[Jarmo]

Täna ühest kadunud kustomist - LeRoy Goulart'i custom shoebox Ford 1951.
Auto ehitasid vennad Goulart'id (LeRoy ja Ray) ning Gene Winfield.

Auto varajane versioon ca 1957. paiku







Keremodidest on näiteks flare'tud koopaservad '52 Fordilt; koopaservadega sobituv custom iluvõreavaus, kus sees 1956 Chrysleri iluvõrelt 2 centerbar'i, nö floating grille[/i; 
esistange asemele Pontiaci kaheosaline stange; kapott sheivitud, [i]peaked, kohandatud iluvõreavausega ning louversid sisse pressitud; tagatuled 1956 Oldsmobile 98 pealt ja 
nende ümber on ehitatud detailid 1946 Pontiaci stange küljest; taganumbri kohale fiibrist tehtud kuju; lingid sheivitud; originaalliistud eemaldati ja nende asemele pandi 1955 Dodge Lanceri liistud, 
kuid tunduvalt madalamale, et autole madalamat fiili anda.
Madalamaks väljanägemiseks oli lisatud ka sidepipe'd.
Gene Winfield värvis auto kuldse alusvärviga  laimiroheliseks, kulde alusvärviga ning Von Dutch tegi pinstripe'd.

Tolle ajastu stiilide kohta oli see auto väga radikaalselt madal, ühtlasi oli vedrustus ka staatiline.
The car was also heavily lowered by having the A arms reworked, reversed spindles, and C-d frame.


Pärast mõnda aega kasutamist ja mööda näituseid käimisi (ning paljusid auhindu) tuli isu autot jälle muuta ning seekord läks asi veel veidi radikaalsemaks.
Kuigi, tolleaegsete näitusereeglite ja muidu tunnetuse järgi oli auto veel siiski mild custom, kuigi siiski suhteliselt wild-mild custom. 
Full custom või wild custom määratluse täitis auto siis, kui oli ka chopatud ja/või sectioned (auto kere igalt poolt madalamaks tegemine,  horisontaalis vahelt tüki ära lõikamise näol).

Nüüd pandi originaalse kaheosalise esiklaasi asemele '52 mudelilt ümar ja ühes tükis klaas (koos enamvähem terve cowl'iga ning katuse esiosa ja A-piilaritega). 
Suurimaks kohe nähtavaks muutuseks on aga canted esituled 1957 Chrysler Imperialilt ning tugevalt moditud rattakoopad. Ja uus värv - pearl white roheliste feididega.







Siin näha kui madal see auto oli. Tollal (ja varem) suurem osa customeid olid tegelikult päris kõrged, kuigi originaalist siiski madalamad.



Millalgi sai auto avariis kannatada ja korde tehes värviti jälle roheliseks








1961 veebruaris sõitis LeRoy libeduse tõttu teelt välja ning käigukastipõhi sai augu.
"In February of 1961 LeRoy and fellow customizer Lanny Erickson decided to drive the Ford from Modesto‚ California to Lanny's hometown in Minnesota in the winter. 
LeRoy raised the car before they took off. They slid off an icy road in Rawlins, Wyoming on the way home, and punched a hole in the hydro's trans pan. They left the car at a Chrysler dealership
in town because it had an indoor garage. LeRoy planned to come back for the car and loaded his tools and boarded a Greyhound bus. By the time he got back 24 hours later, his mom had 10 calls 
from people in Rawlins that wanted to buy the car. In addition to the hole in the hydro trans pan, the freezing weather had started the lacquer paint to hairline crack in places, so he sold the car 
to the shop manager for $950. He painted it in a cheap green enamel and gave it to his son as a graduation gift."

Ning mingi mitmenda järgmise omaniku käes sattus auto uuesti õnnetusse ja pärast seda on kadunud.
"... lost it on a tight curve around 1965 or 1966, flipping it into a ravine. Supposedly the smashed roof was cut off, and the interior ended up in a 1955 Ford. 
The relatively undamaged customized front end was sold to someone with a 1949 - 1951 Ford in Las Cruces. No one has according to the book Lost Hot Rods ever reported seeing a shoebox 
with that front end in that area."


Rohkem juttu ja pilte:
Varajane versioon autost: http://www.customcarchronicle.com/custom...shoebox-1/
Hilisem versioon: http://www.customcarchronicle.com/custom...shoebox-2/
Kustomrama: http://www.kustomrama.com/index.php?titl..._1951_Ford

Erinevatel allikatel on kohati veidike erinev info. Eks ajaga on palju infot kaduma ja segaseks läinud.
[/i]