Plastakna paigaldamine vanale (palk)majale ja palkmajadest üldiselt
#1

Nädalavahetuseks maale sõites jäi silma üks tegu. Nägin asja hetkeks aga jõudsin juba mõelda: Kui loll ja maja peale vihane peab inimene olema kui topib täitsa korralile palkmajale(ümarpalk) ette plastikaknad. Need teevad selle maja ju nii umbseks et varsti hakkab seest hallitama ja võib tekkida majavamm(seen). Plastikaknad kõlbavad ju ainult betoon või muust kivist majadele kus pole niiskuse tõttu hävimise ohtu(kuigi korrosioon mingil määral).
Minu meelest tuleks kindlasti eelistada puitaknaid, pakettklaas on ise asi aga puit aknad vähemalt \"hingavad\" ja on tervisele ka parem, hind neil jällegi tublisti suurem kui plastikul...
Vasta
#2

Martti Kirjutas:Nädalavahetuseks maale sõites jäi silma üks tegu.
...
Kui loll ja maja peale vihane peab inimene olema kui topib täitsa korralile palkmajale(ümarpalk) ette plastikaknad.
...
Minu meelest tuleks kindlasti eelistada puitaknaid...

Ühest \"teost\" on asi kaugel. Viimase 4-5 aasta jooksul on see muutunud kahetsusväärsel moel lausa massmoeks Sad Mis me tavalisest majast räägime - sama on tehtud ka nt Teenuse, Väätsa, Malla, Emmaste ja Humala mõisates ja kindlasti mitmes teiseski mõisas (hetkel ei tule meelde).

Mulle on väidetud, et plastaken on puitaknast odavam (kas tõesti on vanad raamimeistrid kõik juba igavestesse puutöökodadesse siirdunud?). Ja mugavam paigaldada - ei ole klaasi ise ette sobitamist, värvimist, hilisemat puidu mängimist ilmaga jms. Samas on tavaline puidust lihtraam üsna lihtne valmistada - olen isegi mitmeid sääraseid üsnagi põlve otsas teinud. Ja lugematutel kordadel värkstoast vanameistri käest saadud toorik-puitraami värvinud/klaasinud/sulustele pannud :-)

Olen Sinuga nõus - mitte mingil juhul ei paneks ma vanale majale plastakent ette.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

Siit leiab rohkem infi plast ja puit akende erinevuse kohta.

http://www.ekyl.ee/modules.php?op=modload&name=News&file=article&sid=490
Vasta
#4

Ah, mis te liigselt muretsete, sama hästi kui ta ette läheb, tuleb ta ka eest ära. Peale selle kumb on vana majale halvem - kas see plastaken seal ees või buldooser ja uus pappmajake selle asemele.

Maailmas on oluliselt suuremaid probleeme kui see, mis keegi oma majaga teeb.
Vasta
#5

Plastakna saab teha üsna mitut nägu, ka vanale majale sobiva. Mõelda kasvõi selle peale kuipaljukest tänapäeval poest saadavat \"puitmööblit\", \"puitliiste\" tegelikult puust tehtud on? Ikka kuradima saepuru ja papp terakese spooniga või sedanägu kleepsuga üle tõmmatud. Iseasi see, et asju kiputakse nägema ja tegema liiga kitsa vaatevinkli järgi. Näeb sile välja ja vastu peab ka aga maja ise kipub ära surema. Hermeetilise plastakna paigaldamine vanale ehitisele eeldaks ka ventilatsioonisüsteemi ehitamist, et hoone normaalselt \"hingata\" saaks, see aga jääb pahatihti tegemata ja ega aknamüüjad seda ka müügituhinas suurt reklaamima kipu. Sellega aga ongi kuri karjas.. Kui hinnata kulusid- plastaken+vent. versus puitaken, oleks ikka vist puust aken odavam.

loll on loll olla.
Vasta
#6

Üritasin küll teistkordse postitamise kiusatusele vastu panna, aga ei suutnud.

Olen üürnikuna elanud kahes vanas majas. Esimene oli originaalsete puitakendega - ventilatioon oli tõesti võimas, esimeste külmade saabumisega tuli kahe väikse akna vahele suruda kotitäis poroloonriba ja rull kileteipi. Hoolimata abinõudest ei saanud ma seda nii tihedaks kunagi, et kõvemat tuult toas tunda ei oleks.

Praegu elan korralikult remonditud majas. Aknad on küll puust välimiste ja sisemiste osadega, aga karkass, klaas ja tööpõhimõte on moodsad. Ka kõige kõvemaid torme vaatad nagu telekast - sisse ei puhu midagi. Ventilatsiooniga pole küll ülemäära vaeva nähtud, aga vanade akendega ühilduvaks saab selle ühe käeliigutusega, nimelt on moodsatel akendel tuulutusrezhiim, mis jätab väikesed praod servadesse. Ööks väga mugav.

Millegipärast on siin foorumis viimasel ajal saanud moeasjaks oma maailmavaate ja elustiili ülistamine, tuues näiteid \"rumalatest lihtinimestest\", kes oma tegevusega kõik \"ära rikuvad\". Sorry, aga see, et mulle meeldib elada kuivas, soojas, wc ja Internetiga majas, ei ole nüüd küll kellegi asi kritiseerida. Nagu ei ole kellegi asi arvustada seda, et inimestele meeldib Mazda6 välimus. Ei ole siin foorumis keegi eksimatu maitsega või ainuõige maailmavaatega, elage nii nagu tahate, sõitke selliste autodega, nagu teile meeldib, aga teiste inimeste elu ja tegemised jätke rahule.

Ülaltoodu ei kehti loomulikult ajaloolise väärtusega hoonete puhul (Valdo poolt mainitud mõisad), samas selliste kaitseks on meie riigis Muisuskaitseamet.
Vasta
#7

Mõte polnud mitte kritiseerida teiste elu ja tegemisi vaid selles et asi ei ole enam kena. Selle kohta võiks öelda et vana asja \"tuunimine\" plastikuga, või siis unicumi tuunimist spoilerite ja muu jamaga mida sinna külge kruvitakse. Millegi pärast läheb see hoopis rohkem korda?
Ise elan suvilas aastaläbi, eelmisel kevadel võtsin verandalt ära telliskivivoodri et saaks garaazi seinad(vundament) ehitada. Minu tegevuse tulemusena paistab nüüd valgus nurkadest sisse ja vahel tugevama tuulega kardinad liiguvad täitsa kenasti. Kui külma on -17 siis oli toas sooja 13kraad. Ise olen elanud(maganud) selles toas juba 5-ndat aastat. Praegugu vaatan ja valgus paisatb läbi. Aga see pole enam väga oluline, sest tuleval suvel läheb arvatavasti lammutamisele. Põranda temp. kisub ka juba \"-\" lähedale kuna kaevates vajus ära 1/4 vundamenist ja ülejäänud 1/4 lammutasin ise ära et saaks toed alla ehitada. Ja aknad on ka muide puidust, sooja üldse ei pea aga kivivill on vahele pandud nii et ainult ühe akna jagu paistab valgust läbi. Toa seinad koosnevadki põhimõtteliselt aknast...
Olen elanud ka palkmajas Tallinna kesklinnas, aadressiks on Maakri 30 ja korter oli 2, praegu on see muutunud eramajaks, kui siiski veel alles. Elasin seal 9 aastat ja see oli väga hea aeg. Väga hästi hoidid maja sooja, ja suuremosa palkmaju hoiavad kui palgid pole ära vajunud/mädanenud. Soojasaamiseks oli ehitatud pliit, soemüür ja kamin. Aknad olid seal arvavasti selle ehitamise ajast kuna olid väga kvaliteetsed. Hiljem puhastas ema need vanast värvist ära ja käis liivapaberiga üle, seejärel lakk peale. Praegu on kahjuks juba jälle värvikihi alla sattunud need. Sama saatus tõenäoliselt ustega mis olid kõik värvist puhastatud ja saanud ilusa originaal välimuse tagasi.
Praegu võib minna Baltijaama kanti \"nautima\" taastatud palkmaju millele on paigaldatud plastaknad, eks vaadake siis kas on ilus!!
Kui juba puiduteemale läks, siis rääkida nii mõndagi. Näiteks need NUF-NUF-i majas mida praegu tehakse on ju valmistatud betoonplaadile, mida on raske vundamendiks nimetada, pealegi tehakse need sohu/vette. Sellised majad valmistatakse puitprussidest, kipsplaadist ja plastakendest. Mida sellest arvata? Kuna asi vajab sundventilastiooni ja see ka mõnikord tehakse on kogemused sellised: Õhtul lähed magama, kõik ilus, soe ja kena, hommikul ärakd üles, majas tohutu niistkus, eriti akende peal. Ma arvan et puitakendega sellist protsessi ei toimuks üldse. Ja siis kui iga hommik algab nii siis selline maja ei saa lihtsalt pikaealine olla! Niiskus muudab pehmeks kipsplaadi ja mädandab puidu, alles jäävadki ainult aknad...
Selline maja pidi vastu pidama 10 aastat, aga laen võetakse 35 aasta peale, eks me saame siis umbes 15 aasta pärast näha mis toimuma hakkab, kui pole veel makstud poolgi laenust aga maja juba selline et maha ka müüa kellelegi ei ole.
Vette ehitamine on omaette teema ja see ei lähe kokku sellega siin.
Vasta
#8

Nii asi lihtsalt puhtalt selles, et kaasaegsed puitaknad on kallimad, kui plastikaknad.Ei mõtle siin ühe kihiga vanu puitaknaid mida võid põlve otsas kokku keerata, nende soojapidavus on väga väikene. Mis mõte on maksata suuri summasid küttele, kui kütad õue?
Jutt ei käi muinsuskaitse all olevatest majadest!
Üldiselt pannakse ikka kvaliteetseid puitaknaid palkmajadele.
Ilmselt nendel majaomanikel mida sa nägid ei olnud nii palju raha et osta puitaken!

\"Don\'t ride faster than Your angel can fly\"....
Vasta
#9

tsiklivend Kirjutas:Nii asi lihtsalt puhtalt selles, et kaasaegsed puitaknad on kallimad, kui plastikaknad.Ei mõtle siin ühe kihiga vanu puitaknaid mida võid põlve otsas kokku keerata...

Ka tavaliste kahele poole avanevate nn lihtraamidega puitakna saab teha üsna soojapidavaks. Välimise raami teed kitsa klaasisoonega (nt 10x10 mm) ja sinna paned tavalise 3 mm klaasi. Sisemise raami teed aga laia soonega (nt 10x25 mm) ja sinna tellid klaaspaketi. Näiteks Mäost Paide KEKist. Ja ongi Sul kolm klaasi, mis tagab meie kliimas piisava soojapidavuse. Suvel, kui sooja ei ole vaja hoida, võtad talveraamid ära ja alles jääb vaid ühekordne klaas.

Raamide valmistamine ei ole klaaspaketi jaoks sugugi keerukam kui tavalise ühekordse klaasi jaoks. Laia raami korral vajab vaid tugevamaid nurgaliiteid ja tugevamaid suluseid - pakett on raskem.

Ka vana maja keeruka raamijaotusega aknaid saab niiviisi väga edukalt lahendada. Ehk siis keerukad vahepulgad teed ainult välisraamile, mis annab väljast majale autentse välimuse. (Pealeliimitavad vahepulgad on jama - vaadake nt Luua mõisat, kus need on \"rõõmsalt\" ära kukkunud Sad ) Sisemisele raamile vahepulki ei pane ehk siis klaaspaketid teed mõistliku suurusega.

Kogu muusika.


Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#10

Kui puitakent regulaarselt värvida püsib ta vabalt ca 100 aastat ja rohkemgi. Seetõttu paljalt sellepärast puitaknast loobuda, et ta on puidust paistab sulaselge raiskamisena. Pealegi on nii, et tänapäeva puit-ega ka plastaknad ei ole kahjuks sellise profiiliga mis 1:1 sobiksid vanade majade akende asemele. Vana puitakna taastamine on vaevaline tegevus aga lõpptulemus on seda väärtuslikum ja nauditavam. Pealegi antakse puitakende taastamiseks/restaureerimiseks mõnelpool toetust.
Vanad puitaknad vajavad muidugi oma soojapidavuse osas järeleaitamist. Mina olen vanadele puitakendele lisanud sisemiste aknaraamide välisküljele kinnitatava nn kolmanda raami. Kui akende olukord ja soone sügavus seda võimaldavad võib lisada klaaspaketi. Kahjuks võib see olla üsna komplitseeritud ettevõtmine, kuna vanad aknaraamid ei oma ühesuguseid klaasimõõte ja ka raamide nurgad pole alati täisnurksed.

Lisaraamiga aga akna soojapidavuse parandamine ei piirdu, praegusel ajal on saadaval elektridrelli otsa kinnitatavad soonefreesid millega saab aknaraamile tihendi paigaldamiseks lõigata vajaliku sügavusega soone.
Mõnikord on kehvakeseks jäänud aknaploki ja seina vaheline soojustus. Tavaliselt on seal tihenduseks kasutatud takku. Siis tasub eemaldada akna piirdeliistud ja vahe korralikult üle takutada või makroflexi/penoflexi täis lasta.
Nende meetmete tulemusel saab parandada vana akna soojapidavust.

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#11

Martti Kirjutas:Mõte polnud mitte kritiseerida teiste elu ja tegemisi vaid selles et asi ei ole enam kena. Selle kohta võiks öelda et vana asja \"tuunimine\" plastikuga, või siis unicumi tuunimist spoilerite ja muu jamaga mida sinna külge kruvitakse. Millegi pärast läheb see hoopis rohkem korda?

Jah, ja minu mõte oli küsida, et kes on üldse pädev ütlema, mis on kena, mis mitte? See, et sinu majas on põrandal miinuskraadid tähendab siis seda, et see on kõigile teistele ka vastuvõetav?

Oma postituses arvustad sa pangalaene ja uusi maju, millel need arvamused põhinevad? Ma usun, et need \"nuf-nufi\" majad on väga soojad, mugavad ja igatpidi mõnusad eluasemed, erinevalt mingitest vanadest remontimata urgastest, kus päevad mööduvad puid tassides. Ma pole kordagi näinud mingeid niiskuseprobleeme üheski uues majas. Kui sulle need uued asjad ei meeldi, ei tähenda see seda, et kõik teised automaatselt idioodid on.

Mis puudutab \"unicume\" (milline sõnavärdjas), siis mina tuunin enda oma nagu jaksan. Niikaua kui ma ei hävita ajaloolise väärtusega vara (konkreetset mudelit on toodetud miljoneid), pole see küll kellegi asi, mida ma sellega teen.

Ela nii nagu tahad, keegi ei keela sul oma majale panna ükskõik kui hea \"ventilatsiooniga\" aknaid, aga võimalda sedasama ka teistele.
Vasta
#12

Martti Kirjutas:...Näiteks need NUF-NUF-i majas mida praegu tehakse on ju valmistatud betoonplaadile, mida on raske vundamendiks nimetada, pealegi tehakse need sohu/vette. Sellised majad valmistatakse puitprussidest, kipsplaadist ja plastakendest. Mida sellest arvata? Kuna asi vajab sundventilastiooni ja see ka mõnikord tehakse on kogemused sellised: Õhtul lähed magama, kõik ilus, soe ja kena, hommikul ärakd üles, majas tohutu niistkus, eriti akende peal. Ma arvan et puitakendega sellist protsessi ei toimuks üldse. Ja siis kui iga hommik algab nii siis selline maja ei saa lihtsalt pikaealine olla! Niiskus muudab pehmeks kipsplaadi ja mädandab puidu, alles jäävadki ainult aknad...
Selline maja pidi vastu pidama 10 aastat, aga laen võetakse 35 aasta peale, eks me saame siis umbes 15 aasta pärast näha mis toimuma hakkab, kui pole veel...

Nagu maksad, nii ka saad!
Vasta
#13

Olgu, ütleme et maitse asi, ja maitseid on nii palju kui on inimesi ja samamoodi on arvamustega. Miinus tempratuur on ainult minu toas, kuigi see pole päris miinus vaid paar kraadi on ikka plussi.

Pangalaen ja uus maja: et omale praegu lasta maja ehitada on vaja vähemalt 700000kr laenata, ja terve elu pangale võlgu olla!! Pealegi vaadates neid maju on need tehtud nii odavalt kui võimalik, nõus sellega et tellija tahab saada kvaliteetset kaupa oma raha eest. Kuid kas ta oskab ka kohapeal vaadates seda hinnata, kus tema teab mida pannakse seina vahele et talvel soe oleks, samahästi võib ehitaja ka sinna saepuru paigaldad. Ja omanik ei saagi teada sest ta ei oska vaadata. Selle lõigu mõte: Ise ehitades saab kindlasti kvalieetsema \"toote\" kui lasta see kellegil teisel teha, ja pealegi tuleb ise tehes asi odavam ka. Mina küll ei leia et oleksin nimetanud inimesi kes elavad nuf-nufi majas idiootideks, lihtsalt neid kes hävitavad oma maja ja ise sellest aru ei saa... Huvitav mis puude tassimises halba on? Millega sa ise siis kütad?

Sarnane lugu veel ühe palkmajaga, sellel on ümber topitud penoplast ja plastikaknad, mis kohe üldse ei hinga!! See on selge maja surm! Aeg kinnitab seda.


Vasta
#14

Martti Kirjutas:Pangalaen ja uus maja: et omale praegu lasta maja ehitada on vaja vähemalt 700000kr laenata, ja terve elu pangale võlgu olla!! Pealegi vaadates neid maju on need tehtud nii odavalt kui võimalik, nõus sellega et tellija tahab saada kvaliteetset kaupa oma raha eest. Kuid kas ta oskab ka kohapeal vaadates seda hinnata, kus tema teab mida pannakse seina vahele et talvel soe oleks, samahästi võib ehitaja ka sinna saepuru paigaldad. Ja omanik ei saagi teada sest ta ei oska vaadata. Selle lõigu mõte: Ise ehitades saab kindlasti kvalieetsema \"toote\" kui lasta see kellegil teisel teha, ja pealegi tuleb ise tehes asi odavam ka.

...jah, ise ehitades tuleb tõepoolest mõnevõrra odavam.Kuid kas tänapäeva inimesel ongi niipalju aega ja ka teadmisi, et ise ehitada?Ise arvan, et aja puudus tekib enne kuna raha selle maja ehitamiseks tuleb ka teha.

Tulevane majaomanik kes ise ei tea mida tema majja pannakse on kindlasti projektides/lepingutes ehitajaga selle eelnevalt kindlaks määranud ning kui ta siis ka veel kindel pole saab ta osta teenuse mis seda kontrollima hakkab.Loomulikult maksab kõik see raha, aga lõppude-lõpuks ehitad seda maja ju endale ja pikemas perspektiivis tuleb nii odavam.Eriti kui 20 aastat pangale võlgu oled.
Vasta
#15

Kui ise nüüd uut maja hakkaks ehitamakasutaks kas palki või savi. Olin Soomes savimaja ehitustalgutel, nüüd o0n see maja valmis ja \"hingab\" nii nagu peab, nii,et niiskus maja konstruktsioonidele liiga ei tee.
Sain endale tsaariasgsed uksed, mida nüüd uude puitmajja paigaldan- värvikihte on u 10-15 aga peale nende eemaldamist ja pahteldamist peaks vist mindit õlivärvi kasutama, või jätta üldse puit nähtavale?
Vasta
#16

Kontrollimisest: Kui tulime elame Pirita linnaossa ja majale oli vaja vesi sisse tuua. Kohalik ettevõte oli vist Mähe vesi. Aga seal olid tegelased raskelt omakasu peal väljas. Näiteks põhjakraan: Meilt küsiti 600eek ja nad paigaldasid tavalise kuulkraani mis maksab poles 30eek... . HIljem kui külmal talvel vesi ära külmus ja lahti kaevati tuli selline pettus välja, paraku sellist firmat siis enam ei eksiteerinud. Tuli jälle raha maksta et saada kvaliteetne kraan. Praegu on toru juba 2m sügavusel ja külmumis ohtu pole, kui vahetati kogu veevärk siis paigaldati ka uus toru kuni aiani ja sinna otsa pandi kraan, mis oli tasuta.
Vasta
#17

See on õige ,et omanik ei tea s...gi millest ta uus onn on tehtud. Paar aastat vana maja ees vajus pinnas äkki lohku ja mõne nädala pärast kanalisatsioon ei töötand. Kanalisatsiooni torustik oli tehtud TEE ÄÄRTE PLAST POSTIDEST .Ühenduseks kasutati toru ülaotsas olevat musta toru jupatsit.
Mitte samas majas oli tualeti ja köögi vaheline sein nagu kõlakoda.Peale plaadi seinast eemaldust tulid nähtavale euroalused millest sein tehtud ,ei mingit täidet. Garaazi ja katlamaja vahelise seina tegemisel oli aluste sisse topitud klaasvill ja pakkekile segamini ,sedagi 1,5-2mkõrguselt.
Kahju inimestest kes selliste\"majade\" eest peavad maksma hinge hinda.

vanaraud ja " vana raud " ei ole päris samad.....
Vasta
#18

Esiteks teemal aknad. Oma arvamus on, et tänapäevane puitaken hingab samapalju kui plastaken. Tehakse need samamoodi õhukindlad, kui plastaknad ja puit ise ei reguleeri siin mingit niikust. Vastasel juhul oleks puit omadega suhteliselt kiiresti mäda. Seega tänapäevane puitaken eeldab samamoodi ventilatsiooni. Küsimus rohkem vast selles, et Eestlane põline metsarahvas ja puit hingelähedam. Ise eelistaks samuti puitu, kuid ehitatavas majas ikkagi plastid ees.
Ehitamise kohta aga teada ja tuntud vanasõna: Usalda aga kontrolli. Mida odavama ehitaja palkad, seda enam paika peab. Samas ei tähenda see sugugi seda, et kallimate ehitajate korral võid rahulik olla. Odavale, juhutöölistest kokkupandud ehitusbrigaadile eelistan mina ka iseehitamist. Vahe on selles, et mina ehitan vanaema suvilat ümber juba kolmandat aastat, naabril aga tehti asi valmis vähem kui poole aastaga.
Korralikult ehitusnormide järgi ehitatud maja peab vastu kaua, olgu siis ehitatud kivist või kipsplaadist. See kas vundamendiks on hunnik plokke või monoliitne betoonplaat, ei oma siin mingit tähtsust. Vundament ehitatakse ikka vastavalt pinnase omadustele.
Kõige problemaatilisemad on kindlasti just vanad majad, mille projekteerimisel on arvestatud omaaegsete materjalidega. Siin on ka vead kiired tulema. Näiteks oli kunagi Soomes samasugune majade soojustamise tuhin nagu meil praegu Eestis. Soojustust aga ei pandud majade välisseintele vaid sisse. Tulemuseks olid mädanevad, niisked ja hallitavad majad. Probleem oli selles, et niiskus mis läks soojustusest läbi sattus seina sees järsku vastu külmemat pinda (seina endine sisepind) ning toimus kondenseerumine. Vesi kogunes ja selle tulemus on teada. Seega enne kui midsagi teed on targem asjatundjatega nõu pidada. Juba vanade kortermajade projekteerimise juures arvestati akende nigela sooja- ja õhupidavusega ning seetõttu on seal ventilatsiooniks tavaliselt vaid köögi ja wc/vannitoa väljatõmme. Pannes nüüd ette tänapäevase akna (olgu ta plast või puit) rikutakse see süsteem ja tulemus ongi liigniiskus. Aitaks siin kas siis koos aknaga tellitav mikrotuulutus või eraldi filterelemendiga ventilatsioonilõõr, mida kasutatakse enamus uute korterelamute juures. Kui olete vaadanud siis akende ülaservas on tavaliselt rest. Sellega tagatakse vajalik ventilatsioon, samaaegselt korraliku soojapidavusega.
Ah lisan veel, et Soome parimad ehitusasjatundjad ei soovita üldse puitakende paigaldamisel kasutada montaaživahte. Nende viga pidi olema see, et imavad endasse niiskust ning kuna materjal ei ole õhku läbilaskev (mitte tuult) siis ei tule see niiskus sealt välja. Tulemuseks puidu mädanemine.

Vasta
#19

Kõik räägivad maja mädanemisest jms ... aga eriti keegi ei ole pööranud tähelepanu sellele, et liigniiskuses hakkavad vohama kõikvõimalikud seened/hallitused ... soome allergikutest eriti ei räägita meil ... ilmselt ei sobi see olemasoleva ehituskultuuriga kokku ... samas olen ma ise näinud hallitavaid kivimaju ja vammis palkmaju, mis on inimeste rumalusest tekkinud, enamasti just ventilatsiooni olemattuse ja/või vale soojustuse tõttu... ja see ka veel ... et täiskasvanud tervele inimesele ei avalda hallitus erilist mõju, küll aga keerab totaalselt per**e väikeste laste tervised.

Dad.
Vasta
#20

mina olen hoopis sellisel arvamusel, et aken ei peagi maja ventileerimist organiseerima. kui siis ainult nii palju, et öö jooksul tuppa kogunenud pahnott kiiresti välja lasta Smile aken olgu tihe, et tormi ajal liigset tuult ei tuleks ja ilma kütma ei peaks, maja hallitamise ja mädanemise eest hoolitsegu ühest küljest hea drenaaž ja vundament, teisest küljest korralik tuulutus seinte sees ning ruumide tuulutamise eest muretsegu kas sundventilatsioon vms. ise elan uues kortermajas, aknad plastikust paketid ja ilus tihe olemine on. vaja tuulutada, lasen akna ülevalt natuke lahti, kui vaja sooja hoida, siis hoian kinni ... ja niiskuse eemaldamise eest hoolitseb maja sundventilatsioon (mis üksi kodus olles ka pahnoti eemaldamisega hakkama saab) ja niiskusest, udustest akendest jms pole juttugi...

nii et pooldan ikka plastaknaid, sest oma funktsiooni: valgust sisse lasta ja samas mitte tuult, täidavad need hästi

Facebook @accelerista
Instagram @accelerista
www.accelerista.com
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne