[Jarmo]

1956 Mercury "Jade Idol"

Lege kustom, millega Gene Winfield sai kustomiehitajana laiema tuntuse.
Omanik Leroy Kemmerer ostis selle uuena, sõitis kaks aastat ja siis läks Winfieldi juurde ning ütles, et tal on 15 000$ ja Gene
ehitagu autot selle väärtuses nii nagu heaks arvab. Lisaks lepiti kokku, et kui projekt valmis saab, siis Winfield võib sellega
kõigepealt aasta otsa mööda näitusi ringi tuuritada.

Mõeldud-tehtud. Kogu asi läks lõpuks maksma 16 500$ ja kuna omanikul rohkem raha polnud, siis Gene ehitas auto oma
kuludega lõpuni. Projekt sai valmis 1959 ning kogus näitustelt kõikvõimalikke auhindu, kuid ühelt näituselt tagasi sõites hakkas
treiler hullama ja asi lõppes nii, et Mercury maandus katusel. Tehti korda ja lepiti kokku, et Gene tuuritab sellega näitustel veel
ühe aasta.

Kui Leroy lõpuks auto enda kätte sai, siis esimesel sõidul pidas politsei ta kinni ja tegi trahvi 14 asja eest - liiga madal, tagatuledes
polnud helkureid, number puudus jne. Tegi vajalikud asjad korda ja sõitis mõned aastad ringi, kuni tüdines ja müüs paarisaja dollari
eest ära. Pärast seda vahetas auto palju omanikke kuni lõpuks 1979 leiti kuskilt keretöökojast selle jäänused.

Auto taastati ning vahetas jälle omanikke. Kohe pärast 1987 Sacramento Autorama auhinnatseremooniat vahetas John D'Agostino
selle oma 1953 Mercury Monterey "Royal Tahitian" vastu, kuid tal polnud oma muude projektide kõrvalt aega ja nii rändas masin
järgmisele omanikule ja too tegi omakorda uuenduskuuri.

2017 septembris ostis Jade Idol'i keegi tundmatuks jääda sooviv inimene. Et auto värvkate oli vahepealse ajaga muutunud, siis saatis
uus omanik masina jälle, praeguseks 91-aastase, Gene Winfieldi juurde, kes taastas algupärase värvitöö - Gene'i leiutatud
Winfield fade paintjob.



Jade Idol'i kere on sectioned 4 tolli ja see oli ühtlasi ka Gene'i esimene sectioned projekt. Esitiivad on alumiiniumist ise
väänatud ning esitulede ümbrised tegi Winfield 1959 Chrysler Crown Imperiali ilukilpidest. Lisaks veel custom iluvõre ning 1957
Dodge'i koopaservad jne. 

Tagatiivad tegi 1957 Chrysler New Yorkeri tiibadest, tuleklaasid Lucite-plastikust (põhimõtteliselt pleksiklaas, Lucite oli lihtsalt
DuPont'i pleksiklaasibränd ja toona kustomiehitajate seas väga populaarne). Uputatud iluvõre oli ka taga.

Armatuurlaud modifitseeriti samuti üsna radikaalselt - plats löödi peaaegu puhtaks ja lisati telekas. Näidikud integreeriti
roolisambasse - kasutas Edseliroolisammast, sest tolle tehniline lahendus võimaldas säärast ehitust: "steering column from an
Edsel because the wiring for the Edsel's wheel-center 
push-button shift selector allowed him to place the speedometer at the center of the steering wheel." 
Cocktail-istmed, valge kunstnahk (Naugahyde - USAs populaarne kunstnahabränd) ja roheline samet.

Värviti candy'ga Gene leiutatud ning populariseeritud ülalmainitud hajutustehnikas.
Veljed kroomitud plekkveljed, täpsemini chrome reverse, toona (ja ajastukohases ehitamises siiani) väga populaarne lahendus.




1959, kui esimest korda valmis sai









Õnetusejärgne olukord



Kaheksakümnendate alguses taastatud versioon kodarvelgedega




John D'Agostino andis Jade Idol'i vastu oma Royal Tahitian'i.





20. septembril 2017, kui uus omanik auto treilerile laadis
https://kustomrama.com/w/images/thumb/4/...2017-3.jpg





Praegune seis, pärast värvitöö algsesse versiooni taastamist