Teema on suletud

Roheline automaks.
#1

Ei ole veel kohanud arutelu \"rohelise automaksu \" kohta, millist plaanitakse rahakoti kergendamiseks ja riigikassa aukude lappimiseks kehtestada. Kas varsti peame nende sõidukite eest maksma hakkama, millised on registris, kuid millede taastamine võib veel aastaid kesta ja keskonda hakkavad need sõidukid reostama paramal juhul 4-5 korda aastas toimuvate ürituste aegu või on siis targem sellised sõidukid registrist maha kanda, et hiljem nende arvele võtmisega vaeva näha ja seda kaudu riigikassat täiendada.See, kas tulevased põlved kaasaegsete sõidukite eelkäijaid näha saavad vaevalt seadusetegijaid huvitab.
#2

see automaks on veidi jama küll,tahaks teada,mis moodi hakatakse kindlaks tegema seda,kui palju keegi õhku reostab,mõni mees sõidab oma masinaga ühes päevas 200 km ära ja mõni sõidab võibolla aastajooksul vaid 20 km ja summat peavad ühte suurust kandama,arusaamatu ja müstiline
#3

Su tähelepanek on õige .Kõik need autod mis on registris saavad \"kingituseks\" automaksu.Kui nii läheb kannan kõik liikurid arvelt maha ja hakkan kasutama selliseid võimalusi nagu mitu autot ühe numbriga jne. See on küll tülikam aga võimalik. Samas on veel üks mõte kuid seda peab veel uurima.Big Grin
#4

Alati saab ju ajutiselt auto arvelt maha võtta. Mitte et ma nüüd seda automaksu otseselt pooldaks, aga valimiskastide juures sai käidud ja mis teha, nüüd tuleb tagajärgedega elada. Vähemalt läheb see raha riigile, mitte kütuseärikate või kindlustusfirmade taskusse. Mind häirib oluliselt rohkem just kindlustusfirmade ülikeeruline ja tarbijavaenulik hinnapoliitika, kui riigimaksud.
#5

Uunikud automaksust vabaks!

(loota ju võib...)
#6

Hommik Kirjutas:Uunikud automaksust vabaks!

(loota ju võib...)

Kuii see maks tõesti reaalselt juba kummitama hakkab, oleks mõistlik musta numbri isenditele teha siiski erand. Ma usun, et kui vastav ettepanek teha Vanatehnikaklubide Liidu vms poolt, siis nad seda ka arvestavcad.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
#7

Arvestades seda et kütuseaktsiisi tulud lähevad ka autoliiklusega absoluutselt eri asjade finantseerimiseks (sh. ühistranspordi dotatsiooniks), siis vaevalt sellestki maksust üle 50% teede ehituse finantseerimiseks jõuab. Sealt vahelt veel maha teeehitajate kasum ja altkäemaksud... Ei ole midagi head loota sellest. Niigi on kütusehind tõusuteel ja mis hinnad valitsevad nt. aastal 2007 ei taha mõeldagi.
#8

Sorry, aga ma ei saa aru väitest, et mingi maks läheb kuhugi. Kui ma saan näiteks 1000kr palka ja müün näiteks oma arvuti 2000kr eest maha, kandes summad oma pangaarvele, siis 1500kr eest autojuppe ostes ma võin küll ennast rahustada, et ei pannud jälle palka magama, ei pannud, aga reaalselt pole sellist asja, et see 1500 tuli arvuti rahast. Ega sellist asja et 1000kr sellest tuli palgast ja 500 arvuti rahast. Või 750/750. Ma saan ainult öelda, et tulusid oli 3000kr ja kulusid 1500kr.

Samamoodi on riigieelarvega - see, kuhu mingist maksust laekunud raha \"läheb\" on täiesti mõttetu ja lapsik arutlusobjekt. On eelarve tulude pool ja kulude pool. Saab võtta vastu otsuseid nii ühe kui teise suhtes, ja demokraatlikus riigis on täiesti loomulik, et iga huvigrupp võitleb endale soodsama asjade korralduse eest, aga mitte kunagi ei saa eelarve olema selline, et \"kõik mis mina maksan automaksuna mingu teedesse\". Saab rääkida sellest, et laekumised on vot sellised, seega võiks kulutada nii ja nii palju. Kui on otsustatud, et teedeehituseks läheb summa x, siis see, kas see raha laekub aktsiisimaksust, käibemaksust või allveekalastamise maksust omab ainult tinglikku tähendust.

Kui me tahame, et mingi asja tegemiseks oleks vaja eraldada rohkem raha, siis on paratamatu, et mingi teise asja finantseerimine väheneb. Või siis alternatiivina tuleb suurendada tulude poolt, ehk makse. Kui autoomanike käest kogutavate maksude suurenemise korral nende heaoluks tehtavad kulutused proportsionaalselt ei kasva, on järelikult kuskil huvigrupp, kelle heaolu kasvab ebaproportsionaalselt nende maksukoormuse muutusega. Samas kui autojuhid nõuavad ilma neid puudutavaid makse tõstmata teedeehituseks kulutatavate summade suurendamist, siis tulemusena on kuskil keegi, kellele \"liiga\" tehakse.

Selline lähenemine on muidugi lihtsustatud, aga ehk aitab kaasa sellele, et demagoogiat (automaksu kasutatakse altkäemaksudeks ning poliitikute lõbuks ja muu selline lapse lalin) tõrjuda.
#9

RED Kirjutas:Arvestades seda et kütuseaktsiisi tulud lähevad ka autoliiklusega absoluutselt eri asjade finantseerimiseks...

Kuulsin millalgi eelmisel-üleeelmisel nädalal Maanteeameti peadirektori hr Sõrmuse ettekandest kusagil meedias, et bensiiniaktsiisist pidi hetkel 75% minema tee-ehituseks.

Kui arvestada, et riigipoolne omafinantseering tee-ehitusteks võtta ainult sealt aktsiisist, siis võib see number isegi reaalne olla (vt kaasfoorumlase Jesperi arutelu ühise katla kohta).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
#10

See 75% teema on minu arusaamise kohaselt järgmine:

1. kütuseaktsiisi laekub prognoosi kohaselt summa a (lihtsuse mõttes ütleme siis, et 100 ühikut raha)
2. seaduse järgi peab teede ehituseks minev summa olema suuruselt 75% laekuvast aktsiisist, ehk 75 ühikut.
3. on otsustatud, et teedeehituseks kulutataksegi täpselt see summa, 75 ü.
4. Euroopa Liidult saadi teede-ehituseks toetus/abi suurusega 50 ühikut, mis kanti riigieelarve tulude poolele.

Siinkohal pistab teede-demagoog karjuma, et kütuseaktsiisist \"ei lähe\" ju 75% teedesse. Samas selle väitega samaväärne on väide, et kütuseaktsiisist läheb ikka nõutud osa, aga eestlased on kavalad, küsisid EL-ilt raha 50 ühikut teede jaoks ja selle eest nüüd parandavad hoopis tervishoidu. Või allveekalastajate töötingimusi. Ei ole olemas \"märgitud kroonide meetodit\", millega rahavoogusid juhtida, saab rääkida ainult tuludest ja kuludest.

Muidugi oleks teede-huvigrupi ehk autojuhtide meelest parim, kui teedesse kulutataks 75+50 ühikut, aga see on ainult selle huvigrupi arvamus.
#11

tundub, et teema on üsna laiaks veninud ja jutt käib peaaegu kõigest Wink

Et püsida uue maksu üle arutlemise lainel, soovitaks kõigepealt lugeda 13.mai Äripäeva, kus on toodud kavandatava (ökoloogilise) maksureformi maksupõhimõtted.
Sealt peaks saama selgeks, et maksude numbrid ja põhimõtted on esialgsed (täpsemat kava võib peaministri sõnul oodata mai lõpuks) ja et seos ökoloogilisusega on tinglik kui mitte olematu, vähemalt registrimaksu osas.
Seega on üsna kohatu rääkida \"rohelisest automaksust\", vähemalt praegu olemasoleva info põhjal.

Siinkohal võikski joone alla tõmmata ja uut ning asjalikumat infot oodata. Igasugust vastuolulist häma on juba inetult palju olnud.

Kui aga tulla jutuotsaga korraks uunikumide juurde, siis tuleks küll tõdeda, et vähemalt musta-numbri-uunikute osa kogu selles loos on tõeliselt marginaalne. Minuteada on neid rariteete praegu paarikümne ringis. Nende vabastamine automaksust oleks küll ilus, aga see oleks ka kõik. Uunikumi-automotondust ja selle tulevikku ühe maksuvabastusega ei muuda. Ning uunikumialane poliitika on siiski üsna omaette teema, mille võiks riigieelarve tulipunktidest rahumeeli lahus hoida.
#12

See ammune ametnike ja autoärimeeste idee mida nüüd ökomaksu nime all realiseeritakse. Maksust priiks ainult siis kui auto on registrist maas ja Kuusakski metalli hundist läbi käinud. Ei mingit doonori kodus hoidmist ega romulat. Ostad uue auto ja vajadusel poest uued jupid. Keegi ei arvesta palju reostab keskkonada uue auto tootmine- peasi et sina uue ostad (saab ju ka riik käibemaksu-18%). Kindlasti ka selline plaan et Saksamaal juba pidi toimima, mida vanem auto- seda rohkem saastab (ametnike ja autoärimeeste loogika) järelikult suurem maks peale. Elagu tarbimis ühiskond. Rääkimata siinjuures üha halveneva aoto kvaliteedist so lühemast kasutus east.
#13

Mis \"lihtsustatud demagoogiasse\" puutub, siis veel nt. umbes neli-viis aastat olid poliitikud olukorras kus enne valimisi oli vaja leida Lõuna-Eesti ühistranspordi dotatsioonideks raha, mis sujuvalt rahastati kütuseaktsiisist. Nii jäid mitmed olulised projektid toppama ja juba valmis teevallid jäid sinnapaika.


Kui mõni leiab et vaja on veel ökonoomika (ja kuidas kõik riigi ja omavalitsuse sissetulek on tegelikult ühes katlas jne) alal sõna võtta, saatku PS.
#14

villis1 Kirjutas:Kindlasti ka selline plaan et Saksamaal juba pidi toimima, mida vanem auto- seda rohkem saastab (ametnike ja autoärimeeste loogika) järelikult suurem maks peale.
Sellest \"loogikast\" ma küll aru ei saa, see ju lauslollus! Uued autod vananevad(kuluvad) kiiremini ja seega hakkavad rohkem saastama, see on loogika!!
#15

Vanemate masinate jupid kulutatakse ju \"pulbriks\", samas kui uute autode juppe mingi tühise defekti pärast maha kantakse ja hunnikutese kuhjatakse!
Nii et mina olen Marttiga nõus- see on lollus!
Kui säänne maks kehtima hakkab, jätku uuniklased küll välja!

Maamees linnast.
#16

Teema kipub minema raha kasutamisele, kuigi seda me juhtida ei saa. Teeks parem ettepaneku, et üle 30a. vanad sõidukid seda ei maksaks või siis omaks mingit soodustust, sest nendega igapäevasõitu ei tee, nende läbisõit ja seega ka looduse reostamine on minimaalne, nende mootorite töömaht on küllaltki suur ja seetõttu tuleks ka maks korralik ning enamus neist, seisavad garaazides ehitamistel. Vale ei oleks ka musta numbrimärgi järgi seda vahet teha, kuid kui palju neist sellise märgini üldse jõuavad ja sisuliselt tuleks maksu maksta ikkagi garaazis remondis oleva sõiduki eest.Kui sellesisulist ettepanekut õigel ajal ei tee, siis hiljem on see tunduvalt raskem või hoopis võimatu.
#17

Olen eelmise kommentaariga 1000% nõus. Kui seaduseelnõu miskil kujul juba olemas, peaksime häält tegema. Parem oleks, kui see oleks Vanatehnika Klubide liidu vms poolt see \"kära\" tehtud. Mõjub paremini.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne