arutlus : taga- või esiveoline
#81

(26-09-2014, 23:48 PM)Qunts Kirjutas:  Miks on kõik Formel 1 autod tagaveolised ?

Muuseas, üks ja kõige olulisem osa, miks on sedasorti autod tagavedused, on uskumatult "lihtne" põhjendus: pööravate rataste püsikiirusliigendid ei kannata suuri võimsuseid ja momente ning kuitahes hea roolisüsteemiga ei suuda mingist hetkest inimene seda jõudu enam ohjata! Pluss kõik muud tagaveo eelised kõvakattelisel teel pluss F1 masinatel aerodünaamika.
Kõik ülivõimsad mitmeveolised a'la Bugatti, Lambo, Audi viimased RS'id etc, jagavad veojõudu rataste vahel ja sellega hoitakse veoliigendeid purunemast. Jämedalt suudab praegune lahendus välja kannatada 300 Hj. Näiteks siiani toodetud võimsaim RS, Audi RS 6 5.0 TFSI quattro, omab 581 hobust ja andis sellest kuni 40% esisillale ehk kaugelt alla 300 hobuse. Uuemad on "natuke" nõrgemad ja suudavad jagada veojõudu kuni 100% taha või kuni 80% ette aga viimast siis, kui on otsekiirendus. Väljakeeratud ratastega ei tee nad seda kunagi.

Seal 300 hobuse piirimail ja ka pisut peale on testinud asju kõige enam Ford oma Focus RS'idega, mis tipneb eriseeria RS500'ga, kus 350 jõudu ja "vaid" 460 Nm torkki ja Cadillac Seville-STS-XTS'iga. Moment ongi see, mis lõhub ja 460 ei ole üldse veel palju spetsiaalse erilise mootori kohta! Näiteks viienda ehk viimase geni Seville STS oma "põhjatähega" evis vabalthingava massmootorinagi 300 hobust ja 400 njuutonit torkki ehk täpselt sama, mis "tavaline" RS. Olles mõlemaga sõitnud (RS500 siinkandis ju pole)ja pulligi teha püüdnud, siis see on tõesti piir. STS on lihtsalt nii suur ja raske aga mõnus, kuid RS kipub ikka väga trikitama, kuigi on elektroonilistest abidest pungil. Kui Seville puhul oli 300 hobust 1WD'na igati omal kohal, siis kergkaalulise RS'i puhul oli seda juba mõnusaks kulgemiseks liiga palju ja karjuv puudus oli neliveost. Asfaldil ta veel sõidab ja testitulemustel väga hästi aga niipea, kui pidamine kaob, on tegu lausa õnnetusega... Ja nii jäigi Ford alla nii WRX STi'le, kui EVO'dele.
FWD-Seville pealt mindi RWD/AWD STS'ile, sest V8'te võimsus muudkui kasvas ja uus XTS on jälle tagasi FWD/AWD, kuid nii, et edevedusena saab "vaid" kuni 305Hj/360Nm, turbo 410Hj/500Nm on saada vaid AWD isendina.

RWD puhul pole aga võimusel/torgil piire: topfuelerid ju 1000+ Hj SILINDER Big Grin

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#82

(27-09-2014, 09:22 AM)Basilio Kirjutas:  
(26-09-2014, 23:48 PM)Qunts Kirjutas:  Miks on kõik Formel 1 autod tagaveolised ?
Siin on mõtisklusainet rohkemakski.
Jah.. õigus. Mul on ka kaks küsimust:
Kust tuleb tolm?
Kuhu kaob raha?

Neetud olgu see, kes igihalja poolveduste teema üles leidis ja lille lõi!
Vasta
#83

(27-09-2014, 00:28 AM)hulgus Kirjutas:  Ei tule sellest vaidlusest lõplikku selgust, enne kui kätega selgeks tehakse.
Ja kõigis vaidlustest ja valemitest on ju puudu veel oluline aspekt: kas naeltega, või naelteta? ja siis: kas jaapan, või saksa? andke aga õli pääle.

aga, et teemas püsida, siis:
Kõnnib tšuktsi mööda Moskvat (tähenärijatele täpsustuseks: sirge tänav, oluliste tõusude-laskumisteta, kuiv asfalt) ja veab lehmaketti (teras, vastav GOST-ile) järel.
Mööduja irvitab ja küsib: kuule tšuktša, nah---jaa sa seda ketti järgi vead?
Tšuktša: tead, proovisin ees ka lükata, ei õnnestunud sugugi...

Minu tolmuimeja kasutusjuhendis oli reaalselt kirjas, et tolmuimejat ei tohi juhtmest ei lükata ega tõmmata.
Vasta
#84

Üks hiidvana nali, aga veidi sobib ka siia. Usun, et sellega olekski paras lõpetada.

Kuidas valida omale autot?

väike abimees parima valikul:

Tootjamaa
a) saksamaa- pole tõelist jaapani kvaliteeti
b) jaapan- pole tõelist saksa kvaliteeti
c) korea- pole üldse mingit kvaliteeti
d) ameerika- pole ei saksa ega jaapani kvaliteeti
e) hiina- siin on kõik niigi selge, pole mõtet rääkidagi

Mootor
a) bensiinimootor- õgib palju
b) diiselmootor- remontida kallis
c)hübriid- akud maksavad meeletut raha
d) gaas- igaljuhul lendab õhku

Käigukast
a)manuaal- pidevalt peab käigukangi näppima, vahetevahel on sidurit vaja vahetada
b)automaat- lülitab mitte seda, mida vajad, kallis remontida
c) robot- pole üldsegi automaat
e) variaator- kindlapeale annab otsad

Veoskeem
a) esivedu- arusaamatu kuidas talvel külglibisemisest välja tulla
b)tagavedu- arusaamatu, kuidas talvel külglibisemisesse mitte sattuda
c) nelikvedu- üldse ei saa millestki aru, varem või hiljem lõpetad kraavis

Kere
a)sedaan- külmkapp ei mahu sisse
b)luukpära- pagass on väike
c)universaal- no milleks see sara
d)kupee- tagaistmele on ebamugav ronida
e)kabriolett- tuul puhub
f) buss- liiga suur

Vedrustus
a)pehme- jama, juhitavus kehv
b) kõva- jama, tagumiku põrutab ära

Salong
a) nahk- fekaal, talvel perse külmetab, suvel higistab
b)tekstiil- fekaal, mahaaetud cocacolast ei saa puhtaks
c) poolnahk- täielik jama, arvestades eelnimetatut

Turbo
a) olemas- läheb katki, kallis remontida
b)ilma turbota- auto ei lähe edasi
Vasta
#85

Ega suvel vast väga polegi, kuid talvel ei tee tagaveolisega väga suurt midagi.
Vasta
#86

Mina olen viimase aasta jooksul sõitnud ringi üldse neljaveolise autoga. Kuigi algne küsimus oli kas esi- või tagaveoline, siis libedal teel hoiab kõige paremini auto sirgena nelikvedu.
Vasta
#87

(11-11-2014, 00:41 AM)kuusikuj Kirjutas:  Ega suvel vast väga polegi, kuid talvel ei tee tagaveolisega väga suurt midagi.

Järjekordne jutumees. Toungue 
Vasta
#88

Njh, vanasti olid ju kõiksugusemad autod päraveolised, äi ulund keegi tsiviilisik nelikveolise järgi. Visati paar liivakotti pagasnikusse ja läks naguit reega Big Grin
Vasta
#89

(24-11-2014, 23:11 PM)katariinaKK Kirjutas:  Mina olen viimase aasta jooksul sõitnud ringi üldse neljaveolise autoga. Kuigi algne küsimus oli kas esi- või tagaveoline, siis libedal teel hoiab kõige paremini auto sirgena nelikvedu.

Sõltub muidugi neliveost! Ei saa salata, kohapealt "kergelt ja sirgelt" minemapääsemiseks pole tõesti VAG-grupi õigele ja Fuji Corp. toodangule miskit vastu panna, need poolpidused libavedused ja lülitatavad rwd-4wd maastikuautod (v.a. püsivad 4WD a'la Disco jms) ei kvalifitseeru ikkagi sinna alla. Siis on veel vanakooli X, 4-matic ning veel paar üksikut püsiva abiedeveduga marki, kui vanematest isenditest rääkida. Ja siis mõned eriti üksikute Eestis esindatud imeisendid a'la 1.põlve Panda 4X4, Sitika 4X4 jms sillablokkidega eksootika. 
Aga libedaga kohaltsaamise kontekstis on igal juhul parem LSD'ga RWD, kui totaalselt vaegvedune RWD. Mingisugusegi sillablokiga tagaveduseid on siiski kordades rohkem, kui blokiga edeveduseid. Ja kui tagavedune korralikult peab, siis pole ka vaegedevedusest talle mingit konkurenti isegi paksus lumes, mudast jms rääkimata. Liivakott on üks asi aga tagamootor veel omaette teema Wink Jättes 911'e tavaauto mõsitest välja, siis Põrnikas, Sapakas ja Škoda Eestis rohkem levinutest on ikka tegijad. Muuseas, ma olen enanst viimased kaks aastat avastanud jälgimast neid autosid blocketis: tagamootor-tagavedu, legendaarne Gordini oli valikus (kasvõi disaini poolelt) jne ehk Renault R8 ja R10. Eelkäija Dauphine on ka muidugi igavene iluslahe putukas. Ja PRAEGU peaks minema päris tõsiselt proovisõidule uue samasugusega ehk siis Uus Twingo oma option-tagamootor-tagavedu turboga! See võib ikka sigalahe preparaat olla linnas sõita Wink Ning küll millalgi "kohe-varsti" keegi kusagil ka laheda bodykiti uuele punnile teeb ning turbiinvelgi tootma hakkab - materjali ju on! Hull värk, "ropendan" plastiklaienditest Toungue See heritage-stiili hoidmine on Renault' kõige kõvem tegu! Aga on ka ajaloost materjali, mida võtta, sest siia tuleb ju lisada veel ka Alpine A108/110 ja A310 kui omavahel väga paljuski "seotud" margid.
[Pilt: twingo-r5-home.jpg]

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#90

Nelikvedudest, Priit, ei tohi unustada ka WJ kere jebunaatorile pakutud tarka vedu, mis suudab ikka ulmetingimustes asiselt toimetada.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#91

(25-11-2014, 17:31 PM)DevilDeVille Kirjutas:  Nelikvedudest, Priit, ei tohi unustada ka WJ kere jebunaatorile pakutud tarka vedu, mis suudab ikka ulmetingimustes asiselt toimetada.

Just, quadratrack või mis see on. Oli juba tootmises SJ Wagoneeride ajastul. Jämedalt on nad "minu jaoks" samad asjad Discoga. Ehk mahuvad nende "mittelülitatava vaid püsineliveoga maasturid, mis ei ole libaneliveod" alla. 

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#92

Erinevad autod käituvadki erinevalt.
Üks omapärane näide esiveolisest, Aleko 2141. Mootor pikiasendis ees, mis tähendab suht suurt raskust esisillal. Ideaalne talveauto sirgel teel sõitmiseks - sõida nagu suvel, ei mingit libisemist. Ronib läbi lumepudru nagu 4-veoline. Samas, libedas kurvis tahab alati otse minna. Olen mitu korda ristmikul üle ohutussaare sellega sõitnud ning korra Leppneeme poole sõites võttis junni jahedaks, kui kraav ootamatult lähenema kippus.
Korra oli ka koomiline juhus, kui meil kõrvalmaja ees istus kinni punnsilmne mersu. Sileda kinnisõidetud lume peal. Asjapulki oli seal lükkamas juba mitu, läksin siis ka appi. Uskumatu, aga masin oli nagu keevitatud maa külge. Tagarattad käisid tühikäigul ka ringi. Läksin siis võtsin toast võtmed, panin mosse käima, tagurdasin põlvini hangest välja (paar korda pidi edasi-tagasi jõnksutama), sõitsin mersuni, tõmbasin ta liikuma ning parkisin sinna hange tagasi. Mersu muide jäi 100m eemal uuesti kinni. Minust nad sinna rüselema jäidki, ei viitsinud rohkem...
Praegu sõidan A4 quattroga ja igal talvel on komöödia-show vaadates teisi autosid libedal trikke tegemas.

3D CAD, laserlõikus, CNC freesimine, 3D-printimine ja palju ägedaid tööriistu
Teosta oma projekt Kultuurikatla MakerLabis
Vasta
#93

(07-12-2014, 12:20 PM)vootele Kirjutas:  Korra oli ka koomiline juhus, kui meil kõrvalmaja ees istus kinni punnsilmne mersu. Sileda kinnisõidetud lume peal. Asjapulki oli seal lükkamas juba mitu, läksin siis ka appi. Uskumatu, aga masin oli nagu keevitatud maa külge. Tagarattad käisid tühikäigul ka ringi. 
Tüüpiline, tõmbab ratta korra ringi, tekib jääst kauss, millest ratas enam lahkuda ei taha ja ongi korras. Aitab mitmekesi edasi-tagasi loksutamine. Kui kauss pole veel liiga sügavaks ning järsuks lihvitud, on mind paar korda välja aidanud ka vedava ratta alla visatud kalts. Parim asi oleks pangetäis tuhka pliidi alt, aga kaugküttega kortermajades sellist peent kraami ei leidu...
Olen elus tagaveolistega kinni istunud küll ja küll. Esiveolisega vaid ühe korra ja sedagi oma nooruslollusest ning kõrgest lumevallist tingituna.
Parim soovitus tagaveolisega talvel sõites on minu arvates kott liiva või graniidipuru pagassis. Annab tagumendile raskust ja libedaga hea käepärast ratta alla visata.
Esiveolisel olen libedaga taha raskust lisanud vaid käruga sõites. Muidu hakkab käru tagumenti kurvis välja pressima. Päris hästi mõjub käru vedamisel ka 100+kg tegelane tagaistmel.

Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#94

Erinevalt tekib jää ka seisva ratta alla, soe sõidust tulnud rehv.

Инвалид информационной воины.
Vasta
#95

(07-12-2014, 17:56 PM)aavu Kirjutas:  Erinevalt tekib jää ka seisva ratta alla, soe sõidust tulnud rehv.

See soe rehv on väga ohtlik, eriti rekka puhul. Täiesti lambist võib kumeral kinnitambitud lumega teel seisma jäänud masin kraavi külili ära vajuda. Täitsa läbielatud asi. 
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 5 külali(st)ne