In memoriam: ER1 elektrirongid :(
#21

pokk10 Kirjutas:Täna rongiga mööda sõites polnud enam EMEXis neid paista....
Midagi seal ikka oli,mina möödasõites nägin.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#22

Kella poole seitsme paiku oli kaks vagunit veel alles aga ei ole hullu, küll nendegi tund tuleb. Kõrval võis näha suuri hunnikuid ER-1 tükkidega.
Vasta
#23

stretch Kirjutas:Kella poole seitsme paiku oli kaks vagunit veel alles aga ei ole hullu, küll nendegi tund tuleb. Kõrval võis näha suuri hunnikuid ER-1 tükkidega.
Käisin täna peale 11 Ülemiste EMEXis ja alles olid vagunid 3309 ja 3311,ülejäänu olid tükkideks lõigatult seal kõrval maas. Rattad olid eraldi kõrvale tõstetud,huvitav kas need lähevad siis eraldi?
Paari päevaga on jagu saadud kuuest vagunist! Neiljapäeva õhtul kella 18.20 ajal olid veel kõik 8 vagunit seal terved ja nüüd Pühapäeva lõunaks vaid 2 alles! Kiired vennad seal EMEXis!

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#24

Eile hommikul enne tööle minekut sõitsin sealt mööda, siis käis seal parajasti ühe juhtvaguni lammutamine. Ega seal midagi keerulist ja aeganõudvat polnudki. Pealisehitus katkuti haaratsitega juppideks ja edasi veskist läbi. Alusvankrid ja raamid lähevad juba jämeda raua alla. See vist lõigatakse Paldiskis õigetesse gabariitidesse, enne kui laeva peale pannakse. Kahju, et jupike Eesti raudteeajalugu jälle hävitatud on.
Vasta
#25

Nojah, emexlaste töö oli \"kiire ja korralik\". Mõned reedeõhtused pildijäädvustused tulevase tehnikaajaloo tarbeks:
[Pilt: er1_12.jpg]
http://www.mois.ee/er1/er1_10.jpg
http://www.mois.ee/er1/er1_11.jpg
http://www.mois.ee/er1/er1_13.jpg

Ning paar videosüüdistust kahh (vabandan kvaliteedi osas, ikkagi fotoaparaadiga tehtud):
http://www.mois.ee/er1/er1_a.mpg (12 MB)
http://www.mois.ee/er1/er1_b.mpg (24 MB)

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#26

Masendav... Lihtsalt RÕVE on mõelda, kui tagurlik on meie riigis suhtumine ajalukku, sh transpordiajalukku. ER1-d teenisid meil edukalt pool sajandit ja ainuke \"preemia\" on ChME sabas kuusakoskisse veereda ning lõhkikäristatud saada... Ei tea, millal siinkandis saadakse aru, et kõike ei saa ainult tonnihinna järgi väärtustada?
Elektriraudtee rahakad PR-mehed võinuks ühe koosseisu esialgu kasvõi kõrvale panna - oleks saanud hiljem muuseumirongiks taastada ja sellega reklaami teha. Vaevalt see ettevõtte kasumile erilist põntsu paneks.
Aga jah, meil näikse olevat suhtumine ikka sealmaal, kus määrav oli vanaraua aastaplaan. Euroopa on mõneski mõttes meist veel kaugel...
\"Oleks\" on teadagi paha poiss ja ega see tagantjärele halamine midagi ei päästa. Aga pildid lihtsalt tekitasid niisuguse reaktsiooni... Sad
Vasta
#27

Eelkõneleja võttis sõnad suust. Ma ei tea mitte ühtegi teist riiki, kes niimoodi oma ajalugu purustaks. Sõltumata, kas ma olen uuniklane või mitte, see on tükk ajalugu. Nagu olid ka Dvigatel, laevatehased, numbritehased jne. Aegade jooksul olen sattunud igasugustele huvitavatele saitidele, kus UHKELT demonstreeritakse konserveeritud tehaseid, vanu ronge, seadmeid jne. Mida teevad meie inimesed(kui aus olla, siis inimesteks on neid muidugi liig nimetada)?
Tegelikult on mul selliste asjade puhul alati üks küsimus. Mitte üks tänastest \"omanikest\" ei ole seda ajalugu ostnud, mida nad nüüd vanarauaks teevad. Tea, kas neil inimjätistel hästi natukenegi häbi on ... või võib nad automaatselt kõige mõttetuma inimkõntsa hulka lugeda?
Vasta
#28

Olen eelmise kahe kommentaariga 100% nõus. Meenuvad 1990ndad, mil:
1. Hävitati viimased tsaariaegsed reisivagunid Ülemiste sillarongis (Haapsallu jõudsid ÜHE vaguni armetud riismed).
2. Hävitati D1 diiselrongid ja viimased 2 müüdi maha. MITTE AINSATKI D1 kompleksset vagunit ei ole Eestis alles huvilistele vaatamiseks (Paljassaares ja Pääskülas on kahe vaguni vrakid).
3. Järati puruks suur auruvedurite park Valgas (olen näinud, kuidas samad kullinokad EMEXis purustavad L-vedurit).
4. Põletati Valgas maha Eestis 1920-30ndatel ehitatud reisivagun (viimane säilinud laiarööpmeline?)
5. Lõigati puruks KÕIK TR9 trollid, mida maha ei müüdud.
6. Lõhuti maha Paberi tänava paberivabriku ajaloolised tootmishooned 1850ndatest aastatest koos osalt säilinud sisseseadega.

Kas tõesti N.Liidu aegne mentaliteet jätkub? Ma saan aru, et raha on armas, aga kas terve Elektriraudtee kui suure firma jaoks oli tõesti ühe odavama uue rahvaauto hind nii magus suutäis? Rohkem nad nelja ER1 vaguni eest ehk ühe koosseisu eest vaevalt et said, sest maha tuleb arvata vedu ja lõhkumine.

Kurb Sad Jääb vaid üksik nukker juhtvagun Haapsalus Sad

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#29

Mõned meie 9TR trollid elavad uut elu Vilniuses ja samuti ka 14TR Kaunases.

D1test niipalju, et isegi juhtpead pakuti Haapsallu, kuid nemad polnud asjast huvitatud, sama moodi oli ka ühe laiarööpmelise tsisterniga, mis seisis tselluloosi vabriku juures.
Vasta
#30

valdo Kirjutas:Olen eelmise kahe kommentaariga 100% nõus. Meenuvad 1990ndad, mil:
1. Hävitati viimased tsaariaegsed reisivagunid Ülemiste sillarongis (Haapsallu jõudsid ÜHE vaguni armetud riismed).
2. Hävitati D1 diiselrongid ja viimased 2 müüdi maha. MITTE AINSATKI D1 kompleksset vagunit ei ole Eestis alles huvilistele vaatamiseks (Paljassaares ja Pääskülas on kahe vaguni vrakid).
3. Järati puruks suur auruvedurite park Valgas (olen näinud, kuidas samad kullinokad EMEXis purustavad L-vedurit).
4. Põletati Valgas maha Eestis 1920-30ndatel ehitatud reisivagun (viimane säilinud laiarööpmeline?)
5. Lõigati puruks KÕIK TR9 trollid, mida maha ei müüdud.
6. Lõhuti maha Paberi tänava paberivabriku ajaloolised tootmishooned 1850ndatest aastatest koos osalt säilinud sisseseadega.

Kas tõesti N.Liidu aegne mentaliteet jätkub? Ma saan aru, et raha on armas, aga kas terve Elektriraudtee kui suure firma jaoks oli tõesti ühe odavama uue rahvaauto hind nii magus suutäis? Rohkem nad nelja ER1 vaguni eest ehk ühe koosseisu eest vaevalt et said, sest maha tuleb arvata vedu ja lõhkumine.

Kurb Sad Jääb vaid üksik nukker juhtvagun Haapsalus Sad
Ma ei tea kas ma olen nii vanamoodne ja soviedi kaswatusega aga too ,mis praegu toimub on jube.Ärgu solvugu praegused raudtee ülemused ja ka muud kes on seotud transpordiga.Kunagi saate ka Teie vanaks ja kõikse teieagsed rongid ,trammid ,trollid ja bussid saawad mälestuseks lapsepõlvest.Siis wõib-olla saadate aru mis tegematta jäänud.Mul senini kahju ,et ise tollele mõttele ei tulnud (aga tol ajal tundusid Ikarused ja TA olevat nii igapäiwased)ja ,et AMF nii hilja alustas.Kõik on paraku oleks.Samas tore ,et päästetakse weel toda mida päästa annab.See ainult 41 aastasePETSS i arwamus asjast enesest,mis ei pruugi ühtida nooremate inimeste arvamusega mitte ainult vanatehnika hoidmiselt tulewastele põlwedele.
Vasta
#31

Kunagi 70 keaskel häwitati kitsarööpmelne raudtee, kui kodanlik igand ja toda äärmise põhjalikusega ,tänapäewal mõeldakse tolle osalise taastamise pääle.TAK Lasi maha kanda ja hävitada kõik kunagi käigus olnud ZIS´id,LIAZ id, LAZid ,IKARUSed,nüüd otsib üle wabariigi taga endisi busse.TTTK suhtumisest ma ei räägigi.Anke mulle andeks mu pessimism aga hetke olukord ju on sääne.Samas on siiski tunneli lõpust näha walgust.
Vasta
#32

Täpsustan vähe. D1 diiselrongidest müüdi maha 4 viimast koosseisu. Pakuti eelnevalt Haapsalu muuseumile ühte 3-vagunilist D1-te vanaraua hinnaga või vähe rohkem aga muuseum ei tahtnud.... Tänu sellele pole Eestis enam D1-te.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#33

Regardman Kirjutas:... pakuti Haapsallu, kuid nemad polnud asjast huvitatud, sammuti oli ka ühe laiarööpmelise tsisterniga, mis seisis tselluloosi vabriku juures.

See oli eraomanduses ja selle eest taheti palju raha saada. Haapsalu muuseumil seda raha polnud, samuti ei saanud seda vedada raudteed mööda, kuna liugelaagrid ei olnud korras ja automaatsiduri asemel oli tal vanatüübiline vintsidur veel küljes.

Nii ta läks utiili, nagu ka Vessel seisnud eestiaegne raudteeülema vagun Sad

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#34

valdo Kirjutas:6. Lõhuti maha Paberi tänava paberivabriku ajaloolised tootmishooned 1850ndatest aastatest koos osalt säilinud sisseseadega.
Võib vähemalt loota et Hobujaama tänava piirkonnas olevad paekivist hoonetekompleks jääb alles. Mulle tundub et on vägagai hästi säilinud välja arvatud mõned hooned mis on maha põletatud ja müürid ainult püsti jäänud(laed ja sissekonstruktsioonid puidust).

Asi hakkab juba teemast väljuma tegelikult.
Vasta
#35

valdo Kirjutas:
Regardman Kirjutas:... pakuti Haapsallu, kuid nemad polnud asjast huvitatud, sammuti oli ka ühe laiarööpmelise tsisterniga, mis seisis tselluloosi vabriku juures.

See oli eraomanduses ja selle eest taheti palju raha saada. Haapsalu muuseumil seda raha polnud, samuti ei saanud seda vedada raudteed mööda, kuna liugelaagrid ei olnud korras ja automaatsiduri asemel oli tal vanatüübiline vintsidur veel küljes.

Nii ta läks utiili, nagu ka Vessel seisnud eestiaegne raudteeülema vagun Sad
Jutt käib tõenäoliselt sellest tsisternist:

http://img113.imageshack.us/img113/6135/v19jy.jpg
http://img113.imageshack.us/img113/5571/v22pn.jpg

http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=19&sub=171&tlink=0

Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta
#36

Üht värskelt värvitud ümaraninalist elektritshkat nägin laupäeval Hiiul.
Korrigeerige oma luureandmeid.
Vasta
#37

Regardman Kirjutas:ER2-1027 või 1032 (2101/02)
Üks ümarate juhtvagunitega koosseis meil alles ongi,aga see on seeriast ER2 ja nr. täpsemalt 1027 (Meie nr. 2101/2102),ER1 üks juhtvagun on Haapsalus,rohkem ümaraid juhtvaguned Eestis alles pole.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#38

Huvitav, kui kaks ER1 kevadsuvel Kuusakoskis puruks järati, kas midagi uut osteti kusagilt asemele ka? Rongid ju ikka käivad?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#39

Ei ostetud midagi. Tõmmati sõiduplaani lihtsalt vähe koomale. Eks vaata sõiduplaani,mitu korda elekter Klooga-Randa päevas sõidab....
Elektriraudtee võiks midagi uuemat soetada küll.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#40

EdR Kirjutas:Ei ostetud midagi. Tõmmati sõiduplaani lihtsalt vähe koomale. Eks vaata sõiduplaani,mitu korda elekter Klooga-Randa päevas sõidab....
Elektriraudtee võiks midagi uuemat soetada küll.

Milline on üldse viimane soetatud ekektriga liikuv asi? Kas 1980.a. olümpiaks soetatud kolm ER12 (6001-6003) järel on üldse midagi uut soetatud? Ei tea nagu, et peale Saksa U-Bahni vagunite, SR-3, ER1, ER2 ja ER12 midagi muud oleks soetatud... Või ma eksin?

Samas on suur posu ER1-sid juba Kuusakoski hammaste vahel... ehk siis ronge peab olema palju vähem kui nt 1980ndate lõpul?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 6 külali(st)ne