[mrali]

Ehk kedagi huvitab,seega-esmalt 1982.aastal ilmunud raamatust \"Remonditööd\" pärinev ülevaade tolleaegsete Agrotööstuskoondise süsteemi ning Autotranspordi ja maanteede ministeeriumi (ATMM) remondiettevõtete spetsialiseerumisest:

ATK ettevõtted (EPT-d ja kolm remonditehast):

-Tartu Katseremonditehas:mootorite D-108,D-65,D-50,D-48,D-240,SMD-62,SMD-64,SMD-17 ja SMD-18,nende käivitusmootorite ja kütusepumpade kap.remont,traktorite hüdrosüsteemi osade kap.remont,Räpina tsehhis GAZ-69+osade kap.remont.
-Raasiku KRT:autode,traktorite,mehhanismide elektriseadmete ning 0,6...30 kW elektrimootorite kap.remont
-Kuusalu RT:GAZ-51 ja 52 mootorite kap.remont (tavaline vastupidavus neil oli aasta-paar...)
-Harju EPT:T-25,T-16,mootorite D-21,T-40A vedava esisilla kap.remont
-Kohtla-Järve (Voka) EPT-Kiviõli tsehhis ühekopaliste ekskavaatorite kap.remont
-Paide EPT (Türil):Belarusside ja kombainide kap.remont
-Pärnu EPT:hüdrovoolikute remont,söödajaoturi KTU-10 agregaatide kap.remont
-Rakvere (Sõmeru) EPT:GAZ-51 agregaatide kap.remont,kõiksuguste akude kap.remont,DDR-i lüpsiseadmete kap.remont,kompressorite PK-4/1 ja PK-6/1 kap.remont (Väike-Maarja töökojas),ekskavaatorite kompressorite BB-0,25 ja BY-05/7 kap.remont,P3 ja UPL-pumpade kap.remont
-Tartu EPT:K-700 kap.remont,SMD-62 ja -64 mootorite turbode kap.remont
-Viljandi EPT:T-40 ja -40M kap.remont (v.a.esiveosild),mootorite D-37M,GVD-14,5/12-1SPW,käivitusmootori PD-8 kap.remont,DDR-i mehhanismide E-280,E-301,E-665 ja E-668 kap.remont
-Võru EPT:Autode ja traktorite istmete kap.remont,fekaalipumpade S-72/8 kap.remont
-Kadrina EPT:T-150K ja T-74 kap.remont
-Märjamaa EPT:T-100 ja uuemate \"josside\" kap.remont
-Nuia EPT:GAZ-51,-93 ja -53B kap.remont
-Vändra EPT:K-750 kap.remont
-Tamsalu EPT:ekskavaatorite E-304 ja E-352A kap.remont

Vaatame nüüd ATMM-i remondiettevõtteid:

-Tallinna ARKT:ZIL-id,Ikarused,LAZ-id
-Koeru ART nr.2:Volgad,Moskvitš-412 ja agregaadid (v.a.mootor),UAZ-451,Nysa
-Tartu ARKT:GAZ-52 ja 53,TA-d,Moskvitš-408
-Otepää ART:MAZ-id ja Ikaruste agregaadid
-Kohtla-Järve Autokummide RT:rehvid

Remonditehastest-teadupärast anti N.ajal kap.remontidega masinaile päris mitu korda uus elu ning nende loomingut võiks pidada pea et varjatud autotööstuseks.Mäletan igiammusest lapsepõlvest telekast nähtud Koeru tehase tutvustusfilmi,seal ehitati ikka praktiliselt nullist Volga valmis.Selge see,et säärased ettevõtted said õitseda üksnes Nõukogude aja tingimustes...
Teine N.aegade ettevõttetüüp olid EPT-d,kuhu teadupärast koondus kollektiivmajandite ja muude ettevõtete erinev tehniline teenindamine,lisaks oldi maa-asulais sageli peamine tööandja.
Siia teemasse võib koguda mälestusi,ajalugu ja muud huvitavat nende ettevõtete kohta

[mrali]

Minu mäletamist mööda olid EPT-d (rajoonide põllumajandustehnika tootmiskoondised) Vene aja lõpul järgmised (sulgudes keskuse asukoht):

-Harju (Saue)
-Tallinna (Tutermaa)
-Kose
-Haapsalu (Taebla)
-Hiiumaa (Käina)
-Saare (Kingissepa/Kuressaare)
-Pärnu (Pärnu-Jaagupi?)
-Vändra
-Märjamaa
-Rapla (Alu)
-Paide (Türi)
-Viljandi (Päri?)
-Nuia
-Rakvere (Sõmeru)
-Kadrina
-Tamsalu
-Väike-Maarja
-Kohtla-Järve (Voka)
-Jõgeva (Siimusti?)
-Tartu (Tõrvandi)
-Elva
-Valga (Hummuli?)
-Põlva
-Võru (Parksepa)

Kui mõnega eksisin,siis vabandan.

Paar sõna ka tähtsamaist struktuuriüksustest (Haapsalu näitel)
-Autode tehnilise teenindamise jaam (ATTJ):remondi-ja hooldustööd,eeskätt oma sõidukeile,kuid aidati ka kõikvõimalikke muid asutusi.Samas ka diagnostika,TH jne.Enamalt jaolt siiski jooksevremont,kuna kap.remont oli antud esimeses postituses toodud ettevõtetele.
-Automajand:igasugu veod.Taeblas põhilised kallurid (ZIL-id ja MAZ-id) ja turbavedu (ZIL-i sadulad).Muudeks töödeks pruugiti enamasti GAZ-e,Kolhidasid ja MAZ-i sadulaid.Oli ka eritehnikat (kütuseveokid,kraanad,bussid jne...)
-Remonditöökoda tegeles Taeblas eeskätt turbahaagiste ja kultivaatorite tootmisega kogu Eesti jaoks.Vähem tehti ka muud spetsiifilisemat metallivärki.
-Maaparanduse poolel aidati kolhoose vastavate tööde juures,lisaks kaevandati turvast.
-Farmide mehhaniseerimise jaoskond-nagu nimigi ütleb,tegeldi farmide elektrivärgi,külmutusseadmete,lüpsimasinate hoolduse-remondiga.
-omaette osakond oli Lihulas,seal põhiline tegevus sealsed maaparadus-ja turbatööd.
-Varustuse ja komplekteerimise kontor-kogu laomajandus,lisaks veel tehnika majanditele jagamine.Taebla lähedal old materjalilaod,lisaks ka ammoniaagi-ja väetisehoidla.
-lisaks veel abitootmine (Taeblas silditsehh) ja muud tugistruktuurid (ehitus,haldus,lisaks oli kogu Taebla (ja arvata võib,et enamike sarnaste asulate) kommunaalmajandus EPT käes.

1980.aastate teises pooles,kui nn uutmine hakkas,alustati vaikselt EPT-de lammutamisega,esmajärjekorras eraldati varustus-ja laomajandus omaette maakondlikeks Agrovarustusbaasideks.Suurem osa säärastest ettevõtetest püsis siiski koos kuni 1990.aastate esimese pooleni,mil ettevõtted enamasti lagunesid eri firmadeks.

[andres22]

Minu arust oli Väike-Maarjas ka EPT, aga ei ole täiesti kindel.

[igaunis]

Põlva, Võru ja Tartu EPT-d olid olemas, võib küsimärgid tagant ära võtta. EPT oli veel ka Kosel (see 40 km Tallinnast). Via kasutaja TAR on näha ka Põlva EPT logo (teema vist \"vanad embleemid sõidukitel).

[mrali]

Jah,küsimärk mul ses tähenduses,et ei tea täpset keskuse asukohta,ses suhtes mul andmed lõnapoolsete rajoonide/maakondade omadest kehvemad.

[igaunis]

Põlva oma asus Põlvas, ehk kohalike jaoks \"jaamas\". Võru oma Parksepas ja Tartu oma Tõrvandis. Tartu EPT nimeline äriühing on vist tänapäevalgi olemas.

[motamees]

Kingissepa EPT-s tehti peale muu ka Moskvitshi mootorite kap. remonti.
Kas keegi teab, kus Vaz tüüpi autosid kastikaks ümber tehti?

[IIIFFFAR]

Pärnu-Jaagupis oli suur keskus küll. Miskine plats oli neil keset alevit ja suured töökojad külast väljas, umbes sealkandis, kus Tallinna tee ääres too Halinga kaubamaja kunagi oli, siis selle taga paari kilomeetri kaugusel. Viimasemal ajal sääl vist paar miskit metallifirmat veel töötavad.

[WotS]

See on küll vist teemaväline jutt aga Kuusalu remonditehases toodetakse preaegu Saksa kabriolet autode katuseosi,Norma turvarihmade kinnitusi ka.Kui kellegil on huvi siis võin ühe teist veel rääkida.

[smolin]

Tartu oma Tõrvandis. Tartu EPT nimeline äriühing on vist tänapäevalgi olemas.

Tartu EPT on tõesti olemas, peab \"Aed ja Kodu\" nimelisi poode ja kaupleb kütusega. Tõrvandi hooned on ta maha müünud. Olen kunagi need hooned läbi käinud, see oli küll juba krooniajal, kui osa hooneid tühjad või välja renditud.

[Sillu]

Minu mäletamist mööda olid EPT-d (rajoonide põllumajandustehnika tootmiskoondised) Vene aja lõpul järgmised (sulgudes keskuse asukoht):

--Viljandi (Päri?)

Kui mõnega eksisin,siis vabandan.

Päril ei olnud kindlasti. Küllap ajad segi Ramsiga, kus oli Viljandi EPT maaparandusosakond, mille järglane RAME tegutseb samal alal tänini, töömahud muidugi kordades väiksemad.
Viljandis aga oli traktorite T-40 (enne seda mingi ajani ka RS 09) kapitaalremont.

[PETSS]

Tallinnas ,Hiiul,Salve tänaval oli weel EPT Vabariiklik koondis.

[muuseumipapa]

Mäletan igiammusest lapsepõlvest telekast nähtud Koeru tehase tutvustusfilmi,seal ehitati ikka praktiliselt nullist Volga valmis.Selge see,et säärased ettevõtted said õitseda üksnes Nõukogude aja tingimustes...

Kes laupäeval meie kinomuuseumi tuleb, võib seda filmi näha ...

[smolin]

Tartu oma Tõrvandis. Tartu EPT nimeline äriühing on vist tänapäevalgi olemas.

Tartu EPT on tõesti olemas, peab \"Aed ja Kodu\" nimelisi poode ja kaupleb kütusega. Tõrvandi hooned on ta maha müünud. Olen kunagi need hooned läbi käinud, see oli küll juba krooniajal, kui osa hooneid tühjad või välja renditud.

Täiendus: praeguseks on Tartu EPT loobunud nii poodidest kui kütuseärist ja tegeleb kinnisvaraga, põhiliselt neile kuuluva Tartus Vitamiini tänaval asuvate hoonete arendamise ja haldamisega.

[flanagan]

Ei maksa unustada ETKVL-i.Sel majandil oli ülikõva remondibaas,kapremonditi,ehitati ka suisa uusi ja enneolematuid sõidukeid.Evitati ka uusi tooteid-näit tagaluuk tõstukeid.Vene ajal sai mingi asutus anda autosid kap.remonti siis kui selleks oli kap-remondi limiit.Sellega oli ka riigi majanditel raskusi,rääkimata siis sellisest koperatiivsest firmast nagu ETKVL.Teisalt kehtisid ka suht ranged nõuded kap.remonti võetavate autode suhtes.Neid nõudeid saab lugeda,aga üks näide.Autot ei võetud kap. remonti kui üks raami pikkitala oli purunenud või lõhega.Kõik.Auto kuulus mahakandmisele.Samas mingil ajal 70 .ndate päris alguses ehitas Tallinna tehas 164(A)-d ümber 130.neiks.Raam neil aga erinev.
ETKVL-is aga kasutati ka selliseid ZIL-e(Pärnu filiaali kallajad) mida polnud tehas kunagi tootnud.
Tervitades,Flanagan

[valdo]

Ei maksa unustada ETKVL-i.Sel majandil oli ülikõva remondibaas,kapremonditi,ehitati ka suisa uusi ja enneolematuid sõidukeid.Evitati ka uusi tooteid-näit tagaluuk tõstukeid.

Huvilistele soovitaks lugeda Roman Bertelovi mälestusteraamatut "Läbi elu", kus ta muuhulgas on kajastanud põhjalikult oma pikaaegset tööperioodi ETKVLis autokonstruktorina...

[eberhard]

]

Mäletan igiammusest lapsepõlvest telekast nähtud Koeru tehase tutvustusfilmi,seal ehitati ikka praktiliselt nullist Volga valmis.Selge see,et säärased ettevõtted said õitseda üksnes Nõukogude aja tingimustes...

Mitte ainult tollastes tingimustes: ka tänapäeval käib kapitaalne lennukiremont selliselt, et tehasesse tuleb sisse lennuk, see osandatakse algosadeks, iga osa testitakse läbi, kõlbmatud tükid asendatakse uutega ja monteeritakse uuesti lennumasin kokku.

[keskealine vanur]

Valga EPT polnud siiski mitte Hummulis, vaid Tõrvast ja Helmest veel natukene Pärnu poole. Küla nimi oli vist Linnamäe. Valga KEK asus samal ajal Tõrvas.

[dude]

http://www.youtube.com/watch?v=dyzhRPM3zig

[Vana7]

Valga EPT oli tõepoolest 7 km Tõrvast Pärnu poole Linnakülas(endise nimega Ritsu, kus kolhooside algusaastatel tegutses Helme MTJ) ja selle põhitoodanguks olid horisontaalmahutid 3 - 50 m3 mahutavusega.Kõige rohkem tehti 50 m3-d ammoniaakvee tarbeks.Maakeeles nimetatigi seda EPT-d "pütivabrik".
Aga ühes huvitavas tehingus osales Valga EPT veel.Nimelt hakati seitsmekümnendate algul Eestis tegema diagnostikaautosid UAZ-452 baasil.Asi käis nii, et Nuia EPT ostis UAZ kastikad nt. hinnaga 1500 rbl, monteeris kasti maha(neid uusi kaste vedeles seal õues mingil ajal suur hunnik ning neid müüdi oma töötajatele küttepuude hinnaga) ja ehitas vabanenud raamile furgooni.Valga EPT ostis selle seejärel nt. hinnaga 3000 rbl ja ehitas sinna sisse kapid, riiulid ning sahtlid.Seejärel ostis Tartu katseremonditehas selle nt. hinnaga 4000 rbl ja komplekteeris kapid-riiulid tööriistadega, algeliste diagnostikaseadmetega ning müüs nt. hinnaga 5000 rbl.Käive oli korralik ja palju toredaid inimesi said tööd, valminud diagnostikaautod aga sõitsid enamuses Venemaale tagasi.Need, mis Eestimaale jäid leidsid enamuses kasutust lihtsalt sõiduautodena, sest kolhooside-sovhooside töökodades olid täpselt samasugused diagnostikaseadmed olemas.