[valdo]

Põhjus on selles, et vähegi võimsama hüdrojaama saamiseks on vaja vett paisutada ja ujutada üle suured maa-alad. See vabastab aga sel maa-alal taimedesse seotud suured süsihappegaasi hulgad, mis taimede kõdunedes valla pääsevad. Pärast suure süsihappegaasikoguse eraldumist vajub taimne ollus põhja, kus ilma hapnikuta lagunedes, eraldab veel väga pikka aega kõvasti metaani. Ning metaani osa kasvuhooneefekti põhjustamises on üle 20 korra suurem, kui süsihappegaasil. Lisaks tagab veetaseme hooajaline kõikumine taimse materjali pideva juurdeladestumise.

Kui samas paigas on olnud veskipais juba sada aastat või enam, siis ma ei usu, et säärane efekt aset leiab. Mina taastaksin nt Eestis kõik ajaloolised veskipaisud - sadakond aastat tagasi oli neid ikka väga-väga palju. Ma ei saa aru nn \"pseudorohelistest\", kes seda erinevatel väljamõeldud põhjustel keelama kipuvad.

[Lauks]

Õige ta on, et meie veskipaisud on enamik pärit eelmisest ja üle-eelmisest sajandist, kuid nende tootlikkus on siiski tühine.
Vanadele veskitammidele ja ka eelmise vabariigi aegsetele hüdrojaama tammidele rajatakse praegu väga aktiivselt elektrijaamu, viimatine neist Purtse jõele Ida-Virumaal. Kümme miljonit läks maksma, võimsust 300 kW.
Keila-Joa veejõujaam - 340 kW. Võhandule Utita küla kanti tuleb paarimilline jaam, võimsuseks 50 kW. Ja oluliselt suuremaid ei olegi meil võimalik teha ilma oluliselt loodust kahjustamata ja suuri alasid üle ujutamata. On ka mingid otsevooluturbiinid või altvooluturbiinid või kuidas neid kutsutigi, mis lubavad elektrit toota üldse ilma paisutamiseta, aga nende kasutegur on veelgi kehvem.
Nii et praegusel kujul on tegemist pigem omaette-nokitsemise hobiga, mille eest Eesti Energia on kohustatud teatud hüvitist maksma.

[jurkman]

Ma rääkisin ka ühe keskkonnamehega ja tema arvamus oli, et elektrit võib teha sajal erineval moel, aga seda looduslikku kooslust, mis hüdroenergia kasutamisel ära rikutakse, naljalt enam ei taasta.

[valdo]

Ma rääkisin ka ühe keskkonnamehega ja tema arvamus oli, et elektrit võib teha sajal erineval moel, aga seda looduslikku kooslust, mis hüdroenergia kasutamisel ära rikutakse, naljalt enam ei taasta.

Ma usun, et see kehtib juhul, kui tegemist on senini puutumatute jõgedega, kuhu hakatakse uusehitistena paise ehitama. Eestis on seda tehtud aga alates 13.-14. sajandist, eriti intensiivselt aga 18.-19. sajandil.

Kui võtta kätte suvaline 19. sajandi Eesti kaart (nt 1900. aasta kanti kajastav verstakaart), siis on kõik jõed pikitud täis üksteise järel paiknevaid veskipaise. Millegagi tuli ju vilja jahvatada, sest tuuliku kasutatavus sõltub tuule olemasolust. Ning muid \"raskemaid\" töid (palkide saagimine laudadeks, metallitöö, peeglite lihvimine vms) ei olnud elektri-eelsel ajastul mõledav üldse muude vahenditega kui veejõul teha. 20. sajandi algul oli peaaegu igal mõisal vähemalt 1-2 vesiveskit (v.a. mõisad, mida jõed ei läbinud). Ehk siis looduslik kooslus oli ammu juba rikutud.

Kogu see veskindus/paisundus toimis täies mahus 1950-70te aastateni, mil gigantses N.Liidus leiti, et väikeveskeid (ja nendepõhiseid elektrijaamu) ei tasu käigus hoida ja need tasapisi lagunesid. Ehk siis - miski napp 30 aastat on meie jõed olnud suures osas paisuvabad. Selle jooksul ei tohiks välja kujuneda veel ükski kooslus, kui sellele eelnenud 100 ja enam aastat on nad olnud paise täis pikitud.

Minu jaoks on veskeid ja paise täis jõed oluline (tehno)kultuuri osa, nii nagu mõisad kuuluvad juba aastasadu meie maastikupilti. Üks ei saanud hakkama ilma teiseta. Ja kui selle saab taasdata koos kasuliku efektiga (elektri andmine), mida siis veel oodata?

[Juurikaz]

Meie,n.ö. kohalikul jõel (Peetri jõgi) oli vesiveskeid 3,aga suurima(õigemini 2,mõlemal kaldal) veevarustus oli lahendatud nii,et veskid töötasid täisvõimsusel vaid kevadel ja sügisel,suvel lasti veskijärv alla,et loomapidajad saaksid luhtadel heina teha.Jahvatati sügisel ja saeveski töötas kevadel.Tänapäevases kiires elutempos selline variant muidugi ennast ei õigusta,kuid mahepõllumajanduse arenedes alternatiiviks sobib küll?
Ja veel-niikaua,kui vesi voolab niisama on kena keik aga nagu sa selle vee tööle paned,tuleb hakata maksma...

[Lauks]

Minu jaoks on veskeid ja paise täis jõed oluline (tehno)kultuuri osa, nii nagu mõisad kuuluvad juba aastasadu meie maastikupilti. Üks ei saanud hakkama ilma teiseta. Ja kui selle saab taasdata koos kasuliku efektiga (elektri andmine), mida siis veel oodata?

Ma kardan, et selle efekt oleks siiski peamiselt muinsuslikku laadi. Tasase pinnavormiga maastikul, nagu meil siin on, on hüdroenergia ressurss üsna piiratud. Emajõel on ju väge küll, aga kui jõe langus ülemjooksust suudmeni vaid mõnikümmend meetrit, siis sinna viiekilomeetriste vahedega ikka jõujaamu peale ei piki. Vähemalt mitte selliseid, mis mingi mõistliku majandusliku efekti annaks.

[dad]

Vaat loen ja imestan ... kõik on jube \"roheliselt\" mõtlema hakanud siin ... et kui veskitammiga ujutatakse nii ja naapalju alasid üle siis on kõik väga paha ja kole ... aga kui kopratammid ajavad SUVALISE metsa 2m vee alla siis on kõik väga korras ... küttida võib neid ka mingitel x aegadel jne.

Poes käivad kõik ... ostavad sossasoolat ja sõidavad bensiiniröövitega ringi ... mida meil poes müüakse ... jogurt ja piim pakitakse pappkarpidesse ... on keegi viitsinud arvutada paju jääb paksust jogurtist papppaki seina peale ... prügi käib meil ju Jõelähtmesse või metsaalla ... aga milleks on vaja üldse prügi toota ... ja palju see lasdustatud prügi metaani toodab ...

Dad.

[Martti]

Vaat loen ja imestan ... kõik on jube \"roheliselt\" mõtlema hakanud siin ... et kui veskitammiga ujutatakse nii ja naapalju alasid üle siis on kõik väga paha ja kole ... aga kui kopratammid ajavad SUVALISE metsa 2m vee alla siis on kõik väga korras ... küttida võib neid ka mingitel x aegadel jne.

Poes käivad kõik ... ostavad sossasoolat ja sõidavad bensiiniröövitega ringi ... mida meil poes müüakse ... jogurt ja piim pakitakse pappkarpidesse ... on keegi viitsinud arvutada paju jääb paksust jogurtist papppaki seina peale ... prügi käib meil ju Jõelähtmesse või metsaalla ... aga milleks on vaja üldse prügi toota ... ja palju see lasdustatud prügi metaani toodab ...

Dad.

... selleks lõigataksegi jogurti papp-pakk lõhki et kõik kätte saada, sama moodi võib teha ketšupi pudelitega, sest mitte ei taha kogu sisu välja tulla seest. Aga kõige parem oleks siis kui müüdaks lahtiselt, aga kuhugi peab selle ikka panema, äkki kohe kõhtu nagu mina olen kuulnud ühte lugu.
See pole hästi meeles ja selline ta on: Külamees läheb poodi viina ostma, tuleb tal 1/3 raha puudu ja müüja ei taha pudelit kuidagi mehele anda. Lõpuks siis said kaubale et kui mees kohe viina ära joob ja pudeli tagasi annab siis ta ei peagi pudeli eest maksma. Jõi siis mees kohapeal pudeli tühjaks ja müüja oli imestunud et kuidas nii suudab, andis pudeli tagasi ja läks välja nagu õige mees kunagi... Usu või ära usu!!!!, isegi mina ei tea kas on tõsi või mitte.

[Juurikaz]

To dad:
...see ka juba progress,kui on mõtlema hakatud...

[dad]

1 jube reostusallikas on muide titemähkmed ... põletada neid ei saa (loe ei ole võimalik haisu taluda) ... looduses lagunevad ca x0 aastat jälle ... laste tegemine on praegu moes ... räägiks siis juba si*umisest ka.

Dad.

[IIIFFFAR]

Njah, titemähkmetega reostan ilma isegi.... Piinlik lugu!

Aga hüdroenergia kohalt tuli meelde sihukene asi küsida, kas keegi foorumiinime on kokku puutunud või tunneb tehnilist leiutist-lahendust nimega VESIOINAS. Ise näind ei ole, ainult kuulnud, lugenud. Miskisugune pöörlev, keerlev junn, mis kiire vooluga ojasse pannakse ja siis tolle veevoolu jõul vett üles pumpab. Kuulu järgi võiks vanemad lõunaosariikide inimesed sest midagi teada. Põnev oleks kuulda.

[IIIFFFAR]

Höh, ise küsin, ise vastan Siin üks pilt sellisest asjast:

[valdo]

Aga hüdroenergia kohalt tuli meelde sihukene asi küsida, kas keegi foorumiinime on kokku puutunud või tunneb tehnilist leiutist-lahendust nimega VESIOINAS.

Rõuge Ööbikuorus toimis vastav seade perfektselt veel 1997. aastal. Edaspidist saatust ei tea, kuid ma arvan, et toimib edasigi...

[Martti]

Aga hüdroenergia kohalt tuli meelde sihukene asi küsida, kas keegi foorumiinime on kokku puutunud või tunneb tehnilist leiutist-lahendust nimega VESIOINAS.

Rõuge Ööbikuorus toimis vastav seade perfektselt veel 1997. aastal. Edaspidist saatust ei tea, kuid ma arvan, et toimib edasigi...

Toimib jah, iga ilmaga. Viimati käisin seal aastal 2001 või 2002, siis veel igatahes toimis(pritsis vett).

[usku]

10.03 EPL vahel olnud \"Rohelises väravas\" kajastatud ka hüdroenergeetika teemat, mh on välja toodud kõik praegu Eestis asuvad HEJ-d.

PDF-fail sellest numbrist asub seal: http://www.greengate.ee/pdf/rv_paberva_2...nr0040.pdf

PDF-faili viimasel leheküljel on nimetatud kirjutis.

lisainfo: http://www.greengate.ee/

u.

[eberhard]

Njah, titemähkmetega reostan ilma isegi.... Piinlik lugu!

Aga hüdroenergia kohalt tuli meelde sihukene asi küsida, kas keegi foorumiinime on kokku puutunud või tunneb tehnilist leiutist-lahendust nimega VESIOINAS. Ise näind ei ole, ainult kuulnud, lugenud. Miskisugune pöörlev, keerlev junn, mis kiire vooluga ojasse pannakse ja siis tolle veevoolu jõul vett üles pumpab. Kuulu järgi võiks vanemad lõunaosariikide inimesed sest midagi teada. Põnev oleks kuulda.

Siin on skeem http://www.neti.ee/cgi-bin/cache?query=vesioinas&alates=0&url=http%3a%2f%2fwww.rauge.ee%2f%3fid=oinas

[Lauks]

Vesioinad (ainuüksi Rõuge matkaraja äärde jääb neid vist kolm tükki, võibolla on neid ümbruskonnas rohkemgi) toimivad seal ka täna. Üldse, sellise riistapuu seismajäämiseks või rikkiminemiseks on vaja vähemalt maavärinat, Rõuges olevad pütid sirtsutavad julgelt veel aastakümneid.

[eberhard]

[quote=Lauks]

On ka mingid otsevooluturbiinid või altvooluturbiinid või kuidas neid kutsutigi, mis lubavad elektrit toota üldse ilma paisutamiseta, aga nende kasutegur on veelgi kehvem.

Kehvem kasutegur küll, kuid nii teoreetiliselt kui praktiliselt oleks võimalik energiat saada ka (kanalisatsiooni)kollektoritesse paigutatud turbiinidest -Tallinna linnas ka näiteks 1937 lõplikult kollektorisse suletud Härjapea jõest, mis täna täiesti kasutult merre voolab.
http://www.energia.ee/et/tuttavaks?energ...lderid=371

[hulgus]

Hüdroenergiast...
Siinsamas mo elukoha lähedal, nii 7km raadiuses on ainult ühel jõel säilinud 4 veskitammi+paisjärve, mis peale \"väikest\" investeeringut, oleks valmis igal hetkel oma küla tarbeks elektrit jahvatama. Lisanduvad väikestele ojadele ehitatud ajaloolised veskid, millest veel mitmed töökorras ja valmis jahu jahvatama. (euronõuetele mittevastavusega seoses, SULETUD). Kui ainult... raha, raha ja siis veel natuke raha. Jutt siis Eesti ühe suurema alam/ülemjooksu vahega (loe: suurema energeetilise potentsiaaliga) jõgedest, Elva jõega. Kõrguste vahe mälu järgi üle 30 meetri, erinevalt eelmainitud Emajõega, mille kõrguste vahe, tegelikult vaid alla 4 meetri.
Ei usu, et 300-400 aastat tominud kooslus, loodusele kahjulik oleks.

haiglase huviga vesiveskite vastu,
a.

[Martti]

Kehvem kasutegur küll, kuid nii teoreetiliselt kui praktiliselt oleks võimalik energiat saada ka (kanalisatsiooni)kollektoritesse paigutatud turbiinidest -Tallinna linnas ka näiteks 1937 lõplikult kollektorisse suletud Härjapea jõest, mis täna täiesti kasutult merre voolab.
http://www.energia.ee/et/tuttavaks?energ...lderid=371

Kas tegemist on sama jõega mis läks Maakri tänava kõrvalt ja hiljem ehitati maja \"Linda\" selle peale? Kui on sama jõgi siis vöölas ta enne praeguse Stockmanni kaubamaja (kunagi oli samal kohal paberivabrik) alt, kuna seal tulid välja tammepalgid. Dokumentaal kaadrites olen mõnel korral näinud selle jõe just seda kohta mis läks kohe minu kodu(Maakri 30) kõrvalt teiselt poolt teed.