[PlyVal64]

Aga reaalsus on teistsugune. 99% juhtudest ei kasuta sa mingit powerslidi kui möödasõidul rekka kõrval sul masin lörtsi sees lappama läheb või vihma märjal asfaldil ootamatult kurvis külje ette viskab või otse läheb. Isegi siis kui sa reaalselt oskad kurve, ringe ja ka sirget teed läbida mängleva kergusega külje aknast välja vaadates ei tee sa seda juhul kui sa oled eelpool kirjeldatud situatsioonis. Kui sul auto ootamatult lappama läheb oled sa valesti hinnanud tee olusi, auto kiirust, auto võimeid ja iseenda võimeid. Kui seda juhtub tihti siis oleks parem kui sa ise paranka taha ei kibeleks. Tava liiklus oludes ei ole absoluutselt mitte mingit vahet mis ots veab. See kui auto teeb sinu jaoks midagi ootamatut näitab juba, et pole mitte mingit vahet, mis ots sul veab, sõita sa nagunii ei oska ja erineva otsa veoeeliseid kriitilises situatsioonis sa nagunii õieti ei kasuta. Kõik on kõvad gaasi tallajad ja reaalsus on see, et esiveolisega gaasi tallates on sul nina kortsus tagaveolisega gaasi tallates on sul külg kortsus (kumba eelistad )

AAMEN!!!

25 sõiduaastat absoluutselt kõigega (leninipea-rehvidest veoskeemideni) ja kõikvõimalikes oludes, mis Eestis üldse ette tuleb ja nagu on NULL avariid, on ka NULL "iseeneselikku" auto vänderdamist - tavasõidul! Kergelt libisemise piiril sõitmine on hoopis teine teema aga ka seda püüan vältida ehk kiirust veel vähendada. Teeliiklus ei ole autosport! Ja korduvalt kirjutatud AEGA kvaliteetseks elamiseks leian ma alati...
Siia hulka käib ka kõik need teistkümned tuhanded rajakirjutamise ja kontrollimise kilomeetrid. Vänderdanud ja piruette teinud vaid ja ainult "pulli tehes" ehk Just for FUN sõites. Ainsad ohtlikumad momendid on olnud pidurdamistel, kus klaasjääl ei ole pidamist aga vaid korra olen teadlikult otse sõitnud põllale, sest see oli ohutuim. Muud 5-6 korda olen ikkagi teepeenralt pidamist otsides enne peateed pidama saanud. Ja ma olin nooremana ikka päris sõge kihutaja, kui võtta aluseks lõikude keskmine kiirus... kuid alati olen osanud halbades/ohtlikes ilmaoludes kasvõi seisma jääda (Mossega tuli padukates tihti seista, sest nii oli ainuõige!) või ka 20-30 km/h sõita. Ehk valida igal ajahetkel teeoludele, autole ja iseenda oskustele ainuõige sõidukiirus ja PIKIVAHE! Eesti pinnal liigeldes on see vahemikus 5 (purjus ehk 0,x promilli peale mõnda tööõllet iseenda õuel metsast puid välja vedades) kuni 237 km/h (gps-mõõtmine).

Kõige ektreemsemad sõidud: Vana Bemmi keskuse juurest Paldiski uulitsalt tagurpidi pimedas tipptunnil koju Rahumäele (oi neid lolle nägusid, kui "Hainina viiene" Nõmme tõusul teises reas esimese rea molutajatest tagurpidi liikudes mööda sõitis ); ilma piduriteta Mossega Kadakast koju ja Valiandiga Alaverest Ahulasse (35-40 km) maanteed... Ja ekstreemseimad teeolud on sattunud kõik Talveralli radasid tehes, kus isegi metsaalune oli jääs. Niisama lumetormid on köki-möki nende hulluste kõrval.