21-03-2005, 16:51 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 21-03-2005, 17:14 PM ja muutjaks oli valdo.)
mosumees Kirjutas:Samas oleneb, millal vundament tehtud on - kui eesti-ajal või varem, siis tsemendiga jändama hakata pole mõtet...
1930tel ehk \"õndsal Eesti ajal\" oli tsement juba ammu masskasutuses. Enamike siis ehitatud majade mörtides/vundamentides jms ta siiski sisaldub.
Tuletan meelde, et need olid 1870ndad aastad, mil Kunda mõisa omanik John von Girard de Soucanton rajas mõisa kohale mere äärde tsemenditehase. Ja paar aastakümmet hiljem tegi sama Koogu mõisa omanik talle kuuluva Aseri kõrvalmõisa lähedale mere äärde. Esimene nimetet tehastest töötab tänini, teine pani uksed kinni 1930te alguse majanduskriisi ajal.
Massiliseks muutus betooni kasutamine siinmail ehituses ca 1900-10. Ehk siis varem ehitatud müüritarindid oli enamikus lubja-põhised, hiljem ehitatud tsemendipõhised. Näiteks Ungru loss Haapsalu lähedal (1890ndad, varemeis) on tsementmördil ehitet. Ja 1904 valminud Kasari sild on raudbetoonist (tollal maailma pikim raudbetoonsild).
Muidugi, 19. sajandil ehitet tsemendivabu tarindeid on patuasi tsementi sisaldavate mörtidega renoveerida/restaureerida.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.