[MAV]

Küsin nõu, kuidas on õigem kaitsta plekki (mootoriruumis). Plekk on täies ulatuses roostest puhastatud, haljaks lihvitud ja tsink-fosforhappega poleeritud.
Plaan on plekk katta müratõkke ja korrosioonikaitse eesmärgil pigiga, siis mastiksiga, siis kivikaitse ja lõpuks värvida ja lakkida.
Nüüd siis küsimus: kas pigi ja pleki vahel peaks veel kruntvärv ka olema või mitte.
Kordan siinjuures, et plekk on töödeldud happega, mis moodustab plekile kerge tsingikihi.
Mureks on nüüd siin see, et kui mingil teadmata põhjusel peaks niiskus sattuma pigi alla, mis siis juhtub? Hapnikku nagu juurde pääseda ei tohiks. Kogemused näitavad et niiskus tekib ka läbi kõige tugevamate kaitsete kondenseerudes, kuna mootoriruumis on temperatuurid üsna kõikuvad.
Võiks ju kruntvärvi panna, aga teemaks just see, et värv võib praguneda ja murda tsingikihti, teine asi see, et vedelam pigi tundub nagu paremini plekile nakkuvat niivõrd, et seda on raskem niiskusel lahti murda. Või jätaks mängust välja üldse tsingikihi, mille võib niiskus samuti plekilt lahti murda.
Paluks ainult proffessionaalidel vastata ja vastus ka põhjendada.

[Martin460]

Mis asi on tsink-fosforhape?Minuteada ei suuda ükski hape metalli tsinkida...?

[valdo]

Roostemuunduriga (ortofosforhappel põhinevad vahendid) töödeldud pind tuleb igal juhul kruntida. Mina paneksin enne mastiksit/pigi ka mingi mehaanilist tugevust omava alusvärvi krundi peale.

Lehel www.unicweb.ee on põhjalikud kirjeldused, kuidas on mõistlik autokeret töödelda, st kuidas kaasfoorumlane Autorestauraator (Märt Aarne) seda restaureertimisel teeb. Soovitan lugeda.

[MAV]

Mis asi on tsink-fosforhape?Minuteada ei suuda ükski hape metalli tsinkida...?

kas keegi ytles et on tsingitud ja muuseas paluti proffessionaalidel vastata. Nimetatud kemikaal moodustab tsingitolmu.

[Martin460]

Kordan siinjuures, et plekk on töödeldud happega, mis moodustab plekile kerge tsingikihi.

Ok!Hoian suu kinni.Kahjuks ei saa siis nõu anda tulenevalt oma kogemustest nende kahe minu auto ehitamisel ,kaasa arvatud roostekaitse-,kroomimis-ja tsinkimistööd:
http://community.webshots.com/photo/1816...2206MeDOio
http://community.webshots.com/photo/1083...7044vWuZBX

[soss1]

a tsingi see päriselt siis juba ära

[Raimond]

a tsingi see päriselt siis juba ära

Tsinkimine teatavasti toimub selliselt, et tsingitav metall kastetakse sulatatud tsingi sisse.
Kas oskad arvata milline on tsingi sulamistemperatuur ja kus sa seda teeksid?

[rainer]

[/quote]
Tsinkimine teatavasti toimub selliselt, et tsingitav metall kastetakse sulatatud tsingi sisse.
Kas oskad arvata milline on tsingi sulamistemperatuur ja kus sa seda teeksid?
[/quote]


ok. aga kas nt zn tolmu ise segamine krundi sisse (ja pealekandmine kohas kus võib seda julgelt pintsliga peale mäkerdada) annaks mingi efekti või pole mõtet mässata? või tema \"raua rooste toitmise\" efekt enese aatomite abil toimib ainult otseses rauaga kontaktis olles? ja kui see asi on kunagi kellelgi proovitud, siis kas sellist värki peab ikkagi kandma rauale otse või võib enen ka veel lisaks orto-fosforhappega pinda pe....reerida? (neid Zn-additive aerosoolkrunte on kah proovitud, kuid pagan teab kas seal tegelikult üldse zn sees on või on niisama hallikas-hõbedat tooni segatud).

[Raimond]

ok. aga kas nt zn tolmu ise segamine krundi sisse (ja pealekandmine kohas kus võib seda julgelt pintsliga peale mäkerdada) annaks mingi efekti või pole mõtet mässata? või tema \"roostetoitmise\" efekt toimib ainult otseses metalliga kontaktis olles? ja kui see asi on kunagi kellelgi proovitud, siis kas sellist värki peab ikkagi kandma rauale otse või võib enen ka veel lisaks orto-fosforhappega pinda pe....reerida? (neid Zn-additive aerosoolkrunte on kah proovitud, kuid pagan teab kas seal tegelikult üldse zn sees on või on niisama hallikas-hõbedat tooni segatud).

Tsingi peamine efekt seisneb selles, et ta katab metalli ning seetõttu hapnik reageerib raua asemel tsingi molekulidega, kuna ta ei pääse otse rauale ligi. Vanasti eelistati tsinkimist seetõttu, et värvid olid nigelad ja nad kippusid maha kooruma, seetõttu pääses hapnik sinna vahele ja korrosioon algas.
Kui oled pinna korralikult puhtaks saanud, siis kruntvärvist peaks piisama, kuid katsetada erinevaid variante võid alati.

[13piisab]

Tsinkimine teatavasti toimub selliselt, et tsingitav metall kastetakse sulatatud tsingi sisse.
Kas oskad arvata milline on tsingi sulamistemperatuur ja kus sa seda teeksid?

autodel siiski galvaniseerimist kasutatakse. Ning \"sulatsingiga\" pole seal midagi teha. Elektrolüüs on märksõna.
viimane Raimondi jutt on 100% õige. Ei mäletagi, mis kaitseks seda nimetati - aga see on keemiliste elementide perioodilisuse süsteemiga seotud. Kontaktis olevate metallide puhul korrodeerub aktiivsem, vähendades teise korrosiooni.

muidu pajataks muudest asjadest-kogemustest kah, aga kuna teema autor kõigil peale \"professionaalide\" lõuad pidada käsib, siis soovitaksin tal justament \"proffide\" poole pöörduda...

[Raimond]

autodel siiski galvaniseerimist kasutatakse. Ning \"sulatsingiga\" pole seal midagi teha. Elektrolüüs on märksõna.

Galvaniseerimise puhul kantakse metallile niklit ja kroomi, minuteada tsinki seni mitte.

[musti911]

Siiski ka tsinkimine galvaniseerimine.... http://www.vg.ee/est/alg.php?content=tooted ....

[soss1]

tsingi sulamis temp on 419 C
ja ärge ajage galvaanikat ja kuumtsinkimist segamini. julgen väita et galvaanikast küll rooste vastu suurt abi pole - see on pigem dekoratiivne pinnakate. ja enamast sobib kasutuseks siseruumides.
ja muideks olen kuulnud et sommid on põrnikaid kuumtsinkinud. endalgi oli vahepeal sarnane mõte, aga temperatuuriga tekivad igasugused deformatsioonihädad.

kuid on olemas veel ka selline kuumtsinkimise meetod kus pritsitakse puhastatud detailile kuuma tsinki!

[valdo]

tsingi sulamis temp on 419 C
ja ärge ajage galvaanikat ja kuumtsinkimist segamini.

Nt uute 10ste Ladade alumine osa on kuumtsingitud. Usun, et kere tervikuna on tehases sulatsingi sisse kastetud

Minu 111 (5 aastat vana) on kapotiäärest jms veidi roostet sisse võtnud, kuid mitte põhjast, lävekarpidest ega kuskilt sellisest kohast, kust sõber Zn seda kaitseb

[Jesper]

ja ärge ajage galvaanikat ja kuumtsinkimist segamini.

Segadust tekitab siin ilmselt see, et ingliskeelses maailmas on kuumtsinkimine hot-dip galvanizing. Eestikeelse galvaanikaga (elektrolüüsi abil metalli katmine teise metalliga) pole sellel muidugi midagi ühist.

[usku]

poetaks siinkohal ühe küsimuse teemasse korrosioon:

kuidas mõjutab põlemine (tules olemine) pleki korrodeerumisomadusi.
et kas põlenud metall on aktiivsem roostetama, kas ta on rabedam?
mul on värvist ja roostest enamvähem puhtaks põlenud esitiivad, mis visuaalsel vaatlusel ka sirged on. kuid kas on mõtet need ära puhastada ning korralikult viimistleda? ega roosteuss liiga ruttu sisse ei tule?

[soss1]

minu teada põlenud metall peaks pehmeks minema, kuid korrosioonile peaks ta vähem vastuvõtlikum olema

[pen.skar]

Väga tore koht kuumtsinkimiseks on Kiiul. Põhitööks paistab olevat moblamastide ja autohaagiste tsinkimine. Hind 10 krooni ümber kg. Ei tohi olla värvitud (roostes võib olla sest käib happevannist eelnevalt läbi). Probleemiks see et õõnsustel peab olema 2 ava (tsink peab saama sisse-välja voolata) ja kuumus noolutab metalli pehmemaks( võrdle tsingitud ja tsinkimata toru tugevust). Nii et raamile ja kandevkerele vast ei sobi.

[Sax]

Nii et raamile ja kandevkerele ei sobi

Kui pehmeks ta siis muudab?
Enamus kerghaagisete raamid ju tsingitakse?

[DioX]

Küsimus ,et kas keegi teab sellist roostesurma mis kantakse plekkile ja roostes kohtadele ning mis kuivades muutub selliseks sinakas-lillaks. Olen küll pilte näinud kuidas maalrid kasutavad seda aga vot ei tea mis asi see olla võiks ja kust seda saada on.