Jalgrataste registreerimisnumbrid
#1

Räägiks vanadest jalgrattanumbritest. Mina näinud nii kandiliste kui kumerate servadega. Taustavärviks kollane, tumepunane, hall(?) ja must. Mis aastast mis aastani olid need kohustuslikud? Kuna neid erisuguseid, siis võiks siin arutada, mida seal kujutatud tähed ja numbrid tähendavad. Mul neid kogunenud tosinajagu. Vasakul servas osadel vaid täht (või tähed) või selle all aastanumber. Pakun välja, et need tähed tähendavad rajooni.
Mina oman selliseid:
J=Jõgeva
T=Tartu
KJ=Kohtla-Järve
V=Võru
PM=Põltsamaa
B=?
RI=?
Ja all olevad numbrid on arvatavasti aastaarvud:
52 (eraldi peale needitud osa)
60/62
63/65
67
68
[Pilt: number.JPG]

Vasta
#2

Oli ka valge taustaga numbreid. Pärnu sümbol oli siis- P
Ei ole see tähe all olev number aastaarv, Mu emal oli Dežna millele ta sai 1975 aastal numbri kus olid väiksed numbrid 66 ja väiek täht P
Vasta
#3

Huvitav, mida tähendab see \"B\" sellel numbril?
[Pilt: 68.JPG]
Vasta
#4

kas väiksem number tähendab aastat ja suurem järjekorda?
Vasta
#5

suvel äratas tähelepanu maja ees seisnud pensionäri ratas, millel ka vana number ja täitsa heas korras peal oli. hea, et taipasin sellest pildi teha.

http://www.zone.ee/jyrkaftp/number.jpg

Pots ja postivahe.


Vasta
#6

Romka Kirjutas:Räägiks vanadest jalgrattanumbritest. Mina näinud nii kandiliste kui kumerate servadega. Taustavärviks kollane, tumepunane, hall(?) ja must. Mis aastast mis aastani olid need kohustuslikud?

Kohustuslikud olid nad kusagil 1960te aastateni. Hiljem olid vabatahtlikud, veel 1970tel sai soovija neid Täitevkomiteest võtta (vist veel 1980te algul).

Mis taustavärvidesse puutub, siis neid jah palju erinevaid. Eriti vanemate osas (1910-40ndad). 1960tel (paljud ka 1950tel) olid paljud kollasel taustal mustade numbritega, levinud oli ka mustal taustal valgega. 1920-30test aastatest on mul mustmiljon värvikombinatsiooni (must helesinisel, kollane lillal, valge tumesinisel, must punasel jne jne).

Eesti ajal olid eri värvid tingitud sellest, et jalgrattad said iga aasta uue numbri, mis sai kätte siis, kui jalgrattamaks oli makstud. Politseil oli hea ja lihtne kontrollida eemalt Smile

Mis kujusse puutub, siis enamik oli ümarnurkadega, paljud Lõuna-Eesti kandi numbrid olid aga ka kantnurkadega. Seda nii enne 1940 kui ka hiljem. 1910-20tel olid levinud veel numbrid, mis kinnitusid esiratta mutri alla. Vaadates eri ajastute numbrite kujusid, kasutati nende valmistamise eestiaegseid stantse veel ka sõjajärgsel ajal kuni 1960teni.

Romka Kirjutas:Kuna neid erisuguseid, siis võiks siin arutada, mida seal kujutatud tähed ja numbrid tähendavad. Mul neid kogunenud tosinajagu. Vasakul servas osadel vaid täht (või tähed) või selle all aastanumber. Pakun välja, et need tähed tähendavad rajooni.

Täht (kui see on olemas) tähistab rajooni/maakonda. Kuid mitte alati. 1946. aasta Vändra valla numbril oli seal lühend VÄN nt. Jalgrattanumbrid ei ole kunagi olnud 100% standarditud, eriti puudutab see nn raskete aegade numbreid, kus asi ei olnud stantsitud, vaid üksnes värvitud (saksa aeg, 1940-50ndad mitmel pool jne).

Eesti ajal oli kindel reegel, mis täht mis maakonnale vastab (sama oli autodel ja ka mootorratastel). Peale 1950. aasta haldusreformi (maakondade asemel lõputu hulök rajoone, mida 1960tel kokku pandi omavahel) läks pilt endisest segasemaks. Näib, et ühtne standard puudus ja lahendus leiti kohapeal, mis sinna kirjutada.
Aga nt A jäi Tallinna tähistama veel 1960telgi (oman 1956. ja 1967. aasta numbrimärke).

Olen näinud ka paikkonna täispikka väljakirjutamist numbrimärgil (oman 1937 Viljandi, 1938 Tartu, 1952 Rapla jne numbreid).

Väike number on igal juhul aastaarv (a la 1920-30te autonumbrid), suur aga number \"ise\". Vahel on aastaarv ka neljakohaliselt välja kirjutatud ülal- või allservas (oman 1931, 1933, 1935, 1937 ja 1938 isendeid) või ülal- või allnurgas (oman 1929, 1938 ja 1940 isendeid).

Mul on numbrimärke vast sajakonna ringis ikka. Täpset arvet pole pidanud. Kui mingi jalgratta jälle taas ära restaureerin, läheb talle taga vastava ajastu number (mis läbib ka restaureerimiskuuri).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#7

valdo Kirjutas:...mis kinnitusid esiratta mutri alla...

Ma näinud numbrit lausa esiratta kodarate küljes (nagu helkurit kinnitatakse) ja sel Gaujal ka huvitav koht leitud:
[Pilt: gaujanr.jpg]
Vasta
#8

Romka Kirjutas:Ma näinud numbrit lausa esiratta kodarate küljes (nagu helkurit kinnitatakse) ja sel Gaujal ka huvitav koht leitud...

Mõlemad Sinumainitud on isetegevus.

Esiratta mutri alla kinnituval numbril oli ühes otsas küljes nn auguga \"kõrv\", mis kinnitus rattamutri alla. Ja number oli tal mõlemal poolel, \"musta\" poolt ei olnud. Viimati kasutati säärast tehnoloogiat 1920te lõpus kõrvuti taha monteeritavate numbritega. Hiliseim aasta sellistel numbritel on 1929, mis minu kätte on sattunud. 1929. aasta säärane number on mul hetkel külge kruvitud 1925. aasta jalgrattale \"Corvette\". Kes käis augustis Võhma näitusel, see nägi Smile

Minu avatarilt on säärase esitelje-numbrimärgiga isend pisinatuke ehk ka näha. Suurem pilt on saadaval http://www.zone.ee/eriik/jratas.jpg . Tegu on 1922. aasta Inglise sportrattaga \"The King Alfred\" (osaliselt restaureeritud, 100% originaal, v.a. rehvid), millele on külge kruvitud 1922. aasta numbrimärk (arvat. Tallinna oma, aga võib olla ka Viljandi oma).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#9

valdo Kirjutas:Eesti ajal olid eri värvid tingitud sellest, et jalgrattad said iga aasta uue numbri, mis sai kätte siis, kui jalgrattamaks oli makstud. Politseil oli hea ja lihtne kontrollida eemalt Smile

Kas eelmised numbrid korjati ülevaatusel ära, või anti lihtsalt uus number? Kui korjati ära, siis võiks ju järeldada, et leitava ratta küljes olev number näitab viimast avaliku kasutamise aastat. Muidugi juhul kui on tegemist varasema numbriga ja ratas ikka seda nägu, et pole ammu sõitnud.
Minu ratastel on paraku ainult ühel küljes number ja seegi ilmselt 50-ndate Tallinna number.

Huvitav, kas vastavad registrid ka kuskil säilinud võiks olla?

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#10

Piibur Kirjutas:Kas eelmised numbrid korjati ülevaatusel ära, või anti lihtsalt uus number? Kui korjati ära, siis võiks ju järeldada, et leitava ratta küljes olev number näitab viimast avaliku kasutamise aastat. Muidugi juhul kui on tegemist varasema numbriga ja ratas ikka seda nägu, et pole ammu sõitnud.
Minu ratastel on paraku ainult ühel küljes number ja seegi ilmselt 50-ndate Tallinna number.

Vanad jäid kätte. Ja maandusid tihti kolikastides, kus need säilisid. Ja kust mina jt huvilised on neid tasapisi üles korjanud Smile See kõik puudutas aga Eesti aega, peale sõda oli olukord veidi teine vast. Ma ei ole igatahes kuulnud, et 1950-60tel aastatel numbreid iga aasta oleks ringi vahetatud, ka puudus siis jalgrattamaks. Numbrid kehtisid siis vähemalt mitu aastat.

Ülevaatust aga pole jalgratastele kunagi olnud. Küll aga pidid rattad olema registreeritud - politsei/miilits kontrollisid seda.

Piibur Kirjutas:Huvitav, kas vastavad registrid ka kuskil säilinud võiks olla?

Osad läksid arvatavasti makulatuuriks või Stalini ajal katlasse. Osa jõudsid keerulisi teidi pidi arhiividesse. Nt Vigala valla 1930. aasta jalgrattaregister - Eesti Riigiarhiiv, fond 3926, nimistu 2, säilik 408 (vt http://ais.ra.ee/ais/index.php?module=202&op=4&tyyp=3&otsing_id=39050307120918437156&id=110000266691&active=31&query=jalgratta+&naita_ridu=10&sess_id=56f2fbf3b10277fa012ce96311c54546 ). Otsing üle ais.ra.ee abiks Smile

P.S. Olen jätkuvalt huvitet igasugusest jalgrattakolast enne 1959. aastast olenemata seisukorrast Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#11

Mu 1898 aasta Dürkopp Dianal on ka \"originaal\" numbrimärk alles- mustal alusel neli valget numbrit , ilmselt 1910 nendatest. Kuna ratas kinnise jooksuga ja kardaanivedga ilmselt jäi Eesti ajal kasutuselt ära ja ei registreeritud.

Ankeril , mille raami Kurtnalt leidsin oli kollasel taustal mustaga 1940 MÄE. Omanik väitis,et ratas oli Räpina kandist (rääkis halvasti eesti keelt) Äkki Mäetaguse Jõhvi kandis? või on neid Mäe-algusega kohanimesid veel Lõuna Eestis?
Vasta
#12

atman Kirjutas:Mu 1898 aasta Dürkopp Dianal on ka \"originaal\" numbrimärk alles- mustal alusel neli valget numbrit , ilmselt 1910 nendatest. Kuna ratas kinnise jooksuga ja kardaanivedga ilmselt jäi Eesti ajal kasutuselt ära ja ei registreeritud.

Sinu kardaani-Diana number on minu arvates ka kusagil Esimese Ilmasõja eelsest ajast (1900-14) - selle reedavad numbrikujud. Kuigi - samu numbristantse kasutati osalt veel 1920te aastate alguses. Samas ei ole ma täiesti kindel, kas ta on selle rattaga kokku kuulunud. Arvestades selle ratta esimese restaureerimise \"eripärasid\" 80te kandis (nikli asemel kroom), on ülitõenäoline, et sinna pandi külge ajastu või sjaatu stiiliga number. Tollal liikus seda kraami veel rohkem.

Tegelikult olen mina oma kollektsiooniga teinud sama - külge läheb sama aasta või ajastu number, mis võib olla hoopis teisest kohast pärit.

Muide - enne-1925 jalgrattanumbreid liigub viimase 15 aasta jooksul üliharva. Mulle on selle aja jooksul kätte sattunud mõned 1920te alguse numbrimärgid ja mitte ühtegi enne Esimest Ilmasõda kasutatut. Kui kunagi mu 1909. aasta Dürkopp-Diana peaks valmis saama, siis ma ei tea küll, mis ma talle külge kruvin. Viimases hädas tuleb replika vast valmistada.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#13

Sobrasin natuke oma kolu ja leidsin Võru rajooni(?) numbrid:B+nr;VR+nr;VR66+nr. ja O40+nr.(13089)
Mis kant see O võiks olla?

...ne meshai mehhanizmu rabotat.
Vasta
#14

Juurikaz Kirjutas:Mis kant see O võiks olla?

Võrumaa 1920-30te aastate jõuvankritel. Ning arvatavasti peale sõda jalgratastel edasi.

Must taust, valged kirjad ja suur O?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#15

To valdo:
Ei,helesinine taust,mustad numbrid,vasakul O,selle all kriips ja 40

...ne meshai mehhanizmu rabotat.
Vasta
#16

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=6899&pid=49785#pid49785 - keda huvitab, mis täht 1920-30tel numbrimärgil mis maakonnale vastas.

Jalgratastel kehtis sama süsteem edasi osalt ka peale sõda. 1950. aasta haldusreform ajas selle küll väga paljus segi. Aga A jäi Tallinnaks ning B Tartuks igatahes Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#17

valdo Kirjutas:http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=6899&pid=49785#pid49785 - keda huvitab, mis täht 1920-30tel numbrimärgil mis maakonnale vastas.

Jalgratastel kehtis sama süsteem edasi osalt ka peale sõda. 1950. aasta haldusreform ajas selle küll väga paljus segi. Aga A jäi Tallinnaks ning B Tartuks igatahes Smile


kunagi panin prügimäele mineva koli hulgast kõrvale sellise (pildil auto pagasnikunurgas taga paremal),
H/51 261 .
Tundub olevat ise üle värvitud (hall taust, mustad numbrid), aga kas kahe- ja kolmekohalised numbrid kirjutati siis ilma nullideta? Päris isetehtud ei tundu olevat, ikka reljeefsed numbrid on sisse pressitud.
Ja kas mopeedidele oli kah eraldi numbritüüp või läksid kõik liikurid (abimootoriga) jalgrataste kirja?

Vasta
#18

s-teet Kirjutas:Ja kas mopeedidele oli kah eraldi numbritüüp või läksid kõik liikurid (abimootoriga) jalgrataste kirja?

Mopeedinumbrid veidi suuremad aga Gaujadel olen näinud jalgrattanumbreid.
Pildil vasakul mootorratta ja selle all jalgratta number ja paremal kolm mopeedi oma.
[Pilt: nrb.JPG]
Vasta
#19

s-teet Kirjutas:H/51 261 .
Tundub olevat ise üle värvitud (hall taust, mustad numbrid), aga kas kahe- ja kolmekohalised numbrid kirjutati siis ilma nullideta?

Kuni 1960ndateni reeglina alati ilma nullideta, sest polnud kunagi ju teada, mitmekohaliseks number jääb. Tava asi alguse EW aegsetest auto- ja mootorattanumbritest (1920-30ndad) ja säilis jalgrattanumbrite juures hiljemgi. Muide - Läti autonumbritel taastati 1990tel see tava uuesti - seal nulle ei tunta... Ja minumeelest on algusnulli-vabad ka Soome vanatüübilised mustataustalised autonumbrid.


s-teet Kirjutas:Ja kas mopeedidele oli kah eraldi numbritüüp või läksid kõik liikurid (abimootoriga) jalgrataste kirja?

Kahekäigulised mopeedid (Jawad, Riga 1/3/4 jne) said kusagil kuni 1966. aastani taha mootorrattanumbri. Olen näinud (st on endal olemas) nii ESZ kui ka ESE seeria numbreid, üks antud välja Riga-3le 1965, teine Riga-1le 1963.

Hiljem anti kahekäigulistele välja vähendatud mõõtmetega spetsiaalset mopeedinumbrit ESH (ESX) seeriast. Neid kujutab suurepäraselt Romka tehtud foto. Neid väljastati igatahes veel 1972. aastal, millal täpselt lõpetati, seda ei tea.

Ühekäigulised D-mootoriga aparaadid (Gauja, B-901/902 jt) said endale taha jalgrattanumbri reeglina. Seda senikaua, kui jalgrataste \"nummerdamine\" oli veel kohustuslik.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#20

Veel üks veidi erilisem nr:
[Pilt: lnr.JPG]
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne