Siduri remont
#1

Kõnealune M20 tehnika asub masinal GAZ 69. Praeguseks hetkeks eemaldatud vahekast, käigukast, starter ning sidurikoda mootoriploki küljest lahti keeratud. Kas selleks, et sidurikoda kätte saada on vaja midagi erilist teha? Nimelt ei taha koda kuidagi maha tulla, liigub küll, aga ära ei tule.
Ja veel, kas see on normaalne, et kui sidurikoda mootoriploki küljest lahti keerata, siis kogu jahutusvedelik lahkub mootorist, tilkudes vähehaaval sealt sidurikoja ja ploki vahelt?
Vasta
#2

ott45 Kirjutas:Kõnealune M20 tehnika asub masinal GAZ 69. Praeguseks hetkeks eemaldatud vahekast, käigukast, starter ning sidurikoda mootoriploki küljest lahti keeratud. Kas selleks, et sidurikoda kätte saada on vaja midagi erilist teha? Nimelt ei taha koda kuidagi maha tulla, liigub küll, aga ära ei tule.
Ja veel, kas see on normaalne, et kui sidurikoda mootoriploki küljest lahti keerata, siis kogu jahutusvedelik lahkub mootorist, tilkudes vähehaaval sealt sidurikoja ja ploki vahelt?

Sidurikoda ja hooratas tulevad maha koos, kui mu mälu mind ei peta. Ehk siis - koja võib küll poltidest lahti keerata, aga ta servad on hooratta taga kinni. Ning minu arust oli veel ka sedasi, et hooratast ei saanud ka väntvõlli otsast maha, ilma et oleks sidurikoda lahti keeranud. Ehk siis mälemad tuleb maha võtta koos.

Muide - koda niisama naljalt maha ei võeta ja seda reeglina naljavikuks teha ei soovitata. Kui siiski otsustad koja ja hooratta maha võtta, siis:

1) pane sama mootori külge sama koda - tehases on koja käigukastiäärik tsentreeritud väntvõlli telje järgi ja koja vahetamise korral võib viimane viltu istuda (tulemuseks käimakasti laagrite kulumine);

2) märgi hooratta asend väntvõlli suhtes, muidu läheb viimane tasakaalust välja ning hakkab töötades meeletult väristama (tehases tasakaalustatakse väntvõll koos hoorattaga);

3) koja ja hooratta tagasipanekul tuleb kõik liitepinnad piinlikult puhtaks teha - vastasel korral istub midagi murdosa millimeetri osas viltu ja pp 1 ja 2 reguleeringud lähevad paigast ära.

Mis jahutusvette puutub, siis loomulikult ei ole jahutusveel mingit asja koja ja mootori vahele, vee suletud särk on ikkagi mootoriplokis/kaanes. Võta koda maha, tee plokk puhtaks ja tee kindlaks kus Sul leke on. Kas on miski probka lahti, kusagil pragu vms. Selle pead kinni keerama, keevitama või miskit mögi täis panema. Loodame, et ei pea tegema halvimat - mootoriplokki vahetama.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

Aitäh väga praktiliste nõuannete eest.
Sarnaselt hooratta/väntvõlli asendite märkimisele oleks ilmselt mõistlik märkida ka hooratta külge kinnituvate detailide asendid? Loogiliselt võttes peaksid need kõik ühtse tasakaalus oleva terviku moodustama ju. Kas väntvõlli tagumise simmeri vahetus eeldab alati hooratta mahavõtmist?
Vasta
#4

ott45 Kirjutas:Aitäh väga praktiliste nõuannete eest.
Sarnaselt hooratta/väntvõlli asendite märkimisele oleks ilmselt mõistlik märkida ka hooratta külge kinnituvate detailide asendid? Loogiliselt võttes peaksid need kõik ühtse tasakaalus oleva terviku moodustama ju. Kas väntvõlli tagumise simmeri vahetus eeldab alati hooratta mahavõtmist?

Mõistlik oleks küll märkida hoorattale sidurikorvi asend ka peale, sest seda annab peale panna kolmes eri asendis. Samas - sidurikorv on kuluvam detail kui hooratas ja sageli seda ka siiski vahetatakse. Teoorias peaks korv olema tasakaalus ja siis võib teda paigaldada igas asendis. Praktikas (loe: pagan teab mis põhimõtetega ja kus kapitaalitud) leiab igasuguseid \"vene imesid\". Nii et jah, korv tagasi hooratta külge ka samas asendis, kui just ei lähe korvivahetuseks.

Mis puudutab väntvõlli siduripoolset simmerit, siis... pole detaili, pole probleemi Smile Ehk siis - GAZi mootoritel (emka, 51, Pobi) on simmer vaid ees ehk rihmaratta/vändakäbi taga kaanes. See oli juba Dodge D5 mootori eripäraks 1926. aastal ja teatavasti on GAZi mootorid selle jõuallika edasiarendus. Siduripool ehk taga on neil nn \"rasvanöör\" ja see paigaldatakse reeglina koos väntvõlli ja saaledega. Ja kui see kipubki veidi õli läbi laskma, siis see eemaldub sidurikarteri põhja sealse avause kaudu.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#5

Tänud veelkord.
See \"rasvanöör\" laseb hinnanguliselt üpris palju õli välja. Teoreetiliselt on ta ilmselt eraldi vahetatav, kuigi praktikas selle pidama saamine vist üpris küsitav. Seega saab täpse püildi ikkagi pärast hooratta mahavõtmist.
Vasta
#6

uaziga on olnud seda küll, et sidurikorv ainult ühes asendis on tasakaalus, Pobedaga (kahjuksSad)kokkupuuteid eriti pole olnud, mossel aga küll kui sidurikoja mahavõtmisel ülemine tikkpolt välja keerat(mootor oli peal, ei mäleta, miks oli vaja sidurikoda maha võtta aga see ülemine tikkpolt segas)voolas sealt tikkpoldi august jahutusvedelik välja
Vasta
#7

Nii, tõde hakkab selguma. Sidurikoja taga, ploki sees on 2 nn \"külmakorki\". Õigupoolest on üks neist täpselt sama, mis mootoriploki külgedelgi, teine aga tiba väiksema läbimõõduga ning selle sees on auk, kust seest siis jahutusvedelik plokist lahkubki. Näha on, et ennemgi on sealt seda vedelikku kõvasti väljunud. Eeldusel, et see on \"külmakork\" ja lihtsalt läbi roostetanud, siis millised võimalused on selle asendamiseks/remontimiseks?
Vasta
#8

ott45 Kirjutas:... see on \"külmakork\" ja lihtsalt läbi roostetanud, siis millised võimalused on selle asendamiseks/remontimiseks?

1. Udja meisli, puuri ja/või muude abivahenditega hävinud kork tükk- ja/või ribahaaval plokist välja.

2. Mõõda ära augu läbimõõt, mille sees külmakork asub.

3. Tee nt 3 mm lehtterasest ümar tükk, mis on pisinatuke läbimõõdus suurem kui külmakorgi auk. Veendu, et asja servad oleksid siledad ja täpselt ringjoone kohased. Omal ajal liikus neid ümartükke ka uutena poodides/ladudes, aga nüüd ei tea lubada. Trei- või freespingis saab uusi valmistada (mina enda mootorile lasin teha).

Muide täiendavaks teabeks - täpselt sama \"zaglushka\" ehk kork käib Pobil (ja arvatavasti ka 21-l) esisilla pöördtelje otstesse. Kummagisse kaks tükki ehk siis mõlemasse otsa.

4. Löö see kork veidi kummi (nt miski suure auguga mutri või muu eseme peal),mille tulemusena see läbimõõdus veidi väiksemaks läheb.

5. Pane kork ette punn väljaspool asendis, võta miski suur tömbi otsaga pulk ja... kõmmmm kork auku kohale ja punnis osa sirgeks. Selle tulemusena ta läheb endistesse mõõtmetesse ehk siis jääb pinguga auku kinni. Et asi vett pidama hakkaks, peavad nii augu servad kui ka korgi servad olema puhtad ja täpselt ringjoone kujulised.

6. Kui tõesti oli ebaõnn ja jääb lekkima, siis vast miski hermeetik-mögi abiks aga peaks jääma ilma kinni. Vanasti (51-de ajastul) ei pandud sinna midagi.

Kogu muusika.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#9

srnast korki tasub küsida videviku tänava autopoest, neil seal igast volgakraami olemas, küllap volgal ka sama mõõtu punnid kusagile käivad
Vasta
#10

2) märgi hooratta asend väntvõlli suhtes, muidu läheb viimane tasakaalust välja ning hakkab töötades meeletult väristama (tehases tasakaalustatakse väntvõll koos hoorattaga);

Targa raamatu \"Atlas konstruktsii sovetskih avtomobilei\" andmetel tasakaalustatakse stendis mitte ainult väntvõll ja hooratas vaid ka sidurikorv.
Tasakaalu panemine käib nii et hoorattalt puuritakse teatud kindlast punktist metalli vähemaks. Sama allika järgi võib hooratta \"külgviskamine\" olla kuni 0,15 indikaatoriühikut. (Sama jutt ka GAZ 51 kohta kirjas).

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#11

eberhard Kirjutas:Targa raamatu \"Atlas konstruktsii sovetskih avtomobilei\" andmetel tasakaalustatakse stendis mitte ainult väntvõll ja hooratas vaid ka sidurikorv.
Tasakaalu panemine käib nii et hoorattalt puuritakse teatud kindlast punktist metalli vähemaks. Sama allika järgi võib hooratta \"külgviskamine\" olla kuni 0,15 indikaatoriühikut. (Sama jutt ka GAZ 51 kohta kirjas).

Idee järgi jah. Ehk siis uue mootori korral. Tegelikkuses... tihti mitte. Olen kuulnud jutte 51te remontide kohta ikka väga paljudes kohtades. Kui sidurikorv läbi läks, pandi uus ja ilma mingi tasakaaluta. Ja Kuusalus kapitaalitud 51/Pobi mootorid tulid paljud sealt välja hoopiski ilma korvita.

51 sidur = Pobi sidur mõningate pisinatuke suuremate tükkidega. Vähemalt korvi osas.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#12

Loogiliselt võttes peaks sidurikorv koos hoorattaga moodustama ühtse terviku, ehk siis olema ikkagi tasakaalus. Samas on sidurikorvi mass võrreldes hooratta ja mootori siseste osistega suhteliselt väike ning ei tohiks ka tasakaalustamata erilist vibratsiooni juurde tekitada. Seda enam, et tegemist on ikkagi kuluvama detailiga kui hooratas ja neid siiski vahetatakse eraldi. Pole ju kõige meeldivam olukord, kus hävinenud siduri tõttu tuleb mootor lahti võtta ja kõik uuesti tasakaalu ajada.
Kas sidurikorvi poldid on tehtud mingist erilisest materjalis või võib hävinenud poldi asendada ka mõne suvalise poes müüdava poldiga? Keerme keeraks muidugi üle, ehk õigeks, aga küsimus just materjalis endas.
Vasta
#13

ott45 Kirjutas:Kas sidurikorvi poldid on tehtud mingist erilisest materjalis või võib hävinenud poldi asendada ka mõne suvalise poes müüdava poldiga? Keerme keeraks muidugi üle, ehk õigeks, aga küsimus just materjalis endas.

Minu meelest üsna tavalised poldid. Kuigi mina olen kõik need asendanud siiski originaaltükkidega. St kui miski polt/mutter Pobil läbi on, võtan teise varuosa pealt. Sest mis originaal mul see siis enam on, kui uued Lääne poldid/mutrid siinseal vastu säravad?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#14

See kisub küll OT, aga ma ei tea parima tahtmisegi juures, kas kõnealune GAZ 69 on originaal või mitte. Arvestades seda, et tegemist võrdlemisi \"poisikesega\", ainult 42 aastat vana masinaga, siis milliseid täiendusi UAZ\'i tehases nendele masinatele aja jooksul tehtud on teab vaid tehas ise. Üsna ilmselt on ka nõuk aegsete kapremontide käigus asja parendatud ning lõpptulemus on selline nagu ta on. Kahjuks pole ka ühtegi doonorit kusagilt võtta niiet peab leppima olukorraga, kus katete alla läheb ka mõningaid säravaid vidinaid. Lootus on sellel, et mingi aja pärast on need säravad poldipead äravahetamiseni sarnased originaaliga.
Vasta
#15

ott45 Kirjutas:See kisub küll OT, aga ma ei tea parima tahtmisegi juures, kas kõnealune GAZ 69 on originaal või mitte.

Kus Su kaunitar asub? Lased ehk mu tagasihoidliku pilgu peale heita talle?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne