Teema on suletud

naljanurk 2

(23-01-2018, 02:31 AM)impreza Kirjutas:  Korraliku paugu peaks saama nii et vötad kaks hapniku ballooni,üks täis ja teine tühi.
Sellesse tühja kallad mingi liitri öli sisse ja ühendad mölemad balloonid omavahel,
selles milles öli sees jätad avatuks ja täis ballooni avad siis kaug juhtimisega muidugi Big Grin
Selles venkude videos kaeti suur hapniku balloon maa sisse kaevatud augus täielikult
kaltsudega ja kallati paar kanistrit öli peale..Kraani avamine toimus kaug juhtimisega..
Susises see hapnik seal tühjaks aga ei pauku ega isegi vingu ei hakand ajama...
Lihtsalt ölise kaltsuga pauku ei tule..
https://www.youtube.com/watch?v=NGmUgYFpfzc
Atmosfääri omast kõrgemat rõhku on tarvis, et õli hapnikuga niisama "laksust" reageeriks. Maa all kaltsude vahel sellist rõhku balloonist tulevas gaasivoolus ei saavutata, samas eelpoolnimetatud olukorras, kus kaks ballooni ühendada pole probleemi - rõhk olemas.

Diiselmootorit ju käivitatase samal põhimõttel, et rõhu all surutakse õli/diisel ja õhuhapnik piisavalt kokku. Diiselkütus ja õli niisama atmosfäärirõhul ju õnneks täiesti ohutud, võib õhuhapnikuga vabalt kokku puutuda.
Kui aga sama õli/kütus mootori silindrisse jõuab siis toimub seal juba hapnikuga põlemisreaktsioon ja suht. ainus muutuja võrreldes lageda taeva all oleva ämbritäie diisliga on rõhk. Ja tegelt ka kõrgem temperatuur, aga viimase põhjustab see sama rõhk gaase kokku surudes.

Muidugi hapnikust küllastunud õhus asjad põlevad "palju paremini". Vanasti oli selline koolikatse, et pandi hõõguv pird hapnikuga täidetud klaaspurki ning viimane süttis uuesti leegiga põlema. Samas kui ilma eelnevalt süütamata ja mittehõõguv puutokk panna samasse hapniku keskkonda siis ta spontaanselt ise ei sütti meie õnneks. Muidu oleks üldine elu ja keskkond meil siin planeedil aeg-ajalt üsna kuum.

Ja õlitatud/vaseliinitatud gaasireduktoris pääseb samuti rõhu all olev hapnik kütuseni ning seetõttu on õlise reduktori kasutamine hapnikuballoonil keelatud. Kes ei usu võib muidugi ise järele proovida, aga soovitatavalt teistest kuskil eemal.

(23-01-2018, 02:05 AM)mlsluik Kirjutas:  ...Ohutustehnika insener põhjas mainis et ideaaltingimuses on võimalik baloon kuni 7km kaugusele lennutada kui hooletu oled. Atsetüleen arvatavasti siis. Hapnik ja propaan-butaan vast nii võimekad ei ole.   Big Grin

Hapnikuballoon kukkus pioneer tõstukilt, 4. tööstushoone korruselt ca 16m kõrguselt, ventiiliga vastu asfalti.
Oli see töömeestel tahtlikult, või tahtmatult, aga balloon peatus kõrvalhoones, olles läbinud "3kivi"silikaatseina. Pauku ise ei näinud, auku nägin. Siiani ei saa aru, kas balloon lendas külg ees?

Kuna naljanurk, siis veel kuuldud lugu samadelt töömeestelt.
Kuna tegu oli suure tehasega, kus ka öine vahetus, siis öise aja sisustamiseks lõbustati end lollustega. Kell 12 öösel lasti 100mm? terastoru atsetüleeni-hapniku segu täis, otstes puhvaikad ja küljes keevitusjuhtmed. eemalt lükati vool sisse ja nauditi majatäit ehmatanud nägusid akendel...
Pühade aegu jäeti tehas seisku ja tulid valvurid penidega. Aga remondimeestel oli puhkuse aeg just kõige kibedam remondiaeg ja kahjuks suhted penidega kehvad. Kasvatuslikel eesmärkidel doseeriti pisut jämmemasse torusse (8m pikk!) pisut rohkem või kangem segu,  pandi penidele motivatsiooniks miskit suupärast lähedusse ja...

Doos olla pisut rammus saand. Penid olla vaid pisut kakat eritanud, aga see krdi erispetsiaaltoru, mis fondidest välja aetud, oli paadi kuju omandanud ja toruna kasutuskõlbmatu.

ps. mainitud tõstukilt libises alla ka klaasitahvel. Liugles sika-saka ja maandus tervelt murule. Keegi ei uskunud. Üritades eksperimenti korrata lasti peale tööpäeva lõppu samast teele veel hulgim tahvleid. Arvatagi ebaõnnestunult. Täisealised mehed...

Diiselmootoris toimub kütuse süttimine siiski mitte hapniku kontsentratsiooni tõusu vaid kiirel kokkusurumisel temperatuuri tõusust üle isesüttimistemperatuuri.
Ilmselt ka hapniku keskkonnas ei piisa ainult survest vaid on vajalik ka temperatuuri tõus.
Näiteks õlise tihendiga liitepinnale koputamisest.
Märksa ohtlikum on aga atsetüleeni balloon sest soojendades on sel kalduvus reageerida ja jõmakas teha.
Täpselt ei mäleta aga kuidagi nii oli et kui atsetüleeni balloon on tulest välja toodud pidi seda tükk aega jahutama et jõmakat ei käiks?

Nu jah mu gaasi teema.
Oleks pidanud selle teemaks /tunnen kaasa/ teema tegema.
Kuid kukkus natuke kehvasti välja.
Lühidalt gaasiga ei jamata.
Viimati kasutasin kodus propaaniga lõikamist
nii umbes 15 aastat tagasi.
Mis ikka .Olge ettevaatlikud lihtsalt.See asi on ettearvamatu.
Roland

(23-01-2018, 11:27 AM)2715 Kirjutas:  Diiselmootoris toimub kütuse süttimine siiski mitte hapniku kontsentratsiooni tõusu vaid kiirel kokkusurumisel temperatuuri tõusust üle isesüttimistemperatuuri.
Ilmselt ka hapniku keskkonnas ei piisa ainult survest vaid on vajalik ka temperatuuri tõus.
Näiteks õlise tihendiga liitepinnale koputamisest...
Jah ka temperatuuritõus on vajalik, aga see on rõhu tõstmisega kaasnev teada-tuntud loomulik osa, mis on üks algseid eeldusi, et diiselmootor üldse käivituks.
Starteri abil käivitamisel pumpame ikka silindris üles rõhu ning seeläbi kaudselt anname mootorile soojust gaasisegu põlemiseks. Eelsüüte võime välja jätta kuna suvisel ajal käivitub korras diiselmootor eelsüütest hoolimata.
Ja ka ballooni "käivitamisel" pole eelsüüdet/soojendust vaid rõhk ja sellest tulenev temperatuuritõus.

(23-01-2018, 10:53 AM)hulgus Kirjutas:  
(23-01-2018, 02:05 AM)mlsluik Kirjutas:  ...Ohutustehnika insener põhjas mainis et ideaaltingimuses on võimalik baloon kuni 7km kaugusele lennutada kui hooletu oled. Atsetüleen arvatavasti siis. Hapnik ja propaan-butaan vast nii võimekad ei ole.   Big Grin

Hapnikuballoon kukkus pioneer tõstukilt, 4. tööstushoone korruselt ca 16m kõrguselt, ventiiliga vastu asfalti.
Oli see töömeestel tahtlikult, või tahtmatult, aga balloon peatus kõrvalhoones, olles läbinud "3kivi"silikaatseina. Pauku ise ei näinud, auku nägin. Siiani ei saa aru, kas balloon lendas külg ees?

Kuna naljanurk, siis veel kuuldud lugu samadelt töömeestelt.
Kuna tegu oli suure tehasega, kus ka öine vahetus, siis öise aja sisustamiseks lõbustati end lollustega. Kell 12 öösel lasti 100mm? terastoru atsetüleeni-hapniku segu täis, otstes puhvaikad ja küljes keevitusjuhtmed. eemalt lükati vool sisse ja nauditi majatäit ehmatanud nägusid akendel...
Pühade aegu jäeti tehas seisku ja tulid valvurid penidega. Aga remondimeestel oli puhkuse aeg just kõige kibedam remondiaeg ja kahjuks suhted penidega kehvad. Kasvatuslikel eesmärkidel doseeriti pisut jämmemasse torusse (8m pikk!) pisut rohkem või kangem segu,  pandi penidele motivatsiooniks miskit suupärast lähedusse ja...

Doos olla pisut rammus saand. Penid olla vaid pisut kakat eritanud, aga see krdi erispetsiaaltoru, mis fondidest välja aetud, oli paadi kuju omandanud ja toruna kasutuskõlbmatu.

ps. mainitud tõstukilt libises alla ka klaasitahvel. Liugles sika-saka ja maandus tervelt murule. Keegi ei uskunud. Üritades eksperimenti korrata lasti peale tööpäeva lõppu samast teele veel hulgim tahvleid. Arvatagi ebaõnnestunult. Täisealised mehed...
https://www.youtube.com/watch?v=1HWglrnj8mw
(23-01-2018, 11:52 AM)mossepower Kirjutas:  
(23-01-2018, 11:27 AM)2715 Kirjutas:  Diiselmootoris toimub kütuse süttimine siiski mitte hapniku kontsentratsiooni tõusu vaid kiirel kokkusurumisel temperatuuri tõusust üle isesüttimistemperatuuri.
Ilmselt ka hapniku keskkonnas ei piisa ainult survest vaid on vajalik ka temperatuuri tõus.
Näiteks õlise tihendiga liitepinnale koputamisest...
Jah ka temperatuuritõus on vajalik, aga see on rõhu tõstmisega kaasnev teada-tuntud loomulik osa, mis on üks algseid eeldusi, et diiselmootor üldse käivituks.
Starteri abil käivitamisel pumpame ikka silindris üles rõhu ning seeläbi kaudselt anname mootorile soojust gaasisegu põlemiseks. Eelsüüte võime välja jätta kuna suvisel ajal käivitub korras diiselmootor eelsüütest hoolimata.
Ja ka ballooni "käivitamisel" pole eelsüüdet/soojendust vaid rõhk ja sellest tulenev temperatuuritõus.

Tuletõrjujate sõnul põlevasse hoonesse jäänud propaaniballoon 
pidi võimaldama tukke loputada üsna suurel pindalal.

(23-01-2018, 19:55 PM)Kivipurustaja Kirjutas:  Tuletõrjujate sõnul põlevasse hoonesse jäänud propaaniballoon 
pidi võimaldama tukke loputada üsna suurel pindalal.

Kunagi vanasti võis ju Propaaniballoon lõhkeda, kuid mitte tänapäeval.
Praegu kasutatakse ainult kaitseklapiga kraane (isegi Lätis) ja sealt susiseb lihtsalt gaas välja puhudes leeki suuremaks ilma lõhkemata.
Niisama hapnikul ja süsihappegaasil on kaitseklapid.
Ainult atsetüleenil ei ole sest sealt voolaks atsetoon välja kui balloon juhtuks kraaniga allapoole olema.
Atsetüleeni kohta ütleb tark raamat: Atsetüleen on kergelt süttiv ja põlev gaas. Juba ülerõhul
0,6 baari laguneb atsetüleen lihtaineteks - süsinikuks ja
vesinikuks. Lagunemisega kaasneb plahvatus.
Seepärast ongi ta Balloonis atsetoonis lahustatud.

http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=32460
Ühe ballooni lõpp.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.

Kes puu tööga tegeleb?  Kuivast puust redeleid oleks vaja...

   

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA

Kaks elektrikut ronivad kobadega posti otsas, üks ühe, teine teise otsas. Jebivad ja jebivad, lõpeb asi sellega, et üks traat maha pudeneb. Sõimlevad ja vaidlevad siis seal üleval omavahel, kuni näevad, et miski hädine vanamammi tuleb kepi najal komberdades mööda teed. Ootavad, kuni see lähemale tuleb ja üks vend siis kisab:
- hei, babulja, podnimi provodu!
- tshevo, tshevo...?
- provodu podnimi!!
No kummardab see mammi siis ägisedes, saabki juhtmest kinni ja jääb ülesse vahtima.
- a no dalshe shto?
- nu netshevo, otpusti i uidi...
Vanamammi lasebki kergendunult kaabli otsa lahti ja komberdab eemale. Peale seda siis üks elektrik teisele:
- a tõ Kolja skazal shto eta faza.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

Kui tahad näha perpetuum mobile sündi, kata oma väsinud sõber kolmnurkse tekiga.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.

(25-01-2018, 02:46 AM)karvik Kirjutas:  Kui tahad näha perpetuum mobile sündi, kata oma väsinud sõber kolmnurkse tekiga.

Mul võttis veits aega aga päris hea Big Grin

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

See  viimane on tõesti päris hea  Big Grin

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB


Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

Uskumatu slaavi talent ,varsti hakkab emale maja ehituseks korjandust nõudma! Sad

[Pilt: 27067495_2067089086908451_62504576155563...e=5AEBAD46]

Almost Again

Peugeot sõitis ette ja bemm põrutas sisse...

   

(27-01-2018, 10:05 AM)Necro Kirjutas:  [Pilt: 27067495_2067089086908451_62504576155563...e=5AEBAD46]
[Pilt: c24f7a25adda0ce21e71cf0b8ce8b7a5.jpg]

[Pilt: simpler-times.jpg]

Almost Again
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne