Alumiiniumpulber
#1

Selline küsimus, et mis tehnoloogiaga saab katta alumiiniumpulbriga metalldetaile, näiteks mootoriplokki ja kollektorit? Olen kuulnud, et seda segatakse vahel tavalise värvi hulka, ilmselt metallik-efekti saavutamiseks (sellisena ei kannata kuumust). Kuid kas saab ka ainult pulbriga pindu katta? Igal juhul on tal suurepärane võime määrida kõike, millega kokku puutub.
Äkki toob keegi asjasse selgust?
Vasta
#2

alu-pulber segatakse lakiga kas siis kuuma-kindla või kas voi nitro lakiga vastavalt mida värvida tahad ja saadki ok tulemuse
Vasta
#3

Kollektori värvimiseks hea asi-\"Tikkurila\" TERMAL,silikon-alumiiniumvärv,kuumakindel(kuni met.hõõgumiseni)1/3l.=90.-
Vasta
#4

Viimane asi mida selleks kasutada tasub on tavaline \"kuumakindel\" aerosool hinnaga u. 50 eek pott. Neile võib olla peale kirjutatud isegi 650 kraadi kuumakindlust, kuid tegelikult ei pea nad 300 kraadile ka vastu ning tulevad maha kokkupuutes õli/bensiiniga.

Ise olen hankinud häid vahendeid tuttavatelt kes töötavad mõnes soome/rootsi vahet sõitvas praamlaevas. Kuna need vahendid on tavaliselt minuni jõudnud märgistamata anumates, siis ei oska täpseid tooteid nimetada.

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta
#5

...ei ole aerosol värv,vaid purgis.Ikka soovitan.
Vasta
#6

Tänud!

Al.pulbrit mõtlesin kasutada muu seas sellepärast, et seda sadas mulle sülle keskmise maja õhkimiseks piisav kogus. Kuna aga püromaaniaga ei tegele, tuleb seda muud moodi kulutada.

Aga kas ta lakiga segatult liiga kergesti maha ei kooru?
Vasta
#7

Kui segad lakiga ja värvid mootori,siis mootorit pesta on hea sest ta jääb läikima.Ei tea mis mootorist jutt , aga auto omad algselt ei läigi.Kui alus korralikult puhastatud siis püsib peal küll.

vanaraud ja " vana raud " ei ole päris samad.....
Vasta
#8

Tere.
Kust üldse Alumiiniumi pulbrit hankida? Värvipoed? Oleks vaja suhteliselt peenikest, 500+ Mesh.
Vasta
#9

Kusagilt nagu meelde jäänud et naatriumsili mis iganes ehk vesiklaasiga segades on vävrvitud hirmsal nõuk. ajal vanniahjusid (al. pulbriga segat), see peaks kuma kannatama küll, kuidas niiskust? jms?
Vasta
#10

Oleks vaja teada, kust saada Tartu kandist ja millist kuumakindlat värvi osta(korralikku) 70a malmist bloki ülevõõpamisest.(blokk ise on roostest eemaldatud).Ei hakanud uut teemat tegema.
Ettetänades, Joosep!



Vasta
#11

indrek Kirjutas:Selline küsimus, et mis tehnoloogiaga saab katta alumiiniumpulbriga metalldetaile, näiteks mootoriplokki ja kollektorit?

Näiteks:
Traat-kaarleekpihustus
Traat-kaarleekpihustus protsessis kasutakse kahte voolu all olevat metalljuhist traati. Traatide kokkupuutel tekib kaarlahendus, mis sulatab traadi ning kandevgaas transpordib sulaosakesed detaili pinnale.
Kaarpihustamist iseloomustab protsessi lihtsus, tehnoloogilisus ning suur tootlikus (kuni 30 kg/h), mis võimaldab peale kanda võrdlemisi paksusid (3...5 mm) kulumis- ja korrosioonikindlaid pindeid. Vot nii. Tegelikult meetod on täiesti vabalt valitav... enamus pindamis ja katmismeetodeid peaks sobima ka alu jaoks. Ise asi, kuidas alumiinium kollektori peal vastu peab... tundub pigem keraamika teema.


Pikale jutule pilt ka- puhas alumiiniumiga katmine
Vasta
#12

Alumiinium pulbrit segati vanasti värnitsaga. Mul isegi garaaþis vedeleb karpe kus sees kotike Al pulbrit ja pudelike värnitsat. Tsikli juures seda värvi ei soovita kuna värvitud pind jääb krobeline, vötab mustust hästi külge ja pärast puhtaks saamis lootust pole. Kuumakindlust kommenteerida ei oska aga vaevalt, et eriti püsiv on.

K-175/1957, Iz Jup4/1981,Iz Jupiter(1)/196?, Iz49/195?, Pannonia T1/1962, Jawa 634/1973 , K-58/1959, Dnepr-MT11/1985, IZ 56/195?, K-650/1969, Jawa 353/1962
Vasta
#13

Kas keegi oskab öelda, kus alumiiniumiga katmist veel autodel kasutatud on? Ilmselt väljalaskesüsteemi korrosioonikindluse tõstmiseks, aga veel?
Vasta
#14

Alumiiniumiga katmine... mis see veel on? Alumiinium ( ja ka pronks-) puudriga värvide omadus sõltub täielikult laki omadustest, millega nim. puuder on segatud. Värvi pind oleneb jälle kasutatud pulbri- puudri sordist . Väga peent puudrit leidub trükikodades
Veteran.
Vasta
#15

Huck Kirjutas:
indrek Kirjutas:Selline küsimus, et mis tehnoloogiaga saab katta alumiiniumpulbriga metalldetaile, näiteks mootoriplokki ja kollektorit?

Näiteks:
Traat-kaarleekpihustus
Traat-kaarleekpihustus protsessis kasutakse kahte voolu all olevat metalljuhist traati. Traatide kokkupuutel tekib kaarlahendus, mis sulatab traadi ning kandevgaas transpordib sulaosakesed detaili pinnale.
Kaarpihustamist iseloomustab protsessi lihtsus, tehnoloogilisus ning suur tootlikus (kuni 30 kg/h), mis võimaldab peale kanda võrdlemisi paksusid (3...5 mm) kulumis- ja korrosioonikindlaid pindeid. Vot nii. Tegelikult meetod on täiesti vabalt valitav... enamus pindamis ja katmismeetodeid peaks sobima ka alu jaoks. Ise asi, kuidas alumiinium kollektori peal vastu peab... tundub pigem keraamika teema.


Pikale jutule pilt ka- puhas alumiiniumiga katmine

Kinnitaks ka seda juttu. Nimelt ei tohi segi ajada kahte asja: alumiiniumiga katmist ja alumiiniumpulbriga värvimist.Need on täiesti erinevad asjad. Värvimine on ikkagi värvimine...ehk kvaliteet nagu tavalisel värvil või lakil...oleneb mille sisse seda segada. Alumiiniumiga katmine on hoopis teine asi. Tehnoloogiat siin juba kirjeldati ja põhimõtteliselt on tegu metallikihi kandmisega sulanud olekus siis vastavalt kollektorile või kuhu iganes.
Olen proovinud katta malmist väljalaskekollektoreid ja peale mitmeaastast suvist sõitmist on ikka nagu uued- heleda matt alumiiniumiga kaetud.
Inglise keeles on tehnoloogia nimi : plasma coating.
Mõni pilt sellest automootorist mille kollektorite peal sai asja katsetatud:
http://www.usaraud.ee/index.php?id=5_5_20_61
Seal on mootoripiltidel näha kollektorid.
Kui aga tervet mootoriplokki on vaja saada hõbedaseks siis soovitaks US-Partsis müüdavat mootorivärvi. Pole vaja pead vaevata mingi alumiiniumpulbri lakiga segamisega jne.ja mõtlemisega, et kas see möga jääb kinni või mitte. Plokile kulub 2 spreiballooni hinnaga umbes 125,- tk. ja tugevuselt on selline et maha saab ainult relaka otsas punutud traatharjaga.
Vasta
#16

Martin460 Kirjutas:Inglise keeles on tehnoloogia nimi : plasma coating.

Plasmapihustus vajab juba väga võimsat soojusallikat e. plasmatroni ning kasutatakse rohkem keraamiliste ning rasksulavate pinnakatete puhul(nt. tsirkooniumi). Alumiinumi puhul pole tegu pea 95% kindlusega plasmapihustamisega. Pealegi kahtlen kas Eestis reaalselt ka plasmapihustuteenust pakutakse- igasugune info on muidugi oodatud.

Tsitaat:Olen proovinud katta malmist väljalaskekollektoreid
Mismoodi "oled proovinud"- ise või teenusena ikka kuskil?
Vasta
#17

Huck Kirjutas:Plasmapihustus vajab juba väga võimsat soojusallikat e. plasmatroni ning kasutatakse rohkem keraamiliste ning rasksulavate pinnakatete puhul(nt. tsirkooniumi). Alumiinumi puhul pole tegu pea 95% kindlusega plasmapihustamisega. Pealegi kahtlen kas Eestis reaalselt ka plasmapihustuteenust pakutakse- igasugune info on muidugi oodatud.

Mis on plasma? Sellist ainet nagu plasma ei ole ju olemasSmileInglise keelt kõnelevates maades kasutatakse seda väljendit laiemalt ja see hõlmab nii kummi, plastmassi, metallide kui ka keraamiliste katetega katmise.

Huck Kirjutas:Mismoodi "oled proovinud"- ise või teenusena ikka kuskil?
Olen proovinud lasta katta- nii oleks õige kirjapilt.
Vasta
#18

Plasma on aine eriline olek, mille puhul on aatomituumade ümbert nende elektronkatted osaliselt või täielikult ära rebitud ning neutraalsete aatomite asemel on tegu üksteise vahel sagivate positiivsete ioonide või tuumade ja negatiivsete elektronide pilvega. Mida kõrgem on plasma temperatuur, seda suuremad on osakeste kiirused.

Jään endale kindlaks- plasma coating on väga spetsiifiline termopihustusprotsess ning Eestis säärast teenust kindlasti ei saa. Väikese tõenäosusega mõnes laevaremonditehas on veel vene ajast mõni seade a.la Kiev7, aga teadaolevalt mitte kasutuses. Kuna see on minu igapäevatöö siis olen selles päris kindel.

Aga ehk valgustad oma kollektorite seisukohast- kes proovis ja kus tehti ning palju maksid? (Võib ka privasse)
Vasta
#19

Kollektorid lasin katta Maardu keemiatehase territooriumil olevas firmas.Nime ei mäleta aga keemiatehase väravast sisse ja kohe esimene ainuke firma seal.

Ennem teevad nad liivapritsiga detailid puhtaks ja siis katavad alumiiniumiga.
Hinda ei mäletagi täpselt aga kas see võis olla max. 1000.- kollektori eest.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne