pereratta raamile võrri mootor
#1

mõtlesin üht mõtet juba kaua aega.......nüüd avaldan selle teilegi.mõte siis selline:võtta vana pereratta(pereka)raam ja sinna peale istutada võrri mootor(punnvõrr)see raam on ühe toruga kuid plaanis juurde keevitada veel üks toru(et nagu tugevam)siis ette ratta velg ja taha ka ratta aint mõtlen kuidas hammasratas külge panna.Sadja noh kes on sellist asja katsetand se jagagu aga soovitusi ja pilte.ja kui te ei leia et see idee on hea siis ei maksa kohe nägu täis sõimata,vaid seletada miks sellel üritusel ei ole mõtet.




tänades,karlep



Vasta
#2

sellel on küll mõtet seda on tehtud küll
sa mötled meestekat seda hammaka värki ei mäleta aga kui hea mootor lenndab küll see raam on hea kerge
Vasta
#3

ühes vanemas \"modelist konstruktoris\" oli selle \"perevõrri\" pildid kah olemas.
Vasta
#4

ma olen kuulnud et vanasti toodeti jalgratta lisamootori komplekte ja kuidagi pandi tagaratta rummule hammasratas külge.kui see vastab tõele siis otsin(ehk ostan)seda hammasratast.ja muidugi ratas tuleks ka päris võimas,kiire sest jalgratta raam on ikka küllaltki kerge.
Vasta
#5

karlep Kirjutas:ma olen kuulnud et vanasti toodeti jalgratta lisamootori komplekte ja kuidagi pandi tagaratta rummule hammasratas külge.kui see vastab tõele siis otsin(ehk ostan)seda hammasratast.ja muidugi ratas tuleks ka päris võimas,kiire sest jalgratta raam on ikka küllaltki kerge.

Niisugused sõiduriistad ehk abimootoriga jalgrattad oli 1960-70tel masslevinud, kuigi 70tel olid Gaujad ja muud spetsraamiga punnvõrrid neid veidi välja söömas. D4 mootor ongi välja töötatud tavaliselt jalgrattale peale panemiseks. Kõik muud D-d (5, 6 ja 8) on selle edasiarendused.

Tagarammasratas käis poltidega tagaratta rummu külge kodarate vahele. Rummule käiati kolm õnar-sälku sisse ning seestpoolt paigaldati sinna kolmest sektorist koosnev vastasrõngas. Neid kõiki detaile peaks kaasajal siin-seal veel liikuma, kuna Gauja tagaratas oli samasuguse konstruktsiooniga. Ja - vähegi lukkesepatööd tundev inimene teeb sellise taga-hammasratta ka ise suvalisest jalgratta ketirattast ja leht-terasest valmis. Seda juhul, kui ei ole tarvis originaalsust taga ajada. Veidi lõikamist-rihtimist-puurimist-keevitamist...

Mul on endal kaks säärast kompleksset riistapuud.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#6

Valdo,ega sul ei ole juhuslikult ühte sellist hammasratast üle?Tõesti ei tahaks selle ise tegemisega jännama hakata.
Vasta
#7

karlep Kirjutas:Valdo,ega sul ei ole juhuslikult ühte sellist hammasratast üle?Tõesti ei tahaks selle ise tegemisega jännama hakata.

Ei ole kahjuks üle. Viimase andsin ära miski 17 aastat tagasi, mil ma oma D5 rattale viimane kord hääled sisse ajasin. Pigem on puudu, sest mul on kunagi ikka plaanis nii D4 kui ka D5 vastava ajastu jalgratastele üles restaureerida.

Samas tuleb väike lukksepatöö alati kasuks Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#8

No hästi.aga ega keegi viitsi teha/üles riputada väikseid jooniseid kuidas panna mootor raami vahele sest ei taha ilmaasjata midagi ära rikkuda.et mõtlen kuhu mootorit panna(kas raami alla,vist jääb liiga madal või siis raami pulga peale)ag kas peab ka ühe pulga juurde keeevitama?ja ka endiselt ootan ka pilte.
Vasta
#9

Üks minu poolik projekt on siis selline. Raam on Riga jalgratta oma ja kõik muu ka peale esimese porilaua. Plaanis peale panna D4-D5, mis põhimõtteliselt olemas.
Vasta
#10

nojah,meestekale on võrrimootorit hea ja lihtne peale panna.aga vat ma ei tea kuidas seda asja panna pereratta peale sest sellel ju ainult üks pulk.
Vasta
#11

Martti Kirjutas:Üks minu poolik projekt on siis selline. Raam on Riga jalgratta oma ja kõik muu ka peale esimese porilaua.

Riga see nüüd küll ei ole - ei sadul, raam leistang, porilaud ega miski muu. Pigem 1960te aastate Penza.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#12

jagage ikka julgesti oma ideesid!ärge hoidge häid ideid ainult enda teada!
Vasta
#13

karlep Kirjutas:jagage ikka julgesti oma ideesid!ärge hoidge häid ideid ainult enda teada!

Pole seal ju mingeid säravaid ideesid - tavaline hall lukksepatöö nagu teraski veidi seinuna, mis on kahh sindrinahk hallikas Smile

D-mootori kinnitamiseks on vaja kaks omavahel teatud nurga all olevat (umbes 60 kraadi) toru või üks järsult nurka painutet toru ja vossem. Mõlemat varianti on tehase poolt muide ka kasutatud, olenevalt sellest, kas raam on lahtise või kinnise kontuuriga.

Kui raam on teistsuguse kujuga, tuleb eelnimetet toru (või üks neist või kaks toru) talle loomulikult lisada... jalgratta korral loomulikult ülalpoole pedaalivõlli. Või lisada äärik, mille poldiaugud kattuvad mootori klambrikinnituste omaga. Kas klambrid/poldid abiks (a la Sachsi mootori kinnitus enamike raamide vahele) või hoopistükkis keevitus, see on maitse asi (ütles kukk ja nokkis... ).

Pane parem punnvõrri (D) mootor Ereliukase raami vahele ja asenda selle peente velgedega rattad jämedamate velgede/kodarate vastu, saab palju stiilsema sõiduki. Mina olen 1970-80tel mitmeid selliseid liikumas näinud (ise eelistasin tollal panna sama mootor 1950te Riga jalgratta peale, sest olin uunikumipisikust juba siis nakatunud).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#14

To karlep:Kas oled tagumisele rattale hammaka leidnud?Mul üks täitsa olemas...
Vasta
#15

ohohh!kahjuks ei ole veel leidnud ..aga kus asud muidu?ja muidugi oleks tore kui sa saadaksid mulle erasõnumi(on parem vestelda)
Vasta
#16

Ise sättisin kunagi esimese ratta ka niimoodi kokku, et mootor (d6, kitsa mootori ketirattaga), sai pandud \"Ereliukas\" jalgratta raamile. Kuna jalgratta raam oli veidi peenike mootori kinnitustele, siis panin raamile kinnituskohtadele veel plastmassvooliku rõngad ümber. Keerasin mootori kinni ja valmis. Tagarattale sai jalgratta eesmine ketiratas keevitatud (!), täpsemalt lasin keevitada. Tülikas oli punktida, kippus rattarumm kilde välja lõõma, aga tulemus sai täiesti hindele \"4\". Tuli rohkem punktida elektrikeevitusega. Natuke rihtimist ja oligi valmis. Edasi paak külge ja kett kah.

Tagantjärele kippus tagumine ratas (jalgratta enda oma, millele hammasratas külge keevitatud rummule) natuke nõrgavõitu olema, aga käis ka.

Paljud tuttavad kasutasid rahvaratta, nn. \"meesteka\" raami. Tagarattaks kasutati tihti mopeedi tagaratast.
Vasta
#17

nasa13 Kirjutas:Tagantjärele kippus tagumine ratas (jalgratta enda oma, millele hammasratas külge keevitatud rummule) natuke nõrgavõitu olema, aga käis ka.

Paljud tuttavad kasutasid rahvaratta, nn. \"meesteka\" raami. Tagarattaks kasutati tihti mopeedi tagaratast.

Mopeedi tagaratas viib asja disaini stiilsusest välja.

Punnvõrride kõrgajal, 1960-70tel aastatel, tegid tegijamad mehed jalgratta tagaratta sageli jämedmate kodarate peale ümber. Kodarad tuli muidugi ise valmistada, sest tehases tehti tollal neid vaid 26\" mõõdule, mitte 28\" jaoks. Vanadel, 1950te aastate Riga, Penza jt tagaratta velgedel on tugevusvaru küllaga. Igaks juhuks pandi kodaraniplitele suured plekist tehtud seibid küll alla.

Kusagil 1960te lõpul ja 70tel hakkas veljeteras tasapisi pehmeks minema ja kodarad paljusõitnud veljest läbi lupsama hakkama. Rääkimata 1980test, kus osad jagrattaveljed (ZIF, Ukraina) oli päris rämps. Eriti need Saksa sõjaväejalgratta velgede profiiliga 1980tel N.Liidus valmistet veljed, mida ma ei ole ainsatki korralikku näinud. Mina sain muide kodarate sissepaneku aastat 20 ja enamgi tagasi niiviisi vilunult selgeks, et kooliajal sai koolikaaslaste säärast tüüpi hävinud velgedega rattaid teistele velgedele ringi laotud Wink

Muide - ÖWA abimootori ( http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=10663 ; 1920-30ndad) rattale on tehases juba pandud 28\" jämedamad kodarad. Ja Läti 1930te aastate sõjaväejalgrattal Erenpreis olid ka tehases juba pandud jämedad kodarad (ühe sellise tagaratta leidsin 1999 Paasvere mõisa hoovilt risuhinnikust)

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#18

oli ka ükskord selline mõte,aga jäi poolikuks...mina mõtlesin tolle ühe toru külge esialgu kinnitada oli keevitamis võimalus olemas,et kui oleks mootorit kakuma hakand siis toru juurde keevitada...hammakaga on nii,et keevitak hammaka kinni aga nii et ei rikuks laagreid äraSmile
Vasta
#19

siim14 Kirjutas:hammakaga on nii,et keevitak hammaka kinni...

OK, oletame, et keevitad ketiratta rummu külge traatkeevitusega ettevaatlikult kinni. Oletame, et ka sirgelt, et hammasratas viskama ei hakka. Oletame veel, et laagrikoonuse ülekuumenemist keevitamisel väldid \"jurtsutamisega\" ning külm-märja kaltsuga rummu sees.

Kui nüüd aga samal rattal ekspluatatsioonis kodarad purunevad, mis siis saab? Kinnikeevitatud hammasratas võimaldab keevisliidet avamata vahetada vaid veerandit kodaratest ehk siis 9 kodarat 36st.

Ehk võiks siiski mõelda kolmest sektorist koosneva vastasrõnga peale ja M6 poltide peale?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#20

Keegi võiks mulle ära seletada, mis asi on \"pereratas\"? Olen päris palju kokku puutunud veneaegsete jalgratastega aga sellisest imeasjast nagu \"pereratas\" kuulen siin esmakordselt. Kas see selline ratas kuhu mahub kogu pere? Ma tean vaid selliste nimedega rattaid nagu \"kokukas\", \"naistekas\", \"meestekas\", \"tõukekas\" jne...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne