tehnikamuuseum

Piibur Kirjutas:Seega, kui otsid huvitavat vanatehnikat, tee muuseum!

Oleksin ammu teinud, kui:

a) omaksin piisaval hulgal vaba aega/raha selleks, et kõiki jalgrattaid jm nodi mahutav korralik hoone valmis ehitada;

b) oleks mul võtta keegi, kes on nõus teatud kellaajad seal istuma, et külastajaid vastu võtta.

Hetkel on õnneks mul leitud ajutine lahendus - parim osa minu (restaureeritud) jalgrattakogust asub Urmas Teearu Mootorrattamuuseumis Kurtnal. Kuid eks tulevikus tasapisi tekib mul taastatud varandust veel ja siis asi uuesti päevakorral...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta

Asjade käik:
Paar aastat tagasi sündis idee teha muuseum Vabaõhumuuseumi territooriumile. Tollasele kultuuriministrile Urmas Paetile mõte meeldis ja ta arvas, et võiks teha taotluse Kultuurkapitalile 500 000 kr. peale, et saaks kollektsiooniga algust teha. Paraku toimus valitsuse vahetus ja raha jäi saamata. Sündis uus idee – luua sihtasutus Tehnikamuuseum. Ministeeriumi soov oli, et kui ühel pool lauda on üks riik siis teisel pool lauda võiks olla ka keegi üks, kes suudaks esindada ja kaitsta vanarauarahva huve. Nii sündis MTÜ Vanatehnika Liit. Vabaõhumuuseumi territooriumile on plaanis ehitada muuseumite hoidlad, projekteerimise käigus on juba arvestatud 5000m3 hoone ehitamisega tehnikamuuseumi tarvis. Jutt on kolmest aastast, nii pikaks ajaks sai tehtud leping ka Palmse mõisaga, siis tuleb kolimine. Palmse näitus on demonstratsioonesinemine ja tõestus, et me oleme olemas.
Rene
Vasta

Loomulik asjade käik on see, et suuremat lumepalli hakatakse ikka väiksemast kokku veeretama, selles mõttes on väikemuuseumite, näituste, ja väljapanekute idee suunatud ikka selles suunas, et teha Eestisse ka ükskord tasemel tehnikamuuseum.
Mina isiklikult ei usu kuigi palju riigi võimekusse tegeleda vanatehnikakultuuriga. Sai kunagi ühte projekti korraldatud, kaasatud olid igasugu valla võimalused ja Euroopa Liidu toetused ja lõpuks koitis tõdemine, et seda suurt Euroopa toetust oodates oli asi juba mitmeid kordi odavamalt valmis.
On ka ilmagi selge, et Kultuuriministeerium on Eesti Vabariigi valitsuses pigem selline pehme ministeerium, kellel lastakse eksisteerida ja vahel laulupidusid korraldada. Kultuuri-, haridus- ja meditsiinivaldkond ei suuda meil kunagi ise midagi investeerida, heal juhul suudetakse suurärimeeste raha vahendada.
Minu kergesti mõjutatav hilispuberteet sattus sellesse perioodi, kus ma sain aru, et mina pean midagi riigi heaks tegema ja kui riigil võimalusi on, siis ta saab midagi väetite ja rõhutute heaks teha. Vanatehnikahuvilised ei tundu paraku mingilgi moel rõhu all olevatena. Pigem on tegu ettevõtlike inimestega, kes saavad ise oma asjadega hakkama. Sestap kui mina oleks kultuuriminister, siis ma ütleks, et tehke - poisid. Kui vaja anname maad ja nõustame, aga maksma ja tegema peaksite küll ise.
Kuna meil ei ole kombeks viriseda, siis minu panus vanatehnikamuuseumisse võiks olla vahetusfondis oleva tehnika ettevalmistamine. Pidevalt muuseumisse seismiseks midagi anda ei ole, sest ise tahaks ka vahel sõita, aga mõnes luksusautostendis aeg-ajalt eksponaate vahetada võiks küll.

Mis on sinu panus kodanikuna Eesti tehnikamuuseumisse?

Tõnu Piibur
5116265
Vasta

Maantemuuseum on kah mingilmääral tehnikamuuseum. Seal ongi selline süsteem et annad masina sinna hoiule, kõigest huvitatud nad paraku pole, tsiklid võtsid ainult suveks, võtaks nad talveks kah oleks pakkuda paljudel rohkem masinaid. Suviti tahavad kõik sõita millegagi, ning eianna hoiule.

Vastaksin Piiburi küsimusele: Mina veel midagi andnud kuhugile hoiule vms pole, küll aga on minu isa andnud maanteemuuseumisse dnepri, vjatka ja muravei. Talveks võiks veel anda, suveks küll mitte.
Vasta

No mis Maanteemuuseumisse puutub, siis suur osa masinahallis seisvast tehnikast on ikka ka Maanteemuuseumi enda omand (teetöömasinad ja ka mõned autod), osa aga jah pärit teiste vanatehnikataastajate kogudest. Kõigest nad jah paraku huvitatud pole, isegi 80.-tel aastatel Eestis VÄGA levinud teehöövlist DZ-99 nad loobusid, ehkki vahepeal oli sobiv isend silmapiiril...

Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta

http://www.postimees.ee/250906/esileht/s...9685.php?r

On ehk veel keegi selle automuuseumi loomise koha pealt asjadega kursis, kui ainult Viking Motorsi juhatuse esimees?
Vasta

Minu meelest on tegemist mõne autolise kollektsioooni eksponeerimisega, mille eesmärgiks on saada linnalt müügihalli püstitamise luba (et nagu osaliselt sotsiaalobjekt). Ja de facto ei muutu mitte midagi - saksa auto müügisalongis ka mõned vanemad masinad väljas.

Pulmasõidud vana Volgaga, saunabussi ja RAF "Kutsikas" rent - www.suhtesepp.com
Vasta

veel üks veidi muuseumi teemat puudutav artikkel:

http://tartu.postimees.ee/181006/tartu_p...3829.php?r

Muhvi kärts furgoon taastus lammutuses
Nagu punane nool sööstab Trummeli veoauto-lammutuse nime kandva garaaži ette 1967. aasta Volvo B210 Duett. Nii ilus Muhvi auto! Ega te, mehed, ometi mõtle sellega midagi halba teha?
Ei, meil on siin selline lammutus, et tänapäeva asjad teeme tükkideks ja vanad paneme kokku,» rahustab Muhvi furgooni meenutavast Volvost välja astuv veoautolammutuse omanik Allar Guitor.
Mees räägib tõtt: garaaži kõrval seisab tal näiteks 1964. aastast pärinev üles vuntsitud tõsine tööloom, veoauto Volvo N86, millega peremees juba kümme aastat mutta kinni jäänud veoautosid välja sikutab. Kui vaja, siis pukseerib ta selle Volvoga vedru välja visanud metsaveoauto ka linna remonti.
Garaažis kiiskab pärlmutter-meresinine musta nahksisuga Adler Junior aastast 1938, loomulikult täitsa töökorras. Adleri kõrval on midagi, millest heal juhul ehk paari aasta pärast saab auto ehk 1927. aastal valminud Fiat 503. Vaadates seda vähest, mis praegu sellest Fiatist olemas on, tekib küsimus, kas ikka on mõtet.
Muidugi on, sellest saab väga ilus auto, kinnitavad vene aja lõpus hingusele läinud vanasõidukiteklubist Unic välja kasvanud ja 1995. aastal rajatud vanatehnikaklubi Levatek liige Allar Guitor, klubi president, elupõline bussijuht Heino Jaanus ning Eesti Maaülikooli heakorragrupi juht ja Levateki asepresident Väino Peebo.
Diivanist pehmem
Nii need kolm kui ka ülejäänud ligi 40 Levatekki kuuluvat meest teavad, mida räägivad, sest nad kõik on poisikesest peast õliste kätega vanade sõidukite kallal nokitsenud.
Aastatega on mehed leidnud ja üles putitanud nii palju vanu sõiduriistu, et koju ei mahu need enam ära. Sellepärast leiamegi Jaanuste pereauto hoopis bussifirma GoBus garaažist. Musta iluduse tagaosa on Rubensi naiste moodi pringilt vormikas, auto nina aga terav nagu vene hurdal.
«ZIS 110,» tutvustab Jaanus oma kätetööd. Gorki autotehases 1955. aastal valminud ja pärast seda aastaid Moskva laiadel tänavatel vuranud tähtsate punaninade limusiin läkastab esiti, kuid pärast paari jõrra-võrrat võtab kuueliitrine mootor hääled sisse ja tuksub ilusti nagu ema süda.
Teeme saja kilomeetri peale ligi 30 liitrit bensiini võtva pereautoga tiiru GoBusi hoovil. Ausõna, ka maailma pikimate jalgadega inimesel jääks selle ZISi tagaistmel ruumi üle. Ja see tagaiste ise! Tänapäeval ei tehta nii pehmeid ja vetruvaid diivaneidki. «Selle auto tagaistmel on kanasulgedega padjad katteriide all, nii nagu olema peab,» muheleb Jaanus.
Sealsamas GoBusi õuel klantsivad Jaanuse taastatud 1972. aasta Ikarus Lux ja 1942. aastal Austrias valminud Saureri buss. «Täitsa korras, ülevaatus tehtud ja puha,» patsutab vana bussijuht Saureri pikka nina. Selle sakslaste vana bussi olevat Kura kotist Tartusse toonud bussipargi kunagine peainsener Karl Sahk.
Punane Saurer vuras reisijaid vedades aastaid maksimaalse kiirusega 60 kilomeetrit tunnis Tartu ja Viljandi vahet, hiljem sõidutati sellega Vanemuise näitlejaid. Kui paremad bussid peale tulid, sai Saurerist ehitussoojak. Levateki mehed avastasid Saureri 1980. aastal Võru keskhaigla ehituselt ja puhusid sellele elu sisse.
Järgmises garaažis selgub, et GoBusi juhatuse esimees Aivo Pärn on juba poisikesest peale autosid taastanud. Ühes garaažis seisab Pärnal ümarate vormidega hele Opel Kadett (1939), mille järgi Nõukogude autotööstus tegi oma Moskvitš 400.
Selle kõrval on restaureerimist ootav autovrakk. «1939. aasta BMW 335,» tutvustab Peebo. «Väga ilus auto, kabriolett.» Kabrioletist pole muidugi jälgegi, sest vene ajal on hakkajad mehed sellele korraliku katuse peale meisterdanud.
Küsimuse peale, kui palju selle BMW taastamine maksma läheb, vangutavad Jaanus ja Peebo esiti päid ja kostavad, et alla saja tuhande krooni ei mängi kindlasti välja.
Kõrvalgaraažis on veel üht-teist: kiiskavmust BMW 326 (1940), sõjatrofee Opel Capital (1939), meeletu laev Opel Admiral (1968) ja GoBusi ühe juhi Valter Keisi külgkorviga tsikkel K-750.
Vaja on muuseumi
Garaažist garaaži käies selgub, et Levatek ajab juba tükk aega vanasõidukite muuseumi rajamise asja. «Tartu linn on lubanud muuseumi rajamiseks Raadile maad,» räägib Peebo.
Juba praegu oleks Levatekil muuseumi välja panna ligi 70 autot-mootorratast. Levateki meeste käes on ka Eesti vanimad taastatud autod: maaülikooli kunagisele sõiduõpetaja Jakob Lõhmusele kuulub 1925. aasta Mathis ja iga töö peale meister tartlane Silver Anton teeb mõnikord sõitu 1925. aastal valminud Renault’ga.
Seni, kuni muuseumiplaan susiseb, tulevad Levateki mehed oma masinatega aeg-ajalt lihtsalt niisama rahva sekka. Näiteks reede pärastlõunal kell kaks näeb neid Raadil Jõhvi-Tartu-Valga maantee remondi pidulikul lõpetamisel.
Vasta

Igatahes kes seda kirjutas, ajas küll segamini Gorki ja Stalini autotehased. Zis-110 ei saa kuidagi Gorkist pärit olla.

Ja veel imeline masin: Opel Capital

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta

dzeiaar Kirjutas:veel üks veidi muuseumi teemat puudutav artikkel:

http://tartu.postimees.ee/181006/tartu_p...3829.php?r

Muhvi kärts furgoon taastus lammutuses
Nagu punane nool sööstab Trummeli veoauto-lammutuse nime kandva garaaži ette 1967. aasta Volvo B210 Duett. Nii ilus Muhvi auto! Ega te, mehed, ometi mõtle sellega midagi halba teha?
Ei, meil on siin selline lammutus, et tänapäeva asjad teeme tükkideks ja vanad paneme kokku,» rahustab Muhvi furgooni meenutavast Volvost välja astuv veoautolammutuse omanik Allar Guitor.
Just seesama mees, ALLAR GUITOR, aitas meid eriliselt möödunud aastal just sellesama Volvoga, kui olime Tartust vana Maz 200 ära toomas. Tema lahket ja vastutulelikku olemust oleme varemgi tunda saanud. Mingu tal ikka hästi!
Vasta

Detsembris lõpus 2006 kuulutati välja arhitektuurikonkurss seoses Vabaõhumuuseumi territooriumi väljaarendamisega. Arengukavasse on sisse kirjutatud ka Tehnikamuuseumi ehitus. Vt. lähemalt http://www.kanut.ee/arh/docs.php
http://www.kanut.ee/arh/asjad/pdf/arhvoi...imused.pdf
Hoone pindala tuleb 4500-5000 m2. Ruumijaotus, maht jne saab selgemaks kevadeks. Tegemist on sama projektiga, millega käesolev teema alguse sai.
Rene Levoll
Vasta

Hmm! Mõni mees kõnnib projektiga 20 aastat ringi ja tulemuseks on suur "mull"
Kas tehnikamuuseumi loomise töögrupp on jõudnud fondidesse kirjutada mõned projektid raha taotlemiseks?

:I M Back
Vasta

Iga algatus on väärt toetust, st isegi kui me ei pea seda perspektiivikaks, ei ole kellelegi kasu sellest, kui seda avalikult maha tehakse. Ammuteada tõde on see, et tegelik tegija üldjuhul ei eksponeeri end enne kui midagi reaalset on ka tehtud.

Näiteks foorumist läbi käinud http://volga.ee/modules.php?name=Forums&...pic&t=1454 Mati Heinsare kollektsioon on iseenesest juba muuseumi nime väärt (vähemalt Eesti mastaapides). Samas laiem ringkond vanatehnikahuvilisi sai sellest teada siis, kui ruumid valmis, tehnika taastatud ning ekspositsioon välja pandud.

Lugesin ka hr Levolli linke ning teiste lugejate lugemisvaeva kergendamiseks lisan manuses need väljavõtted, mis võiksid meiesuguseid huvitada. Kas need annavad lootust selle projekti käivitumisek, on igaühe enda otsustada. Ikkagi rohkem kui mitte mitte midagi.
Vasta

kui mees suudab 20 või 30 aastaga luua 5000 ruutmeetrise muuseumi,siis on see ju väga hea tulemus.eriti veel,kui seda tegevust pidevalt iroonia ja pessimismiga alla surutakse.

loojatele igatahes edu ja tuult tiibadesse,kes iganes te ka ei ole.
Vasta

Kes tahab ja oskab tehku ise muuseum. Pole mõtet teiste tegemisi ironiseerida.
Mulle küll meeldiks kui Kurtna laada taolisi üritusi oleks üle Eesti ja tihedamini. Samas külastaks muuseume mis asuvad siin ja seal Eesti nurgas. Ega ühekorraga ei peagi nägema "100" huvitavat asja!
Nüüd ütlete ,et väikesed ei tasu ära , aga minu meelest ei saa ja kõik ei tahagi mõelda ainult rahale.
Elame maal kus kõik võivad ise korraldada laatu ja teha muuseume.
TEHKE JA ÄRGE VINGUGE!(asjalik kriitika on edasiviiv)

vanaraud ja " vana raud " ei ole päris samad.....
Vasta

Samamoodi tehti ka maanteemuuseum ilma suurema lõugamiseta. Enne valmimist polnud sellest nagu kuskil suuremat juttu n.ö eelavamise ajal ilmus info siia foorumisse. Tundub, et Eestis teistmoodi ei saagi asju ajada, kui liiga kõva häälega rääkida, siis hakkavad "omad" kaikaid kodaratesse loopima.

Minupoolne Lugupidamine asja eestvedajale ja loodetavasti saab mõne aasta pärast Roccasse vanatehnikat kaema minna!
Vasta

zazik Kirjutas:Samamoodi tehti ka maanteemuuseum ilma suurema lõugamiseta. Enne valmimist polnud sellest nagu kuskil suuremat juttu n.ö eelavamise ajal ilmus info siia foorumisse.
Maanteemuuseumi rajamise plaanidest oli siiski vähemalt aasta, kuid võimalik, et ka paar-kolm enne seda n.ö. eelavamist juttu Eesti Maanteeameti ametliku väljaande Teeleht mitmes numbris ja ise saingi sellest esmakordselt teada nimelt sealt ja ca aasta hiljem, 2003. aasta nn. eelavamise künnisel ilmus jah info ka foorumisse.

Eeltoodu ei tee loomulikult olematuks asjaolu, et Maanteemuuseumi rajamise näol on tegu äärmiselt tänuväärse ettevõtmisega ja minul kui eeskätt raskema tehnika, sealhulgas ka teedemasinate huvilisel on väga hea meel, et tänu sellele on säilitatud mitmed meie teedel aegade jooksul töötand, kuid tänapäeval haruldased teetöömasinad, mis ehk muidu oleksid jäljetult hävinenud.

Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta

See uudis teatati nüüd lõpuks ka avalikkusele
http://tartu.postimees.ee/3434341/vanate...il-loomata
Vasta

(14-12-2015, 18:32 PM)gazik Kirjutas:  See uudis teatati nüüd lõpuks ka avalikkusele
http://tartu.postimees.ee/3434341/vanate...il-loomata

Kurb Sad

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta

Sillu kribas: " ja minul kui eeskätt raskema tehnika, sealhulgas ka teedemasinate huvilisel on väga hea meel, et tänu sellele on säilitatud mitmed meie teedel aegade jooksul töötand, kuid tänapäeval haruldased teetöömasinad, mis ehk muidu oleksid jäljetult hävinenud."


Mitmed aastad tõstan ühte labidat ühest nurgast teise ja ära visata ei raatsi, kuna on erilise kujuga ja vars on kah mingist imelikust puust ja kujuga. äärtes ja nurkades oli asfalti jääke.


 ehk keegi mäletab sellise kujuga tööriista mõne gudronaatori või pigipüti pealt ja vajalik eksponaat puudub.  Annetan eksponaadiks.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne