Postitused: 1,706
Teemad: 154
Liitus: Feb 2003
Maine:
3
Raamatus \"Esimesest autost viimase voorimeheni\" oli mälu järgi selline lõik, et kuskil Saaremaa kandis oli üks 45 hj-line Itala. Kellel raamat käeperra, võiks järgi vaadata. Kui kõvasti meenutada, siis oli too \"Itala\" äkki vanemasse aega kuuluv (1910-1917) kuuluv auto, kuna kuulus mingile mõisnikule ja pildil oleva auto radikas ei tundu pärinevat revolutsioonieelsest ajast... Need on kõigest mõtted.
Postitused: 266
Teemad: 28
Liitus: Jan 2002
Maine:
1
Uurisin enda vanaemalt (sünd. 1917 a.) mida tema mäletab esimese vabariigi algus aasta autodest. Muigugi naisterahva asi, oskas nimetada ainult fordi ja sehvkat (Chevrolet).
Minu vanaemale rääkis seda kasuema.
Nimelt juhtus umbes 1910 a. paiku, \"enne rukki maha tegemist\" (augustis) õnnetus tema kasuema emaga, kes sõitis vankri ja hobusega Tartu-Võru maanteel. Tagant poolt tuli Vaabina mõisahärra autoga ning mööda sõidul hakkas hobune seda põrgumasinat kartma ning \"läks peruks\" ja jooksis üle maantee kraavi. Sõitja lendas vankrist maha, ning paar päeva hiljem Tartu haiglas, selgroo vigastuste pärast suri.
Kui tema veel laps oli, autod maal eriti ei liikunud. Ja kui juhtus mõni auto taluõuele - see oli kohe \"ülekülamees\". Jättes pori sisse ratta rööpad, siis talumehed katsid need laudadega kinni, et auto ratta jäljed kauem säiliks. Et küla rahvas teaks, selle peremehe hoovil käis automobiil ja saaksig jälgi uudistama tulla.