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#2

Saaremaa praamist: Selliseid praame oli neli, kaks sõitsid Hiiumaa, kaks Saaremaa vahet. Nimed Viimsi, Suurupi, Sõprus, Severodvinsk. Siit nime välja ei loe, võiks küll olla Sõprus? Saaremaale tuli 60-date lõpul-70-date algul Tehumardi ja hiljem Koguva, siis juba osa neist kanti maha. Hiiumaa vahet käisid need vanad kuni 80-date alguseni, mil tulid praeguseni tuttavad \"Laid\" praamid. Mingit erilist tüüpi ei oska neile välja mõelda. Autosid mahtus peale paarkümmend, ees, seal kus buss seisab, olid tobedad \"taskud\", kuhu manööverdamine oli üsna vaevaline. Reisijatesalongid olid üleval, seal, kus kandiliste akende rida, kitsas (ca 2,5 m), mõlemas pardas selline, sinna mahtus paarkend inimest mõlemale poole, ja siis all trümmis masinaruumi kõrval ilgelt haisev pime ruum Big Grin Naftasaadusi ja busse üldjuhul ühelelaevale ei pandud, ei tea mis lugu see on. \"Keskpäevases praamis\" on samuti üks nendest praamidest. TA-teemast läks küll kaugele...
Vasta
#3

Praamidest: Esimene Laid- tüüpi praam tuli 1983a. lõpus 84 a. algul ja see oli Vohilaid Rohuküla-Helterma liinile, mida enam pole siinses praamiliikluses. Ühte lugu jäi jääsisse kinni ja siis väiksed käisid teda päästmas. Oli ka laid- tüüpidest kõige nõrgema mootoriga ja mitte vastupidavat elektroonikat täistoppitud.
See pildil olev praam oli algselt mõeldud vist algselt tankiveopraamiks, kuid vedas hiidlasi-, saarlasi sama hästi. Üldreeglina nühkisid Hiiumaa vahet Viimsi ja Suurupi, Saaremaale aga Sõprus ja Severodvinsk. Talvised reisid kestsid nendega vahel 2-3 päeva, mis oli omamoodi \"romantika\". Tugeva lainetusega viskas ikka pidevalt vett üle tekil olevate masinate ja on isegi tormiga üks Gaz 51 ümber läinud. Nendesse \"taskutesse\" mahtus 2 veoautot või 3 sõiduautot. Üldiselt oli sellajal masinate paigutamine omamoodi kunst, iga cm.oli kasutusel, masinatel jäi vahel ainult nn. \"õhk\" vahele.
Vasta
#4

\"Keskpäevases praamis\" oli Suurupi. Antud pildile üsna sarnaselt olid ka filmis kütuseveokid teiste liiklusvahenditega koos pardal.
Vasta
#5

Mis \"Vohilaiust\" sai ?
\"Tehumardi\" on nüüdseks vanarauas Sad
Vasta
#6

\"Vohilaid\" on minu teada samuti vanaraud,nagu ka \"Vormsi\".
\"Ahelaid\" müüdi Kanadasse.
\"Harilaid\" on käigus,\"Kõrgelaid\" ja \"Koguva\" ka.
\"Hiiumaa\" oli esimene euroopalikuma laev saarte vahel,osteti see kuskilt Taanist ja peaks praegu Pärnus asuma.

Viimase viiekümnendate praamina sõitis \"Sõprus\" kuskil 1990-te alguses veel Pärnu ja Kihnu vahet.

Vt praegustest laevadest ka www.laevakompanii.ee
Vasta
#7

mrali Kirjutas:\"Hiiumaa\" oli esimene euroopalikuma laev saarte vahel,osteti see kuskilt Taanist ja peaks praegu Pärnus asuma.
Viimase viiekümnendate praamina sõitis \"Sõprus\" kuskil 1990-te alguses veel Pärnu ja Kihnu vahet.
\"Hiiumaa\" oli Pärnus ainult suvel, praegu on ta küll kuskil mujal, nii suur laev peaks ju silma hakkama.
\"Sõpruse\" Kihnu-reisid kestsid suhteliselt lühikest aega, ilmselt oli ta selle liini peale liiga suur. Samas, praegune Pärnu-Kihnu liin praamiga \"Reet\" toimis eelmisel aastal igati edukalt, diskussioon (et mitte öelda halvemini...) Pärnu-Kihnu vs. Munalaid-Kihnu oli pigem poliitiline kisma (P.S. Munalaiu sadam sai jaanuaritormiga maa pealt pühitud). Ootame ära navigatsiooni alguse, hetkel liikleb ainult Air Livonia.
Vasta
#8

\"Hiiumaa\", nagu ka teised SaaremaaLaevakompanii laevad seisavad Rohukülas. Muideks \"Hiiumaa\" endine nimi oli\"Daars\" ja see nimi on tal ka praegugi külgedel, kes täpsemalt uurib. Nii talvitub seal ka\"Viire\" mis on inetu välimusega ja jääklass puudub.\"Tehumardi\" oli ka seal paar aastat, kas ka praegu ei tea.
\"Suurupi\"-st veel niipalju, et sellel oli legendaarne kapten, Põder.
84 aasta aprilli tormide ajal, kui \"Vohi\" seisis Heltermaal, tegi Põder oma künaga üksi reise öö-päev läbi. Siis ta ütles meile sohvritele, et \"kui te mehed näeksite milline see küna altpoolt välja näeb, ei roniks enam keegi selle praami peale\". Ju see siis omadega läbi pidi olema. Kuuldavasti läks see Suurupi hiljem Laadogale koolipoistele õppelaevaks.
Vasta
#9

kolz Kirjutas:\"Tehumardi\" oli ka seal paar aastat, kas ka praegu ei tea.
Tehumardi utiliseeriti!
Küsisin ka, mis põhjusel, vastus oli, tehniline seisukord vajas KAPREMONTI, mis sellisele vanale sarale oli mõttetu.

\"Reet\" sõidab nüüd Vormsi vahet hoopis ?
Üks laev on tollel firmal veel.

Sellisest alusest nagu \"Vormsi\" polegi ma kuulnud.

Piirissaare laevadest siin: http://www.transcom.ee/101est.html
\"Koit\" vist suudab bussi ka ära vedada ?

OT, aga autor võiks pealkirjaks panna Laevaliiklusest Eestis.
Vasta
#10

\"Viire\" on küll Rohukülas, aga \"Hiiumaa\" seisab sellel talvel hoopis Heltermaal. Selle lahepoolse kai ääres, kuhu suured praamid enam ei mahu. \"Kõrgelaid\" sõidab Sõru-Triigi liini Tiandra Shippingu lipu all ja \"Harilaid\" on ka Rohukülas.
\"Tehumardi\" saatusest ei tea midagi.

Saarte liinide kodulehelt: \"1956. aastal tuli ühendust pidama uut tüüpi praam-jäälõhkuja \"Sõprus\", millele järgnesid \"Suurupi\", \"Severodvinsk\", \"Viimsi\".\"

Tola ajal olid talved külmemad ja jää paksem, ja enamasti katkes laevaliiklus peale uut aastat paariks kuuks. Inimesi vedas lennuk ja jäätee oli igaastane. Gaz51-ga veeti kaupa üle jää ka.
Laiud üritasid juba talve läbi liigelda, aga mitte reisid venisid aeg-ajalt pikaks. Ka uut aastat on mere peal vastu võetud...
Vasta
#11

Vaata ka siia.
Vasta
#12

\"Vardo\" sõitis Triigi-Sõru otsa. Peaks praegugi seal seisma. Laksust ei tea. Nüüd kus tekkis SLK-st \"täiesti sõltumatu\" laevafirma Tiandra Shipping, anti \"Vardo\" ja \"Kõrgelaid\" mõlemad sinna kasutama. Riigihange nõuab suurema laevaga sõitmist - väike ei jaksaks veoautosid vedada.
\"Hiiumaal\" käib nina lahti nagu teistelgi kinnistel praamidel. Peale-mahasõit on aga küllalt kitsas, nii et veoautosid ta ei vedanud. Liinil oli \"Hiiumaa\" viimati vist 2003, eelmisel aastal tegi lõbureise.
Vasta
#13

?Vormsi? tuli Rohuküla-Vormsi liinile kusagil 70-date keskel. Oli väiksem kõikidest praamidest. Tegelikult oli see hoopis jõepraam, mis kartis koledasti meretorme. Tegi vahel ilusate ilmadega ka lisareise Heltermaale, aga põhiliselt oli ta ikka vormsilaste jaoks.
Enne seda praami sõitis Vormsi ja Rohuküla vahel sõjaaegne saksatrofee desantpraam, millele mahtus üks või kaks veoautot. Neid oli vist isegi kaks tükki. Tean kahte juhust kus see kummuli läks. Ühekorra oli Rohukülas kai ääreskummuli ja teinekord olla sõitnud koos jõusööda koormaga veoautoga merel kivi otsa ja oligi põhi püsti.
Tean veel juhust kus talvel hiidlastest autojuhid kes juba paar-kolm päeva jääsees ?Viimsiga? kinni istunud, astusid laevalt maha ja käisid Haapsalust külmarohtu ja süüa toomas.
Paljudel autodel sai pikkadel ülesõitudel ka mootori soendamistega bensiin otsa, ja neil lasti siis veed välja.
Need Viimsi-Sõprustüüpi praamidel oli ka selline jääankur, mis raiuti jäässe ja seejärel vintsiga veeti laevanina jää peale, mis laeva raskuse all siis pidi murduma. Vot seda kas oli neli või kaks vintsi ei mäleta. Vahest kasutasid laevamehed seda ka aparelli tõstmideks- langetamiseks.
Üle jää veeti kõike mida saarel oli vaja . Kolhoosimehed vedasid jõusööta loomadele 2-3tonni korraga. Hiiu-Kalur vedas kala välja j.n.e. Ja mitte ainult Gaz 51-dega vaid ka suurematega. EPT mehed käisidisegi Maz idega üle, seda küll tühjalt.
Tulid ka siis kord Leningraadist lilliputid tsirkusega Ikarus bussiga (üle 10 tonni) Hiiumaale külla, ise muudkui ahhetavad, stepp vasakul stepp paremal. Jõudsidki elusalt saarele. Buss jäi kevadet ootama, lilliputid viis lennuk mandrile.
Teine huvitav seik oli kui Kohtla-Järve autobaasi Zil kaheteljelise käruga lastiks 12 tonni tsementi, sai ka paarsada meetrit mõõda jääd Hiiumaa poole sõita , kui sõit äkkisti otsa sai.
Siis räägiti ,et Hiiumaale hakkatakse tammi ehitama, esimene koorem tsementi on juba paigas.
\"St. Ola\"-d ei saa mitte Saaremaaks ümber ristida. Hiidlased kutsuvad teda juba hellitavalt SaareTolaks.
Vasta
#14

ennww Kirjutas:\"Hiiumaal\" käib nina lahti nagu teistelgi kinnistel praamidel. Peale-mahasõit on aga küllalt kitsas, nii et veoautosid ta ei vedanud. Liinil oli \"Hiiumaa\" viimati vist 2003, eelmisel aastal tegi lõbureise.
\"Hiiumaal\" ehitati aparell laiemaks ja vedas edukalt nii busse kui veomasinaid.
Vasta
#15

Kui laksudest juttu,siis 1989 või 90 praktiliselt samaaegselt toimus kaks õnnetust:esmalt pani \"Vormsi\" Sviby sadamas kivile ja tükk aega oli saarele pääs pea võimatu,kuna \"laiud\" ei mahtunud sadamasse.Siis ehitati sealne kai kiiruga ümber laidude vastuvõtuks.
Teine lugu oli,et Rukkirahu kanalis sõitsid kokku \"Hiiumaa\" ja \"Ahelaid\" (viimane ei andnud teed).\"Hiiumaa\" ninaosa oli üsna retsitud,nii et ka laadung sai kannatada,\"Ahelaiu\" vigastused olid väiksemad.

Kihnu Veeteede käes nüüd ka Vormsi liin ning laevad jagunenud nii:\"Reet\" läheb Vormsile ning \"Liisi \" ja \"Amalie\" Kihnule.Enne Kihnu Veeteid oli Kihnu ühenduse monopolist firma Kihnu Liin ja praamiks \"Jõnn\".
Vasta
#16

mrali Kirjutas:Enne Kihnu Veeteid oli Kihnu ühenduse monopolist firma Kihnu Liin ja praamiks \"Jõnn\".
Peaks veel praegugi olema?
\"Jõnn\" minuarust sõidab veel Kihnu vahet, vahe on lihtsalt selles, et \"Liisi\" sõidab Pärnust Kihnu ja \"Amalie\" hoopis Manilaiule.

\"Vesta\" enam ei sõida, viimati oli hoopis müüa.
Vasta
#17

Nagu aru olen saanud,siis riigihanke võitis Kihnu Veeteed (nii Vormsi ja Kihnu liinile).Ning vaadates Kihnu valla kodulehte,seal kajastuvad ainult KV praamid (Liisi ja Amalie)...
Vasta
#18

1999 aastal sai tellitud Kassaril toimunud vanamootorratta kokkutuleku tarbeks erireis uunikutele sel hetkel kõige vanema praamiga \"Hiiumaa\". Kuna ise istusin kogu tee kapteni juures või sahmisin millegi muuga ringi, siis ei taibanud laevast koos laadungiga pilti teha.

Ehk keegi lugejatest taipas?

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#19

Ülemöödunud aasta jäärohkel talvel lõhkusid Saaremaa liinil oma kruvid nii Regula kui ka St.Ola,esimene seisis üle kolme kuu remondi ootel (kogu kruvi oli purunenud),teine sõitis hulk aega ühe kruviga.Ofelia sai samuti,kuid vähem kannatada.

http://www.hiidlane.ee/index.php?arhiivi...0117961000 - Scania kapteni jutu järgi on SLK praamidest veel Koguva kõige tugevama korpusega,siis tuleb Regula.

Kunagi ammu olen kuulnud ka sellist juttu,et \"Tehumardist\" taheti jäämurdja ehitada,kuid siis sellest loobuti...

Ning enne suurte laevade ostmist oli jaotus liinide vahel nii:

Saaremaa:Koguva,Tehumardi,Harilaid
Hiiumaa:Ahelaid,Kõrgelaid,Vohilaid,Hiiumaa
Vormsi:Vormsi
Vasta
#20

[Pilt: tehumardi.jpg] http://www.laevakompanii.ee/index.php?la...1&av_id=64
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne