[zazik]

Olen omal ajal 5 aastaga vahetanud almal 3 korda klappe ja kõike seda seetõttu et sõitsin liiga kõrge oktaanarvuga bensiiniga. Uurides põhjusi, sain teada, et tõepoolest kõrgema oktaanarvuga bensiin põleb madala surveastme juures soovitust aeglasemini, mistõttu suurtel pööretel (töötakt ju siis ka lühem) jõuab väljalaskeklapp enne põlemise lõppu avaneda ja tulelont noolib väljalaskeklappi. Tulemuseks ca 10 tuhat kilomeetrit ja vaja uusi klappe, minu puhul oli nii 3 korda.

Sellepärast tulebki süüde varasemaks keerata. Sina seda ilmselt ei teinud, sellest ka probleemid.

[Raimond]

Olen omal ajal 5 aastaga vahetanud almal 3 korda klappe ja kõike seda seetõttu et sõitsin liiga kõrge oktaanarvuga bensiiniga. Uurides põhjusi, sain teada, et tõepoolest kõrgema oktaanarvuga bensiin põleb madala surveastme juures soovitust aeglasemini, mistõttu suurtel pööretel (töötakt ju siis ka lühem) jõuab väljalaskeklapp enne põlemise lõppu avaneda ja tulelont noolib väljalaskeklappi. Tulemuseks ca 10 tuhat kilomeetrit ja vaja uusi klappe, minu puhul oli nii 3 korda.

Sellepärast tulebki süüde varasemaks keerata. Sina seda ilmselt ei teinud, sellest ka probleemid.

Eksid kullake!

[priitk]

Raimond, niipalju kui ma netist kaevates infot leidsin, põhjustavat klappide põlemist klapipesade erosioon. \"Vana kooli\" bensiinist jääv pliioksiid hoidvat \"pehmeid\" klapipesasid, mistõttu omal ajal sellega häda ei olnud. Klapipesade riknemist soodustavat pliioksiidi puudumisel veel kõrge temperatuur (st. häda, mida sa kirjeldasid ebaoptimaalse kütuse põlemise kohta). Kui ma millegagi väga võssa panen, ärge kõvasti sõimake, ma pole ühelgi mootoril veel klappe ära põletata jõudnud Mõned lingid ingliskeelsele infile antud teema kohta:

http://www.abc.net.au/science/k2/trek/4wd/lead2.htm
http://www.faqs.org/qa/qa-1032.html
http://www.mgcars.org.uk/farina/garage/unleaded.html
http://www.indiacar.com/index2.asp?pagen...hqa/53.htm

[Raimond]

Minul seda plii puudumist kindlasti polnud, kuna põletasin oma mootorite klapid aastatel 1987 kuni 1992 kui veel A-76 levinuim bensiin oli. Hädaga sai mõnikord A-72te ka kuid tehase poolt ettte nähtud A-66te enam mitte.

[priitk]

Hmm, mul keemikust onu arvas, et tegelikult ka venemaa bensiinist olevat plii kadunud juba 80nendate keskpaigast saadik (mispärast ka tema plii puudumisest tingitud klappide põlemist ei tahtnud uskuda).

[Raimond]

Usun et metalli erosioon see kindlasti polnud, kuna olen näinud seda hammasratastel ning klapipesa nägi ikka teisiti välja. Samas lõpuni kindel ei saa olla, kuid kavatsen lähikuudel oma Alma mootorile hääle sisse puhuda ja tegelikult kardan juba ette et mõne aja möödudes on jälle klappe vaja, olenemata põhjusest.
Saab näha!

[Väravamehaanik]

Mõned aastad tagasi kui müüdi rohkelt solkbensiini, siis venisid aknaga karburaatoritel aknad ka kumeraks. Bensiin sisaldas valel hetkel ja vale temperatuuriga põlevaid ja rohkelt lahustavaid aineid. Seega võis olla klappide põlemine, küünalde tahmumine ja teised kahjustused põlemiskambris ja toitesüsteemis tingitud ebakvaliteetsest kütusest. Vahel sulasid ka toitesüsteemi kummivoolikud kokku.
Seega korraliku kompressiooniga ja täpselt reguleeritud mootori klappide riknemise korral tuleks pöörduda \"tarbijakaitsesse\" kaebusega kütuse kvaliteedi osas. Tuntud jaamades hetkel müügiloleva 95 tarbimise järel tekkivate kahjustuste osas kaldun mina süüdistama ikkagi vale reguleeringut, mitte et mõni kütuse firma mulle selle jutu eest maksaks.

Kui elementaarsel karburaatormootoril läheb tuli sisse- või väljalaske kollektorisse, siis on tegu klappide või süütehetke vale reguleeringuga. Kvaliteetselt põleva 95 paaki valamise järel ei saa öelda, et süüdet tuleb seada varasemaks või hilisemaks, pigem tuleb seada süüde täpsemaks. 76 kasutamise ajal võis süütamise hetk olla märksa ebatäpsem, ju mingil hetkel ikka plahvatas.

Mina igastahes soovitan kasutada kõikjal 95 oktaanarvulist bensiini. 95 peale üle minnes pole mingit vajadust olnud enam mootoreid puhastamiseks või remontimiseks lahti võtta, ka vanu püstklappidega mootoreid. Alustades K-750-st ja lõpetades ZIL 157-ga joovad kõik 95-te.

[Marcello]

Mina oskan sõna võtta ainult õhkjahutusega vw-de koha pealt. Nende mootorid on pliivabale bensiinile ette nähtud alates 1967. aastast, kui malmist klapipesad asendati terasest pesadega.
Kuna pliist loobumise tõttu oldi sunnitud mootori konstruktsiooni pisut muutma, siis võib järeldada, et vana (ütleme kuni 70-ndate) mootori 95-eurobensiiniga toitmine ei ole siiski 100% riskivaba.

Mis muidugi ei tähenda, et mootor peaks kaasaegse bensiiniga kohe laiali lendama. Aga näiteks klapipesade kiirem kulumine pole ka päris välistatud.

[p.j.]

Usun et metalli erosioon see kindlasti polnud, kuna olen näinud seda hammasratastel ning klapipesa nägi ikka teisiti välja. Samas lõpuni kindel ei saa olla, kuid kavatsen lähikuudel oma Alma mootorile hääle sisse puhuda ja tegelikult kardan juba ette et mõne aja möödudes on jälle klappe vaja, olenemata põhjusest.
Saab näha!

niipalju kui mina olen kulnud almal ongi kui sõidad kiiremini kui ette nähtud sellele autole ca 50 siis klapid saaled need vist valatud (vanust arvestades ka),siis hakkabki klapi jama isal olnud 3 tk neid masinaid 1 isegi uuena . kindlasti ma ei ütle ,et pensiinis ei või viga olla,aga üks eluaegne pobeedamees ütles mulle pensiinisuhtes \"pane petrooli hulka\" vahekorda enam ei mäleta, tema sõitvat nii juba aastakümneid. (oskab keegi seda petrooliasja seletada?)

[ott45]

p.j., ole hea ja loe see teema otsast lõpuni läbi. Kui sa siit midagi muud teada ei saa, siis seda küll, kuidas kodus ise 76 bensiini saad teha.

[Martti]

Mõned aastad tagasi kui müüdi rohkelt solkbensiini, siis venisid aknaga karburaatoritel aknad ka kumeraks. Bensiin sisaldas valel hetkel ja vale temperatuuriga põlevaid ja rohkelt lahustavaid aineid. Seega võis olla klappide põlemine, küünalde tahmumine ja teised kahjustused põlemiskambris ja toitesüsteemis tingitud ebakvaliteetsest kütusest. Vahel sulasid ka toitesüsteemi kummivoolikud kokku.

Kui Moskvich 412 sai maal kohalikust bensujaamast tangitud siis koju jõudes oli ka see klaas kumeraks sulanud. Kas see võis ka midagi hullemta põhjustada seda ei tea. Kas solkkütus on millegagi pestud? Mimujaoks on solkkütus see millele on vett juurde pandud ja niisama ka ei taha põleda, selle pärast sai kunagi oma võrril süüde paigast ära aetud ja siis remonti viidud.

[IIIFFFAR]

Mimujaoks on solkkütus see millele on vett juurde pandud ja niisama ka ei taha põleda, selle pärast sai kunagi oma võrril süüde paigast ära aetud ja siis remonti viidud.

Kui oleks ainult veega segatud, oleks veel väga hästi läind. Sel juhul masinad lihtsalt ei tööta aga miskit katki ka ei lähe. Kallad karbussist vee välja, paned uue bensa paaki ja läheb jälle. Hullem solk on see, mida kodukootud keemikud libafirmades kütusega teevad. Pistavad sinne väävlit ja kuratteab mis happeid hulka, et detonatsiooni ja mis muid näitajaid paremaks saada. Tulemuseks on aga väga kole ollus, mis küll kulgema aitab, samas aga mootorile palju paha võib teha.

[Raimond]

niipalju kui mina olen kulnud almal ongi kui sõidad kiiremini kui ette nähtud sellele autole ca 50 siis klapid saaled need vist valatud (vanust arvestades ka),siis hakkabki klapi jama isal olnud 3 tk neid masinaid 1 isegi uuena . kindlasti ma ei ütle ,et pensiinis ei või viga olla,aga üks eluaegne pobeedamees ütles mulle pensiinisuhtes \"pane petrooli hulka\" vahekorda enam ei mäleta, tema sõitvat nii juba aastakümneid. (oskab keegi seda petrooliasja seletada?)

Kusjuures minu arvamus on varemgi sinnapoole kaldunud, et lisaks varem mainitud põhjustele on kiirem sõit samuti natuke mõjutanud, on ju 50 asemel 75ga sõites töötakt ikkagi 1,5 korda lühem ja kehvade põlemistingimuste juures jõuab tulelont siiski osaliselt ka väljalasketorustikku.

[via]

Pliibensiini kadumise eel olid tõesti suured hirmujutud, et vene tehnika läheb nüüd kohe kalmistule. Sama jutt käis kümme ja rohkem aastat varem, kui tanklatesse ilmus 95 ja 98, et siksid ja mossed ei tohi seda märjukest juua, et klapid ja muu ei kesta...liiguvad nüüd need sigulid ja mosud ka praeguste eurobensiinidega.
Mul küll päris uuniktehnikat pole, kuid algselt 60-st pärinev mosse mootor töötab 95-98 bensiiniga paremini kui töötas 92-93-ga vanasti.
Kui süüde märkide järgi pandud, siis vaid 98 võimaldab sõita ilma klapiklõbinata ja ilma süüte väljalülimise järgse detonatsioonita.
Mis muidugi paistab, et tänapäevaste kütustega tuleks võtta kasutusele aste külmemad küünlad, sest originaalküünlad on sisuliselt valged...seega justkui liiga kuumad.

[mesamees]

Kas keegi on proovinud seda spets saebensiini mõnes mootorrattas(noh see mingite lisanditega)?Mina proovisin seda oma 1950 aasta moskva m-1-a paagis,no kohe midagist ei teinud,isegi ei lubanud.Panin ikka normaalse bensiini sisse ja voilaa masin esimesest matsust tuksus

[heilo]

Mul on küsimus seoses Pannonia T5-ga. Sõitis 80 bensiiniga normaalselt ning läks ka käima normaalselt. Kuuma mootoriga nii hästi ei töötanud.
Kui proovisin 95 bensiiniga, ei saanud mootorratast isegi käima enam. Ei luba ka, kuigi säde on ilus ning olen ka süüdet reguleerinud varajaseks. Kunagi katsetamise mõttes proovisin samuti 95-ga, käima ei läinud. Panin paaki 80 - kohe töötas. Saan aru, et viga on mootoris, kuna sõbral masin sõidab 95-ga. Mis võib viga olla?