Värvimine
#1

Tere... Küsimus siis selles, et mille järgi peab sobitama krunti ja värvi omavahel kokku, ja kas ültse peab. Küsin sellepärast, et kui eelmine kord värvisin hakkas vana värv ja/või krunt kobrutama...kuid siis oli mul vana värv all, aga seekord kavas vana värv täitsa alt ära võtta, täitsa puhtaks pinnad...
Ootaks vastust siis ainult nendelt kes asja jagavad...eelmine kord soovitati mulle valesti ja siis läksgi aia taha see värvimine mul...
Vasta
#2

h20m Kirjutas:...mille järgi peab sobitama krunti ja värvi omavahel kokku, ja kas ültse peab. Küsin sellepärast, et kui eelmine kord värvisin hakkas vana värv ja/või krunt kobrutama...kuid siis oli mul vana värv all, aga seekord kavas vana värv täitsa alt ära võtta, täitsa puhtaks pinnad...

Värvi müüjad reeglina teavad, milline (täite)krunt nende asjale alla sobib ja milline mitte. Usun, et Eestis enamlevinud värvide korral oskavad ka mitmed praktikud tuua näidetest sobivatest ja mittesobivatest asjadest. Seda juhuks, kui vana asja ei ole 100% kavas alt ära võtta.

Kui tegu palja metalliga, siis on lahendus lihtne - happekrunt, täitekrunt ja välisvärv tuleks osta koos ühe paketina. Või kasutada praktikute poolt soovitatud komplekte.

Toon ise ühe negatiivse näite - mul on endal Sadolini kõvendiga värv läinud Hagmansi krundi otsas mõnes paigas kobrutama. Aitas uus kiht krunti ja väike kiht pahtlit... ja uus välisvärvi kiht jäi ilus Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

ma pole tegelikult sellest happekrundist midagi kuulnudgi...kui kallis see ültse on? ja kui nt poemüüa ei oska suurt midagi seletada kas siis aitab sellet ka kui osta kõik ühe firma omad? muidu plaanis värvida ja kruntida aerosooliga, kuna pole pintsliga kunagi proovinud ja ma arvan et ma pole nii prohv... aga kui jätta happekrunt alt ära kas siis on suur vahe ültse?
Vasta
#4

Üldiselt autovärvid sobivad omavahel, see on väga harva kui tekib mingi reaktsioon.
Happekrunt on ca 500 kr/l, pintsliga on teda suhteliselt ebamugav peale kanda, kiht saab õhuke ja ebaühtlane, lisaks ei kannata happekrunt polüesterpahtlit.
Ei pea ju tingimata happekrundiga tegema, mingi kahekomponendiline tavaline krunt ajab ka asjad ära.


Üldiselt ei soovita spraydega üldse jamada, need on ikka ajutiseks kohtparandusteks/iluraviks -- värvikiht on rabe ja õhuke, pole roostekindlust, meh tugevust ega silmal hea vaadata.
Vasta
#5

no jah eks siis peab selle pintsliga värvimise ära proovima...aga muidu olen kuulnud ka püstoliga värvimisest aga seal peab vist kompressor ka ikka olema? palju muidu umbes värvi läheb kui ma tahan delta värvida, esihark, paak, küljekarbid ja siis see tagumine porilau värv mis on istme all...
Vasta
#6

h20m Kirjutas:no jah eks siis peab selle pintsliga värvimise ära proovima...
Kes Sulle üldse pintsliga värvimisest rääkis???
Liiklusvahendeid vähegi talutava välimuse saavutamiseks ainult püstoliga värvitaksegi ja jah, selleks peab tõesti kompressor ka olema.
Vasta
#7

Kenu Kirjutas:Üldiselt autovärvid sobivad omavahel, see on väga harva kui tekib mingi reaktsioon.
Happekrunt on ca 500 kr/l, lisaks ei kannata happekrunt polüesterpahtlit.
Ei pea ju tingimata happekrundiga tegema, mingi kahekomponendiline tavaline krunt ajab ka asjad ära.

ma natuke vaidlen jälle...
1. Sadolini ja DuPonti värvid ei sobi kohe kindlasti, (DP Sadolini peale = kaks päeva tühja tööd), lisaks paljud vanad ML ja pentaftaal alusel värvid ei kannata kaasaegseid alküüde. Osad krundid on ka eriti agressiivsed alusvärvidele.
2. ca500 = 280-350
3. otse happekrundile ei kanta pahtlit, ikka tavakrunt vahele. Lihvimisel välja tulevad h.krundi servad ei reageeri küll pahtliga halvasti.

üks konspekt värvitööde kohta ja Valdo soovitus müüjaga konsulteerida ja asjad samast sarjast osta, siis on keda pärast sõimata.


Vasta
#8

Sadolini värve saab ka püstoliga peale lasta aga tulemus on ju ikkagi sama mis spray värviga Toungue ...Võibolla aint natuke ilusam on pystoliga lastud värv aga ikkagi ...tulemus pehmelt öeldes s*tt !
Ikka tuleb kasutada kahe komponendiga värve millel on kõvendi eraldi olemas =) Siis on värvkatte tugevam ja peab paremini vastu. Need värvid on küll kallimad aga targem on ju üks kord korralikult ära värvida kui kümme korda aastas üle värvida =P
Või üldse targem oleks maalerile ära viia .....,et ta teeks eeltööd ning tõmbaks ise ka värvi peale ....siis on tulemus 5+ Smile

Kõigest tagasihoidlik arvamus !


stretch Kirjutas:
h20m Kirjutas:no jah eks siis peab selle pintsliga värvimise ära proovima...
Kes Sulle üldse pintsliga värvimisest rääkis???
Liiklusvahendeid vähegi talutava välimuse saavutamiseks ainult püstoliga värvitaksegi ja jah, selleks peab tõesti kompressor ka olema.
Vasta
#9

Alustaks sellest, et mis masinat sa värvida tahad? Olen näinud ka mootorrattaid, mille pinnale on pintsliga kantud auto kivikaitse ning aparaadid näevad välja tunduvalt ilusamad kui oskaks arvata.
Sellise variandi puhul pole mingit muret kui värv kuskilt maha tuleb - tõmba pintsliga korra üle. Samas on teine probleem - kas te olete müügil näinud kivikaitset mingis muus värvitoonis peale musta - näiteks roosat?

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta
#10

No valget on vähemasti ja mingi kollakas oli kah - nii et värvitoonidest peaks nagu piisama Wink
Vasta
#11

hetkel kahjuks nii palju raha pole, et maalri juurde viia või midagi muud teha. pean valima kõige odavama tee...
ja värvida tahaks deltat
Vasta
#12

h20m Kirjutas:hetkel kahjuks nii palju raha pole, et maalri juurde viia või midagi muud teha. pean valima kõige odavama tee...
ja värvida tahaks deltat

Kui raha pole, siis ei saa Sind ju aidata... igasugune remontimistegevus raha kahjuks siiski nõuab. Ei oskagi muud soovitada, kui otsida üles miski tuttav, kel on kompressor ja püstol olemas ja kes teeks Sulle asja odavamalt kui mujal. Eriti siis, kui Sa oled talle näiteks miskitel abitöödel nõus teatud aja abiks olema. Näiteks talle suvel vundamendikraavi kaevama või maja katust parandama.

Ja kui raha üli-minimaalselt, siis miskigi tulemuse saab nt Läti vms odavate pentaftaalvärvidega. Selle püstoliga pealekandmine on pintsliga võrreldes ikka öö ja päev. Vrd - hulk 1970-80tel restaureeritud isendeid on PFidega värvitud, kuigi tollal juba vähegi tõsisem tegija juba MLe kasutas.

Ja lõppude lõpuks saab PFi ka tolmuimejapihustiga peale kanda, nagu ma oma Riga-3ga enam kui 20 aastat tagasi tegin.

Loomulikult ei soovita neid võtteid tõsistele tegijatele, aga hädalahenduse nad siiski pakuvad.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#13

zten00 Kirjutas:Mina värvisin oma Delta küll mingite suvaliste aerosoolidega ja tulemus on rahuldav. Kui aerosooliga värvid siis ikka õhukeste kihtidena, mitte nii et tilkuma hakkaks.
Soovitan Delta peale aerosoole - lihtne, kiire, odav.

Kui probleem raha nappuses, siis aerosoolivariant on hulga kallim kui sama tüüpi värv tavalises purgis.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#14

tekkis veel selline küsimus et kas aerosoolidega on külmakraadid ka tähtsad...et ei saa hetkel nt värvida kuna õues külm??
Vasta
#15

h20m Kirjutas:tekkis veel selline küsimus et kas aerosoolidega on külmakraadid ka tähtsad...et ei saa hetkel nt värvida kuna õues külm??

Mina ei värviks midagi, kui keskkond värvitava detaili ümber on alla +10 C. Kuivab paganama kaua ja võtab sodi külge... Sadolini oma nt võib kergelt nätsuda veel 5-6 päeva pärast (on kogemusi).... võrrelduna +20-ga, kus ca 2 päeva pärast enam ei nätsu. Mina ajaksin miski pisikese ruumi suvaliste vahenditega soojaks kasvõi üheks päevaks (ahi, soojapuhur, \"põrsasoojendaja\" vms) ja teeksin hädapäraselt ära.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#16

no jah siis peab kevadet ootama...kuna garaaš on mul väga hõre...ja seda ei saa kuidagi soojaks.
Vasta
#17

paar 500 w proset peaks ka abiks olema, paned parajale kaugusle detailist ja sealt õhkab seda kuuma ka kena ports, puhuril see häda, et keerutab kangesti tolmu üles. võid ju ka näiteks mingi osa garaasist eraldada ülejäänust, riputad kangad või kileseinad, väiksem ruum kergem kütta. muidugi tuleohutus sel juhul,, et küttekehaga miskit põlema ei paneks
Vasta
#18

pole asjaga nii hirmus kiire...kannatan kevadeni ära küll.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne