\"kahtlastest\" masinatest teavitamine
#1

Tegelikult ikka õige samm teavitada omasid sellistest \"kahtlastest\" masinatest. Seekord läks õnneks ja masin ei ole iga hetk vanarauda minemas (ma loodan - ?), kuid teinekord võib õigeaegne teavitamine päästa väärt töölooma otse aplate metallimeeste küüniste vahelt.
Vasta
#2

Tim Thomson Kirjutas:Tegelikult ikka õige samm teavitada omasid sellistest \"kahtlastest\" masinatest. Seekord läks õnneks ja masin ei ole iga hetk vanarauda minemas (ma loodan - ?), kuid teinekord võib õigeaegne teavitamine päästa väärt töölooma otse aplate metallimeeste küüniste vahelt.

Nojah, veel mõni nädal tagasi seisis Tondi kasarmute vahel üks mootorita ja ninata GAZ-51. Enam seda seal ei ole... ma loodan südamest, et ta maandus kellegi tõsise huvilise kätte, mitte Kuusakoski...

Liialt palju on säärast kraami läinud kahjuks metallihundi lõugade vahele ja läheb kahjuks vast ka edaspidi Sad

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

valdo Kirjutas:
Tim Thomson Kirjutas:Tegelikult ikka õige samm teavitada omasid sellistest \"kahtlastest\" masinatest. Seekord läks õnneks ja masin ei ole iga hetk vanarauda minemas (ma loodan - ?), kuid teinekord võib õigeaegne teavitamine päästa väärt töölooma otse aplate metallimeeste küüniste vahelt.

Nojah, veel mõni nädal tagasi seisis Tondi kasarmute vahel üks mootorita ja ninata GAZ-51. Enam seda seal ei ole... ma loodan südamest, et ta maandus kellegi tõsise huvilise kätte, mitte Kuusakoski...

Liialt palju on säärast kraami läinud kahjuks metallihundi lõugade vahele ja läheb kahjuks vast ka edaspidi Sad
Täpselt nii, mina olen jäänud väga paljust heas kraamist ilma, ibe kahju oli pärast. Mõned näited: M407(originaal), keerati külili pärast müümist 200EEK eest; Pobeda(andmed puuduvad selle kohta, igatahes ära ta kadus); Vormel Estonia(vanarauaks, nii öeldi); Gaz 12(tõenäoliselt sama auto mis osteti emexi väravast ära, õnneks); Tagaamortidega võrri raam(vanarauaks); Tohutult võrri raame ühest kohast(kõik vanarauaks). Rohkem hetkel meelde ei tulegi aga see nimikiriga juba piisavalt kohutavSad
Vasta
#4

Tekkis põnev (kuid vanu haavu lahtikäristav) arutelu. Meie vanaautode varjupaigas on tänase seisuga 108 sõidukit ja 11 haagist. Arvan, et ehk samasuurest arvust isenditest on tulnud ka ilma jääda ... Kui ringi jutustama hakata, läheks pikale ja kole valus hakkaks ka ...

PS. /Valdo`le/ Seda Tondi Gaz 51-te käisime meiegi kauplemas, kuid peremees soovis \"kulda\" Kahjuks seda meil pole olnud ega vist tulegi ...
Vasta
#5

muuseumipapa Kirjutas:Tekkis põnev (kuid vanu haavu lahtikäristav) arutelu. Meie vanaautode varjupaigas on tänase seisuga 108 sõidukit ja 11 haagist.
küsiksin (häbematu) küsimuse: mis on tegelikult varjupaiga idee?
...sest 100+ masinat (millele ilmselt vaikselt ikka lisa tuleb), on nii aukartustäratavalt suur number, et ilmselgelt pole nende korrastamine ühelegi kollektiivile jõudumööda. Olgu siis originaali taga ajades (kardan, et varjupaiga masinad pole selleks parim algmaterjal) või mitte.
samas - ega masinad ajaga paremaks ei lähe. Ühtpidi on masinad \"päästetud\", teisalt aga pole nende tulevik kindel?

teet,
lihtsalt uudishimutseb
Vasta
#6

13piisab Kirjutas:küsiksin (häbematu) küsimuse: mis on tegelikult varjupaiga idee?

Eesti oma tõsine junkyard äkki?
Vasta
#7

pppp Kirjutas:Eesti oma tõsine junkyard äkki?
JA siis laseme neil sääl 30 aastat mädaneda,et kere maasse vajuks ja sammal pääle kasvaks naq on need Rootsi romuladBig Grin
Vasta
#8

Lõik meie koduleheküljelt:

Järva-Jaani Vanaautode Varjupaik on Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi üheks üksuseks. Varjupaik on rajatud, et pakkuda tehnikahuvilistele võimalust tutvuda vene päritolu sõidu- ja veoautode ning bussidega nö. reaalses suuruses. Sõidukite korrasolek pole seejuures esmatähtis, küll aga asjaolu, et neid säilitatakse külastajatele vaatamiseks. Nende taastaminegi pole eesmärgiks omaette, küll aga võimaluste piires konserveerimine, et tagada tehnika säilimine.

Oleme arvamusel, et \"teatud asutusse\" jõuab neid isendeid ära viia alati - ka 30. aasta pärast. Seni aga võivad nad ehk kellelegi vaatamis- ja sõidurõõmu pakkuda. Ligemale pooled isenditest asuvad endistes kutsekooli garaažides. Ja need masinad, mis õues, asusid eelmiste valdajate juures ka õues...

Vasta
#9

valdo Kirjutas:Nojah, veel mõni nädal tagasi seisis Tondi kasarmute vahel üks mootorita ja ninata GAZ-51. Enam seda seal ei ole... ma loodan südamest, et ta maandus kellegi tõsise huvilise kätte, mitte Kuusakoski...

Liialt palju on säärast kraami läinud kahjuks metallihundi lõugade vahele ja läheb kahjuks vast ka edaspidi Sad

See masin \'\'EMEXSISSE\'\' ei jõudnud. Sattus hoopis minu kätte. Masinal olid olemas uued dokumendid ja ka kabiin oli suht korras, seega polnud hind mis ta eest küsiti liialt kõrge. Eks kevadepoole vaatab äkki saab kabiini kasutada Gaz-63 peal millel see täiesti läbi.
Panen UW pildialbumisse pildid ka.

Hannes

www.temeko.ee Raudselt Kindlaim
Metallaiad- ja väravad
Metall- ja tuletõkkeuksed
Metallkonstruktsioonid
Vasta
#10

unicweb Kirjutas:Masinal olid olemas uued dokumendid ja ka kabiin oli suht korras, seega polnud hind mis ta eest küsiti liialt kõrge.

Palju selle eest siis küsiti?

p@curious
Vasta
#11

Mina näen varjupaiga ideed just muuseumipapa välja toodus - st lageda taeva all seisev ning mitte just väga suurt väärtust omav sõiduk seisab edasi kohas, kust teda ei viida metallikokkuostu.

Seisund polegi nii oluline - oma ihusilmaga näha autot, millise analoogiga sõitis Sinu vanaisa, on iseenesest väärtus. Sõltumata selle seisukorrast.

Mina Nõukogude päritolu sõidukitega eriti ei tegele, kuid arvan, et kui mul peaks olema oma auto originaaliks taastamisel vaja mõnd detaili, mis varjupaigas olemas ning vastu pakun sama detaili halvemas seisukorras, siis võiks muuseumipapa vastu tulla küll. Ja kui ei tule, siis pole ka solvunud. Igaüks teab ise, mida ta oma vaba aja ja rahaga teeb. Igal juhul on nende autode parem paik varjupaigas kui metallikokkuostus. Isegi kui neil 30 aasta pärast on sammal peale kasvanud.

Teisalt võiksid hakkajad autorestauraatorid ju lahtise pilguga ka ise varjupaigas ringi vaadata. Kui varjupaik ise konkreetsesse isendisse investeerida ei saa, siis usun, et nad pole vastu ka restaureerimise eesmärgil võõrandama mõnda sõidukit (tasu on eraldi küsimus).

Nii et laske edasi, mehed.
Vasta
#12

Väga õige Indrek! Sinu poolt arvatuga nõustun küll. (olgugi, et reklaami isendite äraandmise-müümise-vahetamise kohta tegema ei hakka ...) Kui aga kellelgi on tõsine huvi, siis läbirääkimisi võime alustada küll.
Vasta
#13

Mõte on hea, aga sellega kaasneb ka probleem, et kuidas kindlustada väljavalitud auto edasine hea käekäik.Võib tulla entusiasmist pakatav ja teotahteline restauraator kes omale sealt sõiduki välja valib ja koju viib kuid siis jääb auto mingil põhjusel seisma.Ja lõpuks seisabki Kuusakoski hoovil.Kas see tähendaks seda, et iga tundmatu soovija tausta tuleks kontrollida?Või ehk käia mingi teatud aja tagant kontrollimas, et kaugel oma asjadega on?Raskeks läheks nii.
Vasta
#14

indreksirk Kirjutas:Mina Nõukogude päritolu sõidukitega eriti ei tegele...
Indrek, ei ole ilus ju valetadaBig Grin Sinu invakärud ju puha \"roiskuva kapitalismi rämps\"

Kuid nüüd on jälle läinud lahti Kuusakoski romukampaania. Mida saaksime praegu ära teha, et J-J Varjupaik veel mõne isendi võrra rikkamaks saaks?
Vasta
#15

PlyVal64 Kirjutas:Kuid nüüd on jälle läinud lahti Kuusakoski romukampaania. Mida saaksime praegu ära teha, et J-J Varjupaik veel mõne isendi võrra rikkamaks saaks?

Väravasse vahetustega patrullid? Sad Ise oleksin küll nõus selle nimel paar puhkusepäeva ohverdama ja sinna passima minema. Rolleyes
Vasta
#16

kampaania \"romud Järva-Jaanisse\"? Smile

arendame mõtet edasi (Tallinnast vaadates):
1) KAS on mõeldav, et käia valvuriga rääkimas ning saada mingi (pisikese?) summa eest operatiivinfot sissetulevate sõidukite kohta? On keegi seda teed uurinud? Möödanikust mäletan, et keegi väitis foorumis, et see variant pole mõeldav - MIKS?
2) ma võin iga paari päeva tagant vaatamas käia ning pildimaterjali tekitada - ilmselt oleks meid rohkemgi...
3) eelmisest \"küsimusest\" tekivad kohe küsimused: \"kuhu tõmmata piir? Kes on pädev asja hindama?\" Fakt on ju, et kõike ei saa/tasu kokku kuhjata!
4) masinate väljaostmine: mis kanti läheb tükihinne ning kas meie (hüpoteetiline) \"ühendatud rahakott\" saaks sellega hakkama?
5) logistika: kuidas-kuhu esmalt (eeldatavalt veoauto kastis saabuvad) \"vrakid\" ladustada ning kuis nad J-J toimetada?

teet,
ei kujuta tegelikult ette, kas ja kui palju sinna Peterburi maanteele üldse \"asjalikku\" kraami satub

edit: eelnev jutt siis kerede kohta - aga ilmselt liigub ka sildu-mootoreid eraldi: kas/mis nendega?
Vasta
#17

Hea teema teil. Meil Võrumaal on asjad lihtsad, kui midagi tahad, viid paar korda rohkem metalli vastu ja kõik ok. Kurvem on lugu siis, kui Pärnust abijõude (sama firma töölised) siia tuleb, nad lõhuvad kõigepealt kõik ära, mis vähegi väärtuslikku on. Nii olen ilma jäänud ühest 74 -st ja gaz 63 -st (lõigati lihtsalt juppideks ja jäid pooleks aastaks platsile vedelema). Samas ka küsimus suurele ringile, kas keegi teab midagi Loksa põllumajandusmuuseumist? (paar kuud tagasi käisid Võrumaal muuseumi esindajad???).
Manks
Vasta
#18

Ainus võimalus päästa meie tehnikaajalugu on tõsta rahva haridustaset. Või nagu Goebbels ütles, tuleb teha propagandat.
Tegelikult on ju samm edasi, see kui noored fotograafid teevad pilte, teised organiseerivad midagi varjupaikka. Kõike ei suuda ise eluilmas kokku ajada või ära päästa ja pole vajagi. Selles see vanatehnikaga tegelemise võlu ongi, et kõike ei suuda säilitada ja miski muutub seetõttu haruldaseks, et tema liigikaaslased on saadetud kokkuostu. Vana rannarahvas tõstis auga teeninud paadi ka kiviaiale või põletas selle pühalikult Jaanitules, mitte ei mõnitanud seda romurallil. Seega tõstkem elanikkonna vanatehnikateadlikkust oma igapäevase eeskujuga.

PS Seekordsel MOTOREX-il te näete Valeri Kirsi boksis ka ilma rehvideta ja ühe tulega autot, mida ta enesest mõistetavalt peab ise väga haruldaseks. Sestap ei näe ma ka midagi imelikku selles kui järgmisele MOTOREX-ile viib Muuseumipapa paremaid palu oma kollektsioonist. ILU ON VAATAJA SILMADES!!! Ja jälle tsiteerides Goebbelsit: \"Propaganda on relv, mida ei tohi usaldada juhmardite kätte\"!

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#19

Priit, sellepärast ma kirjutasingi - eriti ei tegele. Põhiline aur on ikka muule kui invakärudele suunatud. Viimased vaieldamatult on nõuka-aja tehnika.

Etteheidetes valetamises mina end süüdi ei tunnista.

Vasta
#20

kuna ise olen läänemaalt siis saan Haapsalus tegutseva emex`i ülemusega kokku leppida et kui mingi isend tuleb siis annab teada ja võimaluse kui tahan siis saan selle endale ka välja osta...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne